Obsah (7)

§10§25§ 49§ 8§ 50§ 24§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10.10.2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3819 Tsiviilasi OÜ M

§10

lg 2 esitatakse leiutise patendinõudluses leiutise olemus selle oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Tulenevalt Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise korra §-st 28 lg 1 leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla, leiutisele kõige lähedasema tehnilise tulemuse saavutamiseks. Seega, kohus on leidnud, et nanoosakeste lisamine ei ole leiutise oluline tehniline tunnus, mistõttu seda tunnust ei võeta arvesse patendinõudluse tõlgendamisel patendirikkumise vaidluses. Analoogselt, seda tunnust ei saa arvesse võtta patendi tühistamise menetluses uudsuse ja leiutustaseme määramisel. US6350474 leiutiskirjelduse kohaselt valmistatakse leiutise kohane segu nii, et ortofosforhappesse lisatakse pulbrilisel kujul raudoksiid, alumiiniumpulber ja vesi, pidevalt segades kusjuures vee koguse määrab soovitud temperatuurirežiim. Seega oleks ala asjatundja lähtunud US6350474 leiutisega eksperimenteerimisel lisanud vett temperatuurirežiimi hoidmiseks ning oleks jõudnud paratamatult EE05408 nõudluses toodud koguseni, sest muud lähteained ja nende kogused on samad (eeldusel, et EE05408 kirjeldatud lahendus on tegelikkuses valmistatav nõudluses toodud lähteainetes nende esitatud kogustes). Seega on vee kogus „100 massiosa“ 85% ortofosforhappe puhul ala asjatundja jaoks iseenesestmõistetav. Patenditaotluse nr P200800055 (mille alusel anti välja patent EE05408) algses, st 22.08.2008 esitatud leiutiskirjelduse tekstis puudus nanoosakeste lisamist puudutav tunnus. See tunnus lisati alles 05.04.2010, st peaaegu 1,5 aastat pärast taotluse esitamist (parandatud nõudluse 3 koopia Lisa 8). Tulenevalt

§25lg 2 muudab selline parandus leiutise olemust.

Tulenevalt

§-st 25 lg 3 oleks Patendiamet pidanud sellise paranduse menetluse käigus tagasi lükkama. Kui aga selline puudus on välja antud patendis, esineb

§-s 50 lg 2 p 3 nimetatud alus patendi tühistamiseks. Kokkuvõtvalt hageja leiab, et EE05408 patendinõudluse sõltumatus punktis 1 kirjeldatud leiutisel puudub leiutustase, kuna kõik tunnused esinevad varem tuntud lahendustes ning on seetõttu ala asjatundjale endastmõistetavad, mistõttu patent on tühine. Patenditaotlusesse on menetluse käigus tehtud leiutise olemust puudutavaid muudatusi, mis toovad kaasa väljaantud patendi tühisuse. Eeltootoodust tulenevalt hageja palub tühistada täielikult Eesti Patent EE05408 B1 ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Tegemist on alusetu ja põhjendamatu hagiga. Kostja on seisukohal, et käesolev hagiavaldus on kohtule esitatud teadvalt perspektiivituna ning on fabritseeritud vaid soovist esitada taotlus menetluse peatamiseks Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-

