Obsah (9)
§ 120§ 121§ 64§ 74§ 68§ 75§ 751§ 78§ 3312KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 19. august 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-5763 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Meri
§ 120
lg 1,
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marge Püss Süüdistatav Daniel Sepp, isikukood 39306290276; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; hetkel viibib vahi all Tartu vanglas; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkend - vahistamine. Kahtlustatavana kinni peetud 08.05.2019.a. Kaitsja Toomas Metsma RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Daniel Sepp
§ 120lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
Süüdi tunnistada Daniel Sepp
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõista Daniel Sepale üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 2 alusel kuulub Daniel Sepal reaalsele ärakandmisele 4 kuud ja 15 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda
§ 68
alusel alates Daniel Sepa kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 08.05.2019.a.
§ 74
lg 1, 2 ja 3 alusel jätta ülejäänud 3 aastat 1 kuu ja 15 päeva vangistust Daniel Sepa suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Daniel Sepp ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ning kohustusi. Määrata Daniel Sepp katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
§ 75
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 5 alusel kohustada Daniel Seppa pöörduma psühhiaatri poole ja alluma ettenähtud ravile.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Daniel Seppa käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.
§ 75
lg 2 p 9 alusel kohustada Daniel Seppa alluma 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele.
§ 751
lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend – vahistamine – jätta Daniel Sepa suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. KrMS § 3101 ja Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel kohaldada Daniel Sepale lähenemiskeeldu L. C. A. (ik XXX ) suhtes 3 aastaks, keelates Daniel Sepale: - lähenemise nii L. C. A. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXX), õppekohale (käesoleval ajal XXX, teaduskonna õppehoonetes XXX ja XXX) kui ka mujal lähemale kui 100 meetrit; - igasuguse suhtlemise L. C. A. ga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. L. C. A. ga juhuslikul kohtumisel on Daniel Sepal kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 meetri kaugusele. Lähenemiskeeld kuulub täitmisele pööramisele kohtuotsuse jõustumisel. Selgitada Daniel Sepale, et lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona
§ 3312järgi. 2
(9)- Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Daniel Sepalt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: ekspertiisikulu 510 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Daniel Sepal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1320 eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 110 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700040543 ning selgituse “Daniel Sepp, otsus nr 1-19-5763, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendites nr 1, 2, HK1 ja HK2 asuvad CD-R ja DVD+R plaadid helisalvestistega.
- Kannatanu L. C. A. (ik XXX , e-post XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Daniel Sepa vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Daniel Sepp´a süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul september 2018 a. kuni mai 2019 a. kasutas järjepidevalt ja julmalt füüsilist ja vaimset vägivalda oma elukaaslase L. C. A. suhtes, mis seisnes juustest tõmbamistes, löömistes, peksmistes, kägistamistes, lämmatamistes, alandamistes, s.h: Ajavahemikul 18.09-19.09.2018 a. Tartu linnas XXX magamistoas surus jõuga padja oma elukaaslasele L. C. A. le näkku ja hakkas kannatanut lämmatama selliselt, et 15 sekundit hoidis tugevasti patja näol ja siis vabastas ning seejärel lämmatas uuesti. Sellist tegevus kordas 3
