Obsah (5)

§ 121§ 65§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2019 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-9765 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekr

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör abiprokurör Maarja-Liisa Sari Süüdistatav Rainis Saar isikukood: 38910176021; viibimiskoht: Tartu Vangla; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Tartu Maakohtu 09.06.2017. a otsusega

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, liitkaristus

§ 65lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 25.08.2015.

a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust, karistuse kandmise algus 02.10.2017 tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Rene Varul RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lõikest 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rainis Saar

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista Rainis Saarele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) 1 aastat 3 (kolm) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust, suurendades mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 09.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5663 mõistetud ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta 11 (üheteistkümne) kuu 11 (üheteistkümne) päeva vangistuse võrra. Rainis Saare karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev
2. aprill
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-plaat Tartu Vangla eluhoone
4. osakonna valvekaamerate videosalvestusega. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Rainis Saarelt riigituludesse sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja õigusabikulud 240 (kakssada nelikümmend) eurot. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
5. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 2 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
6. mail
7. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistuse sisu
8. Rainis Saart süüdistatakse

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 09.

juuni 2017. a otsusega nr 1-17-5663 karistatud

§ 121

lg 1 järgi, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 23.04.2018 kella 14.36 paiku Tartu Vangla XXX osakonnas kambri nr XXX juures füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav M. V. suhtes, mis seisnes selles, et lükkas kambri nr XXX raudust selliselt, et uksepiit tabas M. V. vasakut käsivart ja keha. Oma tegevusega tekitas Rainis Saar M. V. le füüsilist valu ning vasakule käevarrele hulgimarrastused. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