1. Viidatud tsiviilasjas on menetlus seonduvalt osaotsusega läbinud kaks kohtuastet ning nii maakohus kui Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et kostjad, sh OÜ Multi Protect on rikkunud patendiomaniku G Ni ainuõigust patendile EE05408 B
2. Kostjaid kohustati lõpetama patendiomaniku ainuõiguse rikkumine ning hoiduma rikkumisest tulevikus. Tsiviilasjas nr 2-10-22551 jätkub menetlusse iseseisva nõudega kaasatud OÜ H P kahjunõude läbivaatamine. Nimelt on G N andnud kolmandale isikule litsentsi patendi EE05408 B1 kasutamiseks ning kostjad on tekitanud oma ebaseadusliku tegevusega OÜ-le H P kahju. Kostja leiab, et enam kui 2 aastat pärast patendiomaniku õiguste rikkumist tuvastanud kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-10-22551 kostja poolt hagi esitamine patendi EE05408 B1 tühistamiseks on kostja arvates vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilasjas nr 2-10-22551 ei vaidlustanud OÜ Multi Protect kasulikku mudelit nr EE00950 ega ka patenti EE05408 B1, teades ja ilmselgelt mööndes hageja leiutisele antud erinevate õiguskaitsete tühistamise taotluste alusetust ja niisuguste menetluste perspektiivitust. Kostjal G Nil ei ole kahtlust selles, et patendi tühistamiseks on käesolev hagi esitatud eesmärgiga taotleda uuele menetlusele viidates tsiviilasja nr 2-10-22551 peatamist ja takistada selle niigi juba 7 aastat kestnud kohtuasja lõpule viimist. Juhul, kui OÜ Multi Protect eesmärk oleks tõepoolest olnud oma õiguste kaitsmine (sh mitte ainult patendiomaniku õiguste rikkumise hagi rahuldamise välistamise eesmärk), siis oli tal võimalus nii kasulik mudel EE00950 U1 kui ka patent EE05408 B1 vaidlustada juba aastaid tagasi. Tsiviilasi nr 2-10-22551 algatati 2010.aastal, Harju Maakohus tegi osaotsuse 05.03.2014, Tallinna Ringkonnakohus tegi osaotsuse 29.12.
3. Patendi tühistamise hagi esitati 09.03.
4. Tsiviilasjas nr 2-10-22551 tugines hageja G N algselt sama prioriteedikuupäevaga 22.08.2008 kasulikule mudelile ja patenditaotlusele, seejärel patendile nr EE05408 B1, mis anti välja 15.04.2011 õiguskaitsega arvates 22.08.
5. OÜ Multi Protect oli alates patendiomaniku hagi esitamisest alates teadlik leiutise kasuliku mudelina õiguskaitstusest, samuti samale leiutisele patenditaotluse esitamisest ning hilisemas menetluses siis juba ka patendi EE05408 B1 väljaandmisest. Hagi õiguslike alustena märgib hageja koosmõjus

§ 49lg 4 (võimalus nõuda patendi täielikku või osalist tühistamist) ja § 8.

Hageja on märkinud, et tema arvates puudub leiutisel leiutustase ning leiutis ei ole tööstuslikult kasutatav. Seega võib eeldada, et hageja tugineb

§ 8

lg-le 1, mis sätestab, et leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiututustaset ja on tööstuslikult toodetav. 4 Hageja leiab ekslikult, et patendiga EE05408 B1 kaitstud leiutis ei omavat leiutustaset ning see ei olevat tööstuslikult toodetav. Hageja märgib oma nõude õigusliku alusena ka

§ 50

lg 3 p 3, milline reguleerib aga patendi vaidlustamist apellatsioonikomisjonis.

§ 50

ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav, sest tegemist ei ole kohtueelse apellatsioonikomisjoni menetlusega ning isegi kui jätta menetluse liik kõrvale, siis oleks vaidlustamise tähtaeg ammu möödunud. Kostja patenditaotlus oli esitatud 22.08.2008, patenditaotlus avaldati 15.04.2010 ja patendikirjeldus avaldati 15.04.