(9)kannatanu suhtes vähemalt kaks korda, põhjustades kannatanule hingamisraskused, et kui kannatanu läks peale lahti saamist vett jooma, siis vesi kurgust alla ei läinud. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hingamisraskused; 10.10.2018 a. Tartu linnas XXX pani padjale ümber kilekoti ja surus padja oma elukaaslasele L. C. A. le näkku selliselt, et kannatanu hingamisteed olid suletud. Kannatanu nutu ja palumise peale kahtlustatav ei reageerinud. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas hirmu oma elu pärast; 16.10.2018 a. Tartu linnas XXX tõmbas magamistoa ukselt tagasi tuppa oma elukaaslase L. C. A. , surus kannatanu jõuga voodisse pikali, istus kannatanu peale ja hakkas teda kägistama. Kägistades hoidis kannatanu nina ja suud kinni, toppis teki kannatanule kurku, tõmbas teki üle pea nii pingule, et kannatanu ei saanud hingata. Seejärel peale väikest pausi pani oma hommikumantli vöö kannatanule kaks korda ümber kaela ja tõmbas, surus padja kannatanule nii tugevalt näkku, et kannatanu ei saanud läbi selle õhku ning peksis kannatanu pead koos padjaga vastu diivanit. Lisaks eelnevale võttis kannatanul jälle kaela ümbert kinni, kattes ära kannatanu nina ja suu ning pani pleedi kannatanule suhu. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hirmu oma elu pärast ning hematoomi kannatanu kaelale ja rinnapiirkonda; 19.10.2018 a. Tallinnas XXX surus jõuga oma elukaaslase L. C. A. põrandale pikali ja pani oma jala kannatanu kõrile, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seejärel lasi kannatanu püsti ning kohe surus taas jõuga kannatanu pikali maha, kägistas ning lõi ühe korra kannatanut käega näkku, põhjustades kannatanule füüsilist valu. 11.11.2018 a. Tartu linnas XXX tõmbas oma elukaaslast L. C. A. t juustest, surus jõuga kannatanu pikali maha, kägistas ja lõi kannatanut. Seejärel tiris kannatanu juukseidpidi vannituppa, pani kannatanu pikali maha ja kattis kannatanu näo rätikuga ja hakkas rätiku peale vett laskma. Kannatanul ei olnud võimalik korralikult hingata ning selline tegevus põhjustas kanntanule füüsilist valu ja hirmu oma elu pärast; 21.11.2018 a. Tartu linnas XXX asuvas magamistoas tõmbas jõuga oma elukaaslast L. C. A. t juukseidpidi pikali maha, lõi vähemalt üks kord kannatanut oma põlvega vastu põske. Seejärel põrandal peksis kannatanu pead vastu põrandat, tõmbas juustest ja lõi kannatanu pea vastu seina. Hetkeks rahunes olukord maha, kuid siis jälle tiris kannatanut juustest pikali maha ja hakkas padjaga lämmatama selliselt, et surus padja kannatanule jõuga näkku, sealjuures ähvardades kannatanule sõrmed kurku toppida ja suud pidi vannituppa tirida ja uputama hakata. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hirmu oma elu pärast. 24.11.2018 a. Tartu linnas XXX magamistoas voodis võttis oma elukaaslase L. C. A. pea enda haardesse, tiris kannatanut juustest, lämmatas ja lõi vähemalt ühe korra kannatanud kõhtu, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu. 10.01.2019 Tartu linnas XXX lähedal sõitvas sõiduautos Mercedes-Benz reg.nr. XXX võttis oma elukaaslase L. C. A. juustest kinni, tõmbas ning lõi 5-6 korda kannatanu pead vastu kahe istme vahel olevat käetuge, tekitades kannatanule füüsilist valu; 12.01.2019 a. kella 03:30 ajal Tartu linnas XXX tõmbas oma elukaaslase L. C. A. juukseid pidi pikali maha ja hakkas kannatanut peksma, mille tagajärjel kannatanu kaotas teadvuse. Kahtlustatav küsis kannatanult: „Noh, tulid teadvusele tagasi? Väga hea, siis jätkame!“ ning seejärel lõi kannatanut vähemalt kaks korda lahtise käega näkku. Seejärel jätkus kannatanu suhtes füüsiline vägivald vannitoas. Vannitoas jätkas kahtlustatav kannatanu löömist ja kägistas kannatanut. Kannatanul õnnestus korraks vannitoa uks kinni saada, kuid kahtlustatav ähvardas ukse hingedelt maha võtta ning siis pidi kannatanuga väga halvasti minema. Kannatanu avas hirmutundest vannitoa ukse ning selle peale lõi kahtlustatav 4
(9)kannatanu esikusse pikali maha ja lõi kannatanut põlvega vähemalt kaks korda näkku. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja teadvuse kaotuse; 23.01.2019 a. Tartu linnas XXX sissesõidu teel sõiduautos Mercedes-Benz reg.nr XXX väänas oma elukaaslase L. C. A. vasaku käe rannet. Seejärel sõitis Gardesti lao parklasse ja jätkas sõiduautos Mercedes-Benz kannatanu vasaku käe randme väänamist vastupäeva. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu; 01.02.2019 Tartu linnas XXX maja ees sõiduautos Mercedes-Benz reg. nr XXX haaras oma elukaaslase L. C. A. käe randmest kinni ja väänas rannet kõvasti pahupidi. Seejärel tegi väikse pausi ning jätkas väänamist. Iga väänamine kestis umbes 1 minut. Kokku oli sellel päeval väänamisi 10. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu; 5.02.2019 a. Tartu linnas sõitvas sõiduautos Mercedes-Benz reg.nr XXX tõmbas oma elukaaslast L. C. A. t juustest ning lõi tema pea ühe korra vastu autorooli. Seejärel sõideti XXX maja ette ning kui kannatanu tahtis pargitud autost väljuda, haaras kahtlustatav kannatanu parema käe randmest kinni ja väänas parema käe täiesti tagurpidi nii, et kannatanu röökis valust. