Obsah (4)

§ 449§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.oktoobril 2018 tsi

§ 449lg 3 alusel vaheotsus hageja nõudeõiguse suhtes.

1. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-d 1 ja 2 22.05.2014 – 31.12.2017 redaktsioonis sätestasid, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
2. KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. 4
3. Seega peab korteriomanik KOS § 13 lg-st 2 tulenevalt hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele ning KOS § 21 lg 2 p –dest 1 ja 5 on valitseja õigustatud esitama nõudeid korteriomanike nimel või esitada nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
4. P tn 50 korteriomanike 17.02.2014 üldkoosoleku protokolli ja selle lisadega (lk 5-18) on tõendatud hageja valitsejaks nimetamine ja volituste andmine korteriomandite omanike esindamiseks Eesti Vabariigi standardi EVS 807:2010 „Kinnisvara Korrashoid“ kohaste tegevuste korraldamisel alates 3.03.
5. Samal koosolekul kinnitatud Kodukorra p-i 5.5 alap-dega a ja c on tõendatud, et valitsejale anti õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses (vastavalt korteriomandiseadusele § 21 lg 2). 01.04.2015 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (lk 19-22) on tõendatud elamu 2015-2016 majanduskava kinnitamine, majanõukogu valimine ning kodukorra mittemuutmine. 20.06.2016 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (lk 23-33) on tõendatud 2016-2017 majanduskava kinnitamine. P tn x korteriomanike 01.10.2015 erakorralise koosoleku protokolliga (lk 56-57) on tõendatud, et üldkoosolek otsustas anda valitsejale ehk hagejale volituse anda kostja võlgnevus majaühisuse ees maksekäsu kiirmenetlusse ja esindada ühisust hagimenetluses. Seega on korteriomandite omanikud andnud hagejale kui valitsejale 01.10.2015 KOS § 21 lg 2 kohase volitusnormi esindada kohtus korteriomanikke, mitte esitada hagi enda nimel ja hageda võlgnevuseks olevaid summasid endale.
6. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks käesolevas tsiviilasjas korteriomanike volitus või leping vms õiguslik alus nõuda võlgnevuste maksmist endale. Sama järeldas Tallinna Ringkonnakohus nendesamade P tn x korteriomanike üldkoosoleku otsuste, majanduskavade ja kodukorra alusel samade poolte vahelises vaidluses tsiviilasjas nr 2-15-
7. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa hageja viidatud Riigikohtu lahenditele tuginedes valitsejale tuleneda KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevat õigust oma nimel hagi esitada üksnes korteriomanike üldkoosolekul valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta tehtud otsuste alusel, kuivõrd see läheks vastuollu samadel üldkoosolekutel ja 01.10.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega anda valitsejale volitus esindada kohtumenetluses korteriomanikke.
8. Alates 31.07.2017 on moodustatud Korteriühistu P x (lk 100). Hageja ei ole alates 01.08.2017 ühepoolse ülesütlemise tulemusel P tn x kortermaja majavalitsejaks, mida tõendab P tn x korteriomanikele dokumendis „Teavitus valitseja volituste lõppemise kohta“ tehtud avaldus selle kohta, et ta tagandab ennast majaühisuse P tn x valitsemisest alates 01.08.2017 (lk 99). Järelikult ei saa hageja esitada hagisid enam P x korteriomanike valitsejana.
9. Kuna kohus asus seisukohale, et hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, siis on

§ 449

lg 3 alusel tegemist lõppotsusega ja hagi põhivõlgnevuse 3633,19 euro, tasumata summalt viivise 138,75 euro arvestusega kuni 31.08.2017 ja alates 01.09.2017 0,07% päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 5 21.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 22.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 23. Kostja menetluskuludeks on käesolevas tsiviilasjas kohtuväliste kuludena lepingulise esindaja kulud õigusabi eest kokku 1815 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning esitatud mõistlikus ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 1815 eurot (käibemaksuta). 24.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25. Käeoleval juhul taotleb kostja kohtu poolt

§ 177

lg 4 kohaldamist, mistõttu tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6