1. Arvates 22.08.2008 kehtiva patendi EE05408 B1 tühistamiseks on hagi esitatud aga alles 09.03.
2. Kostja vaidleb vastu hageja väitele vaidluse esemeks oleva patendiga kaitstud leiutise leiutustaseme puudumises. Hageja väited on vastuolulised. Nii näiteks ütleb hageja, et alumiiniumi asendamine alumiiniumoksiidiga on ala asjatundjale endastmõistetav. Samas aga väidab, et asendust leiutises peab proovima. Samuti väidab hageja, et vee kui lähteaine koguse valik on ala asjatundjale endastmõistetav, kuid samal ajal kirjutab, et eksperimenteerimisel oleks ala asjatundja jõudnud EE05408 B1 patendi nõudlusele. Hageja ja tema esindaja ei ole keemiavaldkonna spetsialistid, seega on neil ehk rakse mõista, et eriti keemiavaldkonnas selleks, et jõuda leiutiseni, on vaja teostada palju eksperimente, teste, katsetusi, uuringud. Õigete ainete ja nende omavaheliste seoste leidmiseks kulus kostjal kaua aega, tulemus on kirjeldatud Euroopa patendi tehnilises kirjelduses. Keemiavaldkonnas ei ole leiutis lihtsalt numbrite ritta kirjutamine. Hageja väide, et patendiga EE05408 B1 kaitstud leiutisel puudub leiutustase, sest see ala asjatundjale endastmõistetav, on sügavalt ekslik. Kostja palub tähelepanuta jätta kõik hageja poolt erinevate patentide võrreldavale kujule teisendamisega seotu, sest tegemist on hageja tõendamata arvamusega. Lisaks on hageja esitanud kohtule ebaõiged võrdlusandmed. Hageja vigadest sh tabelis 1 esitatud US6350474 võrdlemiseks korrigeeritud kogused EE05408 B1 nõudluspunkt 1) parema ülevaate saamiseks esitab kostja oma võrreldavad arvestused: Tabel nr.1 EE05408 nõudluspunkti Aine nimetused d (massiosa) Hageja arvestus (massiosa) Kostja arvestus (massiosa) Ortofosforhape (100%) 100 ( 85%) 100 100 Raudoksiid 10 kuni 20 5,88 kuni 23,53 11,76 kuni 23,53 Nanopulber 0,5 0,59 0,59 Al oksiid 5 kuni 10 5,88 kuni 11,76 5,88 kuni 11,76 100 135,29 135,29 Vesi Kõikide lähteainete massiosade summa 210,5 kuni 230,5 Märkused Vahe 5,88 kostja ja hageja arvestusega Vahe 40,67 - 43,02 kostja ja hageja 253,52 kuni arvestusega 271,17 (erinevus moodustab ca 20%) 5 Eeltoodust nähtub, et hageja arvestused EE05408 B1 massiosade kohta on ebaõiged misviib ka valele tulemusele massiprotsendilise osakaalu osas kõigi lähteainete massist. Arvestatud osakaalude % on esitatud tabelis 2: Tabel nr.2 Hageja arvestus (osakaal % koguhulgas) Kostja arvestus (osakaal % koguhulgas) Ortofosforhape (100%) 37,69 kuni 40,38 36,87 kuni 39,44 Raudoksiid 2,32 kuni 8,87 4,64 kuni 8,68 Nanopulber 0,22 kuni 0,24 0,22 kuni 0,23 Al oksiid 2,22 kuni 4,64 2,32 kuni 4,34 Vesi 49,89 kuni 54,63 49,89 kuni 53,36 