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu; 13.02.2019 Tartu linnas XXX lõi üks kord oma elukaaslast L. C. A. t rusikaga vasaku näopoolele, tekitades kannatanule füüsilist valu ja punetuse; 16.02.2019 Tallinnas XXX lämmatas oma elukaaslast L. C. A. t kuni kannatanu käed ja jalad hakkasid hapnikupuudusest tõmblema ja lõdvalt rippu vajusid. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja surma hirmu; 17.02.2019 Tallinnas XXX lõi oma elukaaslast L. C. A. t vähemalt 15-20 korda halli metallist taskulambiga vastu pead, selga ja jalgu. Seejärel hoidis kannatanul kahe käega kaelast kinni ja kägistas ning samal ajal hoidis kinni kannatanu suud ja nina nii, et kannatanul ei olnud võimalik hingata ja kannatanu vajus põrandale kokku. Kahtlustatav lasi kannatanu korraks lahti ja küsis, mis kannatanul talle öelda on ning kui kannatanu palus, et kahtlustatav nii enam ei teeks, vastas kahtlustatav et miks ta ei peaks tegema ning jätkas kannatanu kägistamist ja lämmatamist hoides kannatanut põrandal pikali. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu, hingamisraskused ja surmahirmu; 23.02.2019 Tartu linnas XXX asuvas vannitoas lõi oma elukaaslast L. C. A. t rusikaga vähemalt 6 korda vastu kukalt ja põlvega vähemalt 3 korda vasaku kehapoole roietesse. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu; 24.02.2019 Tartu linnas XXX korteris magamistoas lükkas oma elukaaslase L. C. A. voodisse pikali, haaras kahe käega kannatanul kõrist ning hakkas kägistama. Seejärel hakkas ta kannatanut lämmatama selliselt, et pani käega kannatanu nina ja suu kinni, et takistada hingamist, siis tõi märja rätiku ja kattis sellega kannatanu hingamisteed, asudes kannatanut lämmatama. Kui kannatanu osutas vastupanu, lõi kahtlustatav kannatanut 3-5 korda rusikaga vastu kukalt ja 4-5 korda põlvega roietesse. Peale seda tõi kilekoti, kuhu oli pannud vett ja ähvardas selle kannatanule pähe tõmmata. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja surmahirmu; 16.03.2019 a. Tartu linnas XXX surus oma elukaslase L. C. A. diivanile kõhuli pikali kätega ja peksis kannatanut vähemalt 10 korda raske keraamilise teekannuga pähe, vastu selga ja vastu jalgu, tekitades kannatanule suurt füüsilist valu. Peale keraamilise teekannuga löömist keeras kannatanu selili ning ähvardas kannatanul rusikaga hambad sisse lüüa ja siis hakkas kannatanut oma kätega kaelast kägistama niikaua kuni kannatanu kaotas teadvuse. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu, hematoomi seljale ja teadvuse kaotuse. 5
(9)17.03.2019 a. Tartu linnas XXX asuvas köögis surus jõuga oma elukaaslasele L. C. A. le kastruli näkku ja kägistas kannatanut kätega, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja hirmu oma elu eest; 18.03.2019 a. Tartu linnas XXX asuvas magamistoas kägistas kahe käega oma elukaaslast L. C. A. t kõrist ja kui kannatanu proovis tõusta, tõmbas kannatanu juustest tagasi pikali ning lõi tahtlikult kannatanut lahtise käega rohkem kui kaks korda näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu. 19.04.2019 a. Tartu linnas Vabaduse tänaval haaras oma elukaaslase L. C. A. randmest ja pigistas, saades kätte kodu välisukse võtmed kannatanult rahunes korraks maha aga seejärel haaras kannatanul õlavartest kinni, väänas kannatanu käsi sõrmedest pahupidi, samal ajal ähvardades kannatanul sõrme ära murda ja ninaluu katki lüüa ning peksta kannatanu näo nii ära, et kannatanu ema ei tunneks ka kannatanut enam ära. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest enne ähvardamist oli kahtlustatav kannatanule füüsiliselt haiget teinud. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hirmu; 20.04.2019 a. Tallinn-Tartu maanteel Ardu grilli juures olevas sõiduautos MercedesBenz reg.nr XXX haaras oma elukaaslase L. C. A. parema käe randmest kinni ja väänas seda. Seejärel haaras kannatanu kõrist enda haardesse ja tõmbas kannatanut juustest, tekitades kannatanule füüsilist valu; 28.04.2019 a. Tartu linnas XXX asuvas köögis ähvardas oma elukaaslase L. C. A. sõrmed sahtli vahele lüüa. Kannatanu tundis hirmu, sest kahtlustatav oli ta sõrmedest kinni võtnud ja hoidis sõrmi jõuga avatud sahtli ääre peal selliselt et sahtli sulgedes jääksid sõrmed sahtli vahele. Seejärel vedas oma elukaaslase L. C. A. kättpidi vannituppa, surus kannatanu oma kätega pikali maha dušinurka, sidus paksu saunalina ümber kannatanu pea ja näo ning lõi kannatanut üks kord näkku. Sellise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu; 29.04.2019 a. Tartu linnas XXX haaras oma elukaaslasel L. C. A. l käest kinni ja vedas jõuga kannatanu vannituppa, kus pani märja saunalina kannatanu näo ümber ja hoidis tugevalt seda näo ümber põhjustades kannatanul hingamisraskusi. Selline tegevus põhjustas kannatanule füüsilist valu, hingamisraskused ja surmahirmu; 05.05.2019 a. Tartu linnas XXX elutoas diivanil kägistas ja lämmatas oma elukaaslast L. C. A. t kätega, lõi tugevalt vähemalt üks kord kannatanut põlvega näkku. Seejärel sai kahtlustatav hirmutamisega kannatanu vannituppa, kus kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles et kahtlustatav võttis kätega kannatanu kõrist kinni, pigistas ja hakkas kannatanut maha suruma kõrist kinni hoides. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu; 08.05.2019 a. Tartu linnas XXX hammustas oma elukaaslast L. C. A. t vasakust põsest, tekitades füüsilist valu ja punetuse põsele. Sellisega pani Daniel Sepp toime