1. Esmalt käsitleb kohus kaitsja etteheiteid Rainis Saarele esitatud süüdistuse teokirjeldusele. Süüdistuses öeldakse, et uksepiit tabas kannatanut vastu keha ja kätt. Selle süüdistuse alusel ei saa kaitsja hinnangul öelda, et uks ise vigastas kannatanut.
2. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui KrMS §-s 268 ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 5 järgi ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
3. KrMS § 268 sätete eesmärk on ennekõike tagada süüdistatavale võimalus teostada oma kaitseõigust. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Vt nt Riigikohtu otsus nr 1-17-1327/52 punkt 13; otsus nr 3-1-1-59-16 punkt 21).
4. Süüdistuse kohaselt on teokirjeldus, millega Rainis Saar tekitas M. V. le füüsilist valu ning vasakule käevarrele hulgimarrastused, järgmine: „kasutas ….. füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav M. V. suhtes, mis seisnes selles, et lükkas kambri nr XXX raudust selliselt, et uksepiit tabas M. V. vasakut käsivart ja keha.“ Rainis Saarele süüks arvatud tegu on seega kambri nr XXX raudukse lükkamine. Ukse lükkamise käigus ei saa tabada uksepiit, mis on seinaga jäigalt ühendatud konstruktsioon. Kohus on seisukohal, et süüdistuse koostaja on ekslikult kasutanud ukse serva asemel mõistet uksepiit. Tegemist on terminoloogilise eksimusega, mis ei takista kaitseõiguse teostamist. Rainis Saarele esitatud süüdistus on piisavalt selge, et aru saada, millist tegu talle M. V. le kehavigastuse tekitamisel süüks arvatakse, s.o kambri raudukse lükkamist vastu M. V. kätt ja keha. 3
5. Rainis Saar ei tunnista end talle esitatud süüdistuses süüdi ja keeldus ütluste andmisest.
6. Kannatanu M. V. andis 23.08.2018 Tartu Vangla XXX tema ja Rainis Saare vahel toimunu kohta põiklevaid ütlusi, soovides ilmselgelt vähendada Rainis Saare osa selles. M. V. ütluste kohaselt toimus 23.08.2018 Tartu Vanglas ukse lükkamise intsident, mille tagajärjel sai ta käele paar kriimu. Ukse lükkajaks oli Rainis Saar. Kui uks vastu tema kätt liikus, siis võis tol hetkel olla isegi valus, kuid täpselt ta ei mäleta. Ametnikeni jõudis teave toimunu kohta seetõttu, et ta soovis meditsiinilist abi. Ta pidi majandustöödel osalema ja arvas, et see vigastus on takistuseks koristustöödel. M. V. ei mäleta millises kambris ta karistust kandis ega tea, kas fotodel on selle kambri uks, kus ta 23.04.2018 karistust kandis.
7. Tunnistaja M. P. , kes töötab XXX, andis ütlusi selle kohta, et 10 minutit pärast elusektsiooni lukustamist helistas kinnipeetav M. V. valveruumi ja ütles, et soovib fikseerida kehavigastusi. Ta läks koos teise valvuriga kambri juurde asja uurima. Küsis, kuidas vigastused tekkisid ja kas tahtlikult. V. ütles talle, et keegi lükkas kambriukse kinni ja temale tundus, et tahtlikult. Kui ta küsis V. lt, kes see oli, siis V. ütles, et Rainis Saar. Pärast seda oli tal kohustus teavitada peavalvet ja siis tuli korraldus viia kinnipeetav meditsiiniosakonda kehavigastusi fikseerima. M. V. näitas vigastusi, ta nägi marrastusi, aga kus need asusid, ta ei mäleta. Selle kohta koostas ta ettekande.
8. Vanemvalvur M. P. i poolt koostatud ettekande 6-38/1403 (tl 59) kohaselt soovis M. V. fikseerida kehavigastust 23.04.2018 kella 15.10 paiku.
9. Seda, et M. V. le tekitas vigastused Rainis Saar, tõendavad lisaks kannatanu eeltoodud ütlustele tunnistaja M. Õ. i ütlused ning Tartu Vangla videovalvesüsteemi XXX valvekaamerate nr XXX ja XXX videosalvestised, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (tl 44-54).
10. Videosalvestiselt XXX on näha, et 23.04.2018 kell 14.36.17 seisab paremal seina ääres meesterahvas, kes toetab vastu seina ja keerutab midagi käes. Seejärel hakkab ta liikuma vasakul pooleldi lahti oleva ukse poole, mille tagant paistab teine meesterahvas, kellel on pool ülakeha ukse tagant väljas, näoga esimese meesterahva poole, ning vasak käsi on ukse serva juures, osa käest jääb ukse taha. Kell 14.36.19 tõukab esimene meesterahvas kätega tugevalt vastu vasakpoolset ust nii, et teine meesterahvas saab uksega pihta. Seejärel uksega pihta saanud mees astub koridori ja lükkab parema käega ust lükanud mehele vastu õlga, viimane liigub rahulikult mööda koridori edasi.
11. Videosalvestiselt XXX on näha, et 23.04.2018 kella 14.36.09 ajal liigub mööda koridori karguga meesterahvas, mille järel teeb meesterahvas paremal pool (kaamera näitab koridorist pilti eelneva kaameraga XXX vastassuunast) asuva ukse lahti ja vaatab ukse tagant välja ja kõigutab ust. 14.36.19 vaatab meesterahvas ukse tagant välja koridori ja hoiab vasaku käega ukse servast. Vasakult, samast suunast kuhu kinnipeetav vaatab, tuleb teine kinnipeetav ja lükkab mõlema käega tugevalt vastu ust, mis tabab esimest meesterahvast. Ukse vahel olnud mees lükkab parema käega ukse lükkajat, kes liigub mööda koridori edasi.
12. Asitõendi vaatlusprotokollis oleva foto nr 5.1 järgi on videolt XXX tuvastatav M. Õ. , kes seisab kambri nr XXX lähedal ja näeb pealt kogu sündmust. Kambri nr XXX uksel seisab M. V. (foto nr 5.9, 5.15, 5.16), Rainis Saar liigub kambri nr XXX poole (foto nr 4 5.12) ja lükkab selle kambri ust (foto nr 5.13).
13. M. V. ei osanud öelda, kas see isik, kes on ukse vahel, on tema või mitte. Asjaolu, et kambri nr XXX uksel seisab just M. V. ja selle ust lükkab Rainis Saar, tõendavad M. Õ. i ütlused, samuti tunnistaja T. T. ütlused. Seda, et kambri raudust lükkas Rainis Saar, möönab ka M. V. ise, öeldes, et tundis ta ära kehakuju järgi, Rainis Saar on isik, kes videosalvestisel mängib palvehelmestega.
14. Tunnistaja M. Õ. tunnistas, et tema on videosalvestisel XXX kell 14.36.17 kõige vasakpoolsem isik, seljas on tal lühikesed püksid ja T-särk. Tunnistaja M. Õ. i ütlustega on tõendatud, et 23.04.2018 toimus XXX, Rainis Saare ja M. V. vahel rüselus. Rainis Saar lükkas ukse vastu M. V. t. Enne seda oli neil mingi sõnavahetus, M. V. ütles midagi halvustavat Rainis Saarele, kuid ta ei mäleta, mis see täpselt oli. Ta nägi, kuidas ust lükati, kuid ukse tekitatud tagajärgi ei näinud. M. V. sai uksega pihta. Otseseid vigastusi ega valukarjatust ta ei kuulnud. M. V. l oli seljas pikkade varrukatega pluus.
15. Tunnistaja T. T. töötab XXX. Tema ütlustest nähtub, et ta vaatas videosalvestist ja rääkis sündmuse järel M. V. ga ja Rainis Saarega ning teiste kinnipeetavatega, kes olid M. V. kambri läheduses. Ta tuvastas videosalvestise järgi ukse lükkajana Rainis Saare ja ukse vahele jäänud isikuna M. V. . Kuna tunnistaja puutus oma tööülesannete tõttu kokku nii kinnipeetava M. V. kui ka Rainis Saarega, ei ole kohtul alust kahelda selles, et ta tuvastas videokaamerate salvestistel olevad isikud õigesti.
16. Seega on nii kannatanu enda kui ka tunnistajate ütlustega tõendatud, et videosalvestistel XXX ja XXX on isikuks, kes lükkab teist kinnipeetavat uksega Rainis Saar ning uksega saab pihta M. V. .
17. Tunnistaja L. S. ütlustega on tõendatud, et 23.04.2018 pärast lõunapausi tuli peavalvest talle kui XXX teade, et üks kinnipeetav tuleb vigastusi fikseerima. Tema juurde tuli M. V. , kellel olid käel vigastused. Ta tegi vigastustest fotod (tl 56-57) ja kanded haigusjuhtu (tl 58).
18. Meditsiiniosakonnas tehtud fotodel (tl 56-57) on näha M. V. , kellel on nimesilt kaelas. M. V. vasakul käsivarrel on randmest alates punased pikisuunalised kriimustused. Väljavõte haigusjuhtudest (tl 58) andmetel viidi M. V. 23.04.2018 meditsiiniosakonda, kus temal leiti vasakul käevarrel umbes 7 paralleelselt asetsevat marrastust (erinevas pikkuses 5-8 cm). Vigastuste olemasolu M. V. käsivarrel 23.04.2018 tõendavad ka M. V. enda ja tunnistaja T. T. ütlused. T. T. fotografeeris samuti M. V. vigastusi (tl 112113).
19. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et Rainis Saar lükkas jõuga 23.04.2018 kella 14.36 paiku Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone
20. osakonna kambri nr XXX ukse vastu M. V. t ja tekitas uksega tema vasakule käsivarrele ulatusliku marrastuse. Videosalvestiselt on näha, kuidas M. V. hoidis vasakut kätt ukse juures ning uks käib vastu M. V. vasakut kätt. 19.10.2018 koostatud vaatlusprotokollist (tl 37-43) on näha, et kambriukse nr XXX välimine serv ei ole sile. Sellel on nagad ja väljaulatuvad lukumehhanismi osad. Kui selline pind tabab jõuga käsivart, libiseb liikumise tõttu, on võimalik saada ukse välimise servaga just sellised vigastused nagu fikseeriti M. V. l, s.o pikisuunalised hulgimarrastused käsivarrel. 5 21.