Aine nimetused märkused Vahe 2,32% kostja ja hageja arvestusega Selleks, et paremini esile tuua hageja vead, esitab kostja tabeli 3 seonduvalt patendiga US6350474: Tabel nr.3 Kostja ümber Kostja ümber arvestus Al arvestus Al oksiidi oksiidi osas osas (koef (koef 1,89) 1,89) (osakaal % (massiosa) koguhulgas) Aine nimetused US6350474 Nõudluspunktid (massiosa) US6350474 Nõudluspunktid (osakaal % koguhulgas) Ortofosforhape (100%) 100 46,83 kuni 66,45 100 46,35 kuni 66,25 Raudoksiid 20 kuni 41 13,29 kuni 19,20 20 kuni 41 13,25 kuni 19,0 Al pulber 0,5 kuni 2,5 0,33 kuni 1,17 0,95 kuni 4,73 0,63 kuni 2,19 Vesi 30 kuni 70 19,93 kuni 32,78 30 kuni 70 19,87 kuni 32,45 Kõikide lähteainete massiosade summa 150,5 kuni 213,5 märkus Hageja valearvestus 2,19% kuni 3,05% 150,95 kuni 215,73 Arvestades tabelites 1, 2 ja 3 toodud andmeid on patendis US6350474 alumiiniumoksidi osakaal lähteainete massist vahemikus 0,95 kuni 4,73 massiosa ja vahemikus 0,63 kuni 2,19 massiprotsenti. Need arvutatud vahemikud jäävad väljapoole EE05408 patendinõudluses avaldatud vahemikku (5,88 kuni 11,76 massiosast ja 2,32 kuni 4,34 massiprotsenti). 6 Seega on ebaõige hageja väide selle kohta, et puudub erinevus alumiiniumallika kogustes võrreldes US6350474 ja EE05408 B1 dokumentides väljendatud massiprotsentidega. Kostja on seisukohal et hageja on teadlikult esitanud hagis ebaõigeid andmeid. Hagi on esitatud vastuolulisena, sest ehkki hagiavalduse osas „Hagi õiguslik põhjendus“ on hageja märkinud, et ta tugineb ka sellele nagu poleks leiutis tööstuslikult kasutatav, siis hagi põhjendustes ta sellest sõnagi ei räägi. Seega tuleb asuda seisukohale, et kriteerium „tööstuslik kasutatavus“ ei ole vaidluse objektiks ning kostja patendi tühisuse nõudes nimetatule hageja ei tugine ega toetu. Kostja arvamust kinnitab ka hagiavalduse osas „Hageja nõude aluseks olevates asjaoludes“ märgitud kaks alust – leiutisel puuduvat leiutustase ning patenditaotluse menetluses on tehtud leiutise olemust muutvaid täiendusi, lisades nõudluspunkti tunnuse, mida algselt patenditaotluses ei olnud esitatud. Hageja on vastuoluline ka selles, et esmalt väidab ta, et nanoosakeste lisamist puudutav tunnus on tsiviilasjas nr 2-10-22551 jõustunud kohtuotsuse kohaselt ebaoluline tunnus ning see tuleb nõudluse analüüsil vaatluse alt välja jätta. Tegemist oli tänasega võrreldes samade poolte vahel toimunud vaidlusega, milles on kohtuotsus jõustunud. Teisalt leiab hageja, et nanoosakeste lisamist puudutav tunnus on hiljem lisatud ning see toovat automaatselt kaasa patendi tühisuse. Lisaks sellele ja kui tinglikult asuda seisukohale, et