§ 121
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Veel süüdistatakse Daniel Seppa selles, et tema 12.11.2018 a. Tartu linnas XXX ähvardas oma elukaaslast L. C. A. t ära tappa. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist sest kahtlustatav on varasemalt kasutanud julma ja järjepidevat füüsilist vägivalda ning kahtlustatav lausus kannatanule, et ta ütleb teistele, et kannatanu läks pesema ja tema juba magas ning et kannatanu libastus ja lõi pea ära ning uppus. 6
(9)Sellega pani Daniel Sepp toime
§ 120
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu
§ 120
lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Daniel Sepale karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 121
lg 2 p 2, 3 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Daniel Sepale karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Daniel Sepale liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
§ 74
alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 kuud 15 päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa, so 3 aasta 1 kuu 15 päeva pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Daniel Sepp ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt
§ 75
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 5 alusel on Daniel Sepp kohustatud pöörduma psühhiaatri poole ja alluma ettenähtud ravile. Daniel Sepp annab käesoleva kokkuleppega selleks nõusoleku.
§ 75
lg 2 p 8 alusel on Daniel Sepp kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.
§ 75
lg 2 p 9 alusel on Daniel Sepp kohustatud alluma 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele ja ta annab käesoleva kokkuleppega selleks nõusoleku.
§ 68
alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva vangistuse, s.o 4 kuu 15 päeva kuu pikkuse vangistuse aja algust alates Daniel Sepa kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 08.05.2019.a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Daniel Sepale lähenemiskeeldu L. C. A. (IK XXX ) suhtes 3 (kolmeks) aastaks, keelates Daniel Sepale lähenemise nii L. C. A. teadaolevale elukohale (käesoleval ajal XXX), õppekohale (käesoleval ajal XXX, teaduskonna õppehoonetes XXX ja XXX) kui ka mujal lähemale kui 100 (ükssada) meetrit ja igasuguse suhtlemise L. C. A. ga, muuhulgas erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, mobiiltelefon, internet jt) kaudu. L. C. A. ga juhuslikul kohtumisel on Daniel Sepal kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 m kaugusele. Menetluskuludeks on ekspertiis 510 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot. Menetluskulud kokku on 1320 eurot. Daniel Sepp avaldas, et ta viibib vahi alla, tal puudusid vahepeal sissetulekud, tal on maksta muid kohustusi, tal pole kogutud sääste. Kogu menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib isikule üle tema majanduslike võimaluste. KrMS § 180 lg 3 alusel, taotleb Daniel Sepp kriminaalmenetluskulude 1320 euro tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. 7
(9)Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Daniel Sepp aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Daniel Sepp, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Daniel Sepa süüdi tunnistada
§ 121
lg 2 p 2, 3 ja
§ 120lg 1 järgi ning mõista temale karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Daniel Sepa menetluskuluks on ekspertiisi tegemise kulu 510 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Daniel Sepp taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 110 eurot. Kohus leiab, et Daniel Sepale käib kõigi menetluskulude korraga hüvitamine arvestades seda, et ta on alates käesoleva aasta maikuu algusest viibinud eelvangistuses ning peab käesoleva kokkuleppe kohaselt viibima vangistusasutuses veel natuke üle kuu aja, mil tal ei ole võimalik sissetulekut teenida, ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Daniel Sepa varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 1320 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja 8
(9)kohtunik 9
(9)