§ 50

oleks kohaldatav, siis eeldab see, et patendiga EE05408 B1 kaitstav leiutis ei vastaks esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele.

§ 25

lg 2 tõlgendab hageja ekslikult, öeldes, et pärast taotluse esitamist lisatud parandus muudab leiutise olemust.

§ 25

lg 2 sätestab – parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud patendinõudluses, leiutiskirjelduses, joonisel või muus illustreerivas materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeval. Ühe tunnuse lisamine kui fakt iseenesest ja eraldi võetuna ei muuda veel leiutise olemust, kõik oleneb konkreetsest tunnusest ja selle mõjust ning osast leiutise olemuses kui sellises. Vastupidist hageja tõendanud ei ole ning hageja väide on paljasõnaline. Kostja ei saa hagejaga nõustuda ka selles, et tunnuse lisamine tooks automaatselt kaasa patendi tühisuse. Eeltoodule tuginedes leiab kostja, et hagi on põhjendamatu ning tõendamata ning et selle rahuldamiseks puudub mistahes faktiline ja õiguslik alus. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub Eestis registreeritud patent nr EE05408 B1 (tlk 22-32). Patendi sisuks on raudfosfaadipõhine kompositsioon, selle valmistamine ja kasutamine. Patendi kirjelduse kohaselt patendiga kaitstud leiutis käsitleb raudfosfaadipõhist kompositsiooni, mille saamiseks segatakse 100 massiosa ortofosforhapet, 10-20 massiosa raud(III)oksiidi, 5-10 massiosa pulbrilist alumiiniumoksiidi ja 100 massiosa vett, kusjuures reaktsioon toimub temperatuurivahemikus 60-70 kraadi C ning segusse lisatakse vähemalt üht nanopulbrit hõbeda, vase või ränikivi seast koguses 0,5 massiosa. Raudfosfaadipõhiseid kompositsioone saab kasutada puidu bio- ja tulekaitseks, desinfitseeriva antibakteriaalse vahendina, aga ka roostemuundurina metallide korrosioonitõrjeks. Hageja on seisukohal, et Eestis patendiga EE05408 B1 kaitstud leiutisel puudub leiutustase, leiutis ei ole tööstuslikult kasutatav ja 7 patenditaotluse menetluse käigus on tehtud leiutise olemus muutvaid muudatusi. Hageja palub eeltoodust tulenevalt patent EE05308 B1 tühistada. Kostja hageja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb hagile vastu. Patendiseaduse (

) § 5 lg 1 sätestab, et patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikvaldkonna leiutisi, kui need vastavad

§ -s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumitele ega ole § 7 järgi mittepatenditavad. Leiutise patentsuse kriteeriumid on sätestatud

§-s 8.

§ 8

lg 1 kohaselt on leiutis patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Sama paragrahvi lg 2 järgi on leiutis uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on avaldatud või avaldatuks loetud

§ 24

järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused avaldatud kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi.

§ 8

lg 3 järgi ei võeta tehnika taseme kindlaksmääramisel sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on

§ 12kohaselt õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik.

Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist. Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.

§ 8

lg 4 kohaselt on leiutisel leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest. Küsimus leiutustasemest tekib alles siis, kui leiutis on uus

§ 8

lg-te 1–3 mõttes.

§ 49

lg 4 kohaselt isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leitus ei vasta käesoleva seaduse § -s 8 sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Kõigepealt võtab kohus seisukoha, kas Eestis registreeritud patent EE05408 B1 omab leiutustaset. Hageja väitel patendi EE05408 esimeses nõudluspunktis avatud leiutisel puudub leiutustase USA patentide US6350474, US5279650 ja US8227365 tõttu. Kõik viidatud dokumendid on avaldatud enne EE05408 B1 taotluse esitamise kuupäeva, st enne 22.08.

1. Kostja leiab, et hageja väide, et patendiga EE05408 B1 kaitstud leiutisel puudub leiutustase, sest see on ala asjatundjale endastmõistetav, on sügavalt ekslik. Kostja on selgitanud, et kostja G Nile antud patendid EE05408 B1, EP 2 334 596, 60 2009 008 088, GB 2 334 596 ja nr 2 724 190 on antud ühele ja samale leiutisele ning neil on üks ja seesama prioriteedikuupäev 28.08.
2. Nii Eesti Patendiamet kui ka Euroopa Patendiamet on omapoolse ekspertiisi käigus juba hinnanud kostja leiutise vastavust patentsuse kriteeriumitele, sh patendinõudluse punktis 1 ja sellest sõltuvates punktides avatud leiutise leiutustaseme olemasolu, seda just arvestades USA patenti
3. Välisriikides õiguskaitse saamiseks esitas patendi EE05408 B1 taotleja rahvusvahelise taotluse PCT (Patent Cooperation Treaty) süsteemi kaudu. Pärast rahvusvahelise taotluse PCT/EE2009/000012 (WO2010020256) esitamist tegi Euroopa Patendiamet rahvusvahelise otsingu ning väljastas 01.06.2010 taotlejale otsinguaruande, s.t nimekirja võimalikest varasemalt avaldatud dokumentidest, s.h patentidest, mis omavad tähtsust taotleja patenditaotluse suhtes ja kirjaliku arvamuse kostja leiutise patenteerimisvõimaluste kohta. Euroopa Patendiamet kinnitas, et hageja poolt vastandatud USA patent 6350474 on tehnika tasemest tuntud lähim lahendus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja väidab, et 8 Eestis registreeritud patendil EE05408 B1 puudub leiutustase, siis on hageja kohustuseks oma väiteid tõendada. Hageja on esitanud kohtule tõenditena väljavõtte avalikust patendiregistrist patendi EE05408 B 1 koha ja väljavõtted USA patentidest US6350474, US5279650 ja 8227365 (tlk 23-45, 97-115). Kohus on 07.05.2018 kohtumääruses selgitanud, et kuna hageja on esitanud kohtule hagi

§ 49

lg 4 alusel, siis hagi aluseks olevaid asjaolusid, st et EE05408 patendinõudluse esimeses nõudluspunktis avatud leiutisel puudub leiutustase patentide US6350474, US5279650 ning US2007/0110824 tõttu, tõendamise kohustus on hagejal. Hageja on küll esitanud kohtule 04.04.2017 USA patendid nr 6350474, 5279650 ning 8227365 inglise keeles ning 05.03.2018 nende tõlked eesti keelde ja pooled on kohtule esitanud EE05408 patendinõudluse esimese nõudluspunkti ja USA patentide 6350474, 5279650 ning 8227365 võrdlused, kuid vaidlusaluste asjaolude tuvastamine on võimalik vaid eriteadmistega isiku hinnangu või arvamuse kaudu. Kohus on selgitanud hagejale, et kohtul puuduvad vastavad eriteadmised, mis võimaldaksid võrrelda Eestis ja USA-s registreeritud patente ja välja selgitada, kas Eesti registreeritud patendi EE05408 tunnused esinevad varem tuntud lahendustes, st USA patentides US6350474, US5279650 ja US8227365 ja seetõttu on ala asjatundjale endastmõistetavad tulenevalt tehnika tasemest ning kohus on hagejale teinud ettepaneku oma väiteid tõendada nt asjatundja arvamusega või ekspertiisiga. Kohus andis hagejale tähtaja kuni 24.05.2018 täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks. Hageja kohtule nimetatud tähtajaks täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja ei ole ka hilisemalt esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid, et Eesti registreeritud patendi EE05408 tunnused esinevad varem tuntud lahendustes, st USA patentides US6350474, US5279650 ja US8227365 ja seetõttu on ala asjatundjale endastmõistetavad tulenevalt tehnika tasemest. Hageja väitel, EE 05408 patendinõudluse sõna-sõnalised erinevused võrreldes lähima lahendusega (USA-s registreeritud patent US635+474) on järgmised: alumiiniumpulbri asemel kasutatakse alumiiniumoksiidi (Al2O3) koguses 5-10 massiosa; vee kogus moodustab 100 massiosa ja segusse on lisatud vähemalt üht nanopulbrit hõbeda, vase või ränikivi seast koguses 0,5 massiosa. Hageja leiab, et need erinevused tulenevad ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest, eelkõige USA patenti US5279650 ning USA avaldatud patenditaotlust US2007/0110824. Kuna kohtul puuduvad keemialased eriteadmised, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada tuginedes üksnes nimetatud patentidele, kas eelnimetatud erinevused tulenevad ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest või mitte. Hageja väidab, et USA-s registreeritud patent US5279650 kirjeldab alumiiniumi, alumiiniumoksiidi Al2O3 ning alumiiniumhürdoksiid Al2[OH]3 omavahelist asendatavust fosforhappe ning raudoksiidi Fe2O3 põhise segu valmistamisel, st ala asjatundja jaoks oli iseenesestmõistetav asendus US6350474 järgses leiutises proovida asendada alumiinium alumiiniumoksiidiga. Vaatamata kohtu poolt antud selgitustele ei ole hageja ühtegi tõendit kohtule esitanud, et ala asjatundja jaoks oli iseenesestmõistetav asendus US6350474 järgses leiutises proovida asendada alumiinium alumiiniumoksiidiga. Kuna kohtul puuduvad keemialased eriteadmised, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada tuginedes eelnimetatud patentidele, kas ala asjatundja jaoks oli iseenesestmõistetav asendus US6350474 järgses leiutises proovida asendada alumiinium alumiiniumoksiidiga või mitte. Hageja väitel tulenevalt USA patendist US8227365 oli iseenesestmõistetav lisada segusse hõbeda, vase või ränikivi nanoosakesi koguses 0,5 massiosa. Ka nimetatud väite kohta ei ole hageja kohtule ühtegi tõendit esitanud. Kuna kohtul puuduvad keemialased eriteadmised, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada tuginedes eelnimetatud patentidele kas ala asjatundja jaoks oli iseenesestmõistetav lisada segusse hõbeda, vase või ränikivi nanoosakesi koguses 0,5 massiosa. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole täitnud oma tõendamiskohustus, st tõendada, et EE05408 patendinõudluse esimeses nõudluspunktis avatud leiutisel puudub leiutustase patentide US6350474, US5279650 ning US2007/0110824 tõttu. Riigikohus on 06.02.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 asunud seisukohale, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja 9 seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kuigi hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud on kostja kohtule esitanud Patendiameti 01.06.2018 vastuse kostja infopäringule (tlk 138-140). Vastuseks kostja küsimusele nr 7 kas patentides US6350474 B1, US5279650 ning 8227365 B2 avalikustatud teabe põhjal on endastmõistetavalt võimalik jõua EE 05408 B1 püstitatud tehnilise probleemi lahenduseni, on Patendiamet vastanud, et EE 05408 B1-s väljapakutud lahendus ei tulene endastmõistetavalt dokumentides US6350474 B1, US5279650 ning US8227365 B2 avalikustatud teabest. Ei dokumendis US5279650 ning US8227365 ei käsitleta puidu tule- ja biokindluse tagamisega seotud probleeme, üheski eelloetud dokumendis ei kirjeldata alumiiniumdioksiidi, hõbeda, vase või ränikivi nanopulbri kasutamist nimetatud eesmärgil. See tähendab, et EE 05408 B1 puhul on leiutustaseme olemasolu nõue täidetud (tlk 135). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et Eesti patendi EE5408 B1 puudub leiutustase. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas Eestis registreeritud patent EE 05408 B1 on tööstuslikult kasutatav. Hageja väidab, et patent EE 05408 B1 ei ole tööstuslikult kasutatav. Hageja ei ole kuidagi oma seisukohta põhistanud. Kostja poolt kohtule esitatud Patendiameti 01.06.2018 vastuses kostja infopäringule vastuseks kostja küsimusele nr 8 kas patendis EE 05408 B1 kirjeldatud leiutis on tööstuslikult kasutatav on Patendiamet vastanud, et

§ 8

lg 5 järgi on leiutis tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. Patendis EE050408 B1 kirjeldatud leiutise puhul on see seaduse nõue täidetud, leiutis on tööstuslikult kasutatav (tlk 135-135 pöördel). Lisaks sellele nähtub tsiviilasjas nr 2-10-22551 jõustunud osaotsusest, et kostjad, sh praegune hageja OÜ Multi Project on kasutanud ebaseaduslikult hageja õiguskaitse saanud patenti EE 05408. Nimelt on 29.12.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-22551 Tallinna Ringkonnakohus rahuldanud kostja hagi hageja vastu patendi nr EE 05408 B1 õigusvastase kasutamise keelamiseks ja kohustamiseks edasisest rikkumisest hoidumiseks. Nimetatud asjas on kohus tuvastanud, et hageja on kasutanud eelnimetatud patendiga kaitstud leiutist tselluloosi sisaldava materjali tule- ja biokaitse saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et Eestis registreeritud patent EE 05408 B1 ei ole tööstuslikult kasutatav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Eesti registreeritud patent EE05408 B1 vastab

§-s 8 sätestatud kriteeriumitele. Hageja väidete kohaselt on patenditaotluse nr P200800055 (mille alusel anti välja patent EE05408) algses, st 22.08.2008 esitatud leiutiskirjelduse tekstis puudus nanoosakeste lisamist puudutav tunnus. See tunnus lisati alles 05.04.2010, st peaaegu 1,5 aastat pärast taotluse esitamist. Hageja hinnangul tulenevalt

§ 25lg 2 muudab selline parandus leiutise olemust.

Tulenevalt

§-st 25 lg 3 oleks Patendiamet pidanud sellise paranduse menetluse käigus tagasi lükkama. Kui aga selline puudus on välja antud patendis, esineb

§-s 50 lg 2 p 3 nimetatud alus patendi tühistamiseks. Hageja leiab, et kuna käesoleval juhul on leitud vastuolus

§ 25lg-ga 3, siis on see aluseks patendi tühistamiseks.

Kohus märgib, et

§ 50

käsitleb patendi vaidlustamist apellatsioonikomisjonis.

§ 50

lg 1 kohaselt iga isik võib üheksa kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamisest arvates esitada apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse ja nõuda patendi tühistamist.

§ 50

lg 2 punkti 3 kohaselt võib apellatsioonikomisjonis patenti vaidlustada, kui patendiga kaitstud leiutis ei vasta esialgsele patenditaotluses avatud leiutise olemasolule. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei saa tugineda käeoleva hagi esitamisel

§ 50

, sest esiteks tegemist ei ole kohtueelse apellatsioonikomisjoni menetlusega ja teiseks oleks käesoleval juhul patendi vaidlustamise tähtaeg 10 nimetatud alusel ammu möödunud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja patenditaotlus oli esitatud 22.08.2008, patenditaotlus avaldati 15.04.2010 ja patendikirjeldus avaldati 15.04.2011. Hagi on esitatud alles 09.03.2017. Kostja patendi vaidlustamise õiguslikuks aluseks saab olla üksnes

§ 49

lg 2, mille kohaselt isik, kes leiab, et leiutisega kaitstud leiutis ei vasta

§ 8

-s sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Kohus on eelnevalt leidnud, et Eesti registreeritud patent EE05408 B1 vastab

§-s 8 sätestatud kriteeriumitele. Isegi kui

§ 50

oleks käesoleval juhul kohaldatav, siis eeldab see, et patendiga EE05408 B 1 kaitstav leitus ei vastaks esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele.

§ 25

lg 2 sätestab, et parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud patendinõudluses, leiutuskirjelduses, joonisel või muus illustreerivad materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeva. Kohus nõustub kostjaga, et ühe tunnuse lisamine kui fakt iseenesest ja eraldi võetuna ei muuda veel leiutise olemust, kõik sõltub konkreetsest tunnusest ja selle mõjust ning osas leiutise olemuses kui sellises. Nii Harju Maakohtus oma 05.02.2014 otsuses kui Tallinna Ringkonnakohus oma 19.12.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-10-2251 on asunud seisukohale, et nanoosakeste lisamine ei ole ei ole leiutise eesmärgi saavutamiseks ja tehnilise probleemi lahendamiseks vajalik (tlk 76-83). Nimetatud seisukohta ei ole ümber lükatud ka hageja poolt kohtule esitatud Jaak Ostrat eksperthinnanguga (tlk 88-89). Seega kohtu hinnangul nanoosakeste lisamine 05.04.2010 esitatud korrigeeritud patendinõudluses ei saa endaga kaasa tuua patendi EE05408 B1 tühistamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 11