§ 121

lg 1 koosseis sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi, milleks on teise inimese tervise kahjustamine (alt 1) ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine (alt 2). Kohtu hinnangul ei ole esimese, raskeima teoalternatiivi puhul vajalik eraldi tõendada valu tekitamist. Reeglina tunneb normaalne inimene kehavigastuse saamisel ka valu. Valu tekitamine on kehalise väärkohtlemise koosseisuliseks tunnuseks siis, kui tegu on toime pandud viisil, mis kehavigastusi ei tekita, kuid on olnud siiski nii intensiivne, et kannatanu on selle tagajärjel tundnud valu. Käesoleval juhul kahjustas Rainis Saar M. V. tervist, tekitades talle kehavigastuse ja täitis sellega

§ 121lg 1 objektiivse koosseisu.

Kehavigastuse tekitamine põhjustas M. V. le ka valu ja see on hõlmatud

§ 121lg 1 alt 1 teokoosseisuga.

Tegemist on ühekordse löömisega, mis ei saa samal ajal täita

§ 121

lg 1 alt 2 ettenähtud teokoosseisu, milleks on valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Seega on süüdistuses põhjendamatult viidatud ka valu tekitavale kehalisele väärkohtlemisele. 22. Rainis Saar pani kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Videosalvestistelt on näha, kuidas Rainis Saar vaatab kambriukse poole, mille vahel on M. V. . M. V. on kogu selle aja kaadris, mil Rainis Saar kõnnib ukse poole, sh sellel ajal, kui Rainis Saar ust jõuga lükkab. Seega nägi Rainis Saar, et M. V. on ukse vahel ning ust jõuga lükates oli tema eesmärk tabada sellega M. V. t. T. T. sõnul on kambriuks rauast ja raske. Seda tuleb tugeva jõuga lükata. Ta töötas varem valvurina ja tema üheks tööülesandeks oli ka kambriuste lukustamine, seega tunnistaja teadis, kuidas uks liigub ja millist jõudu on selleks vaja rakenda. Seda teadis kinnipeetavana ka Rainis Saar. Lüües ukse jõuga vastu M. V. t, pidi Rainis Saar pidama vähemalt võimalikuks, et M. V. võib saada raske rauduksega vigastada. 23. Rainis Saare tegevuses ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 24. Rainis Saart on varasemalt karistatud Tartu Maakohu 09.06.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5663

§ 121lg-s 1 sätestatud teo toimepanemise eest (tl 6265).

Tegemist on kehtiva karistusega. Seetõttu on Rainis Saare poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena.

III. Kohtu seisukoht karistuse osas 1.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Samuti arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 3.

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

1. Kohus on seisukohal, et Rainis Saart ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. 6
2. Karistusregistri väljavõtte (tl 60-61) andmetel on Rainis Saart kriminaalkorras karistatud kahel korral, millist vangistust ta praegu kannab. Teda on karistatud röövimise eest isikute grupis ja sissetungimisega ning kehalise väärkohtlemise eest. Rainis Saart on karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka reaalse vangistusega. Sealjuures pani ta katseajal toime uue kuriteo, mis tõi kaasa eelmise tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise.
3. Kumbki mõistetud karistustest, sh raskeima karistusliigi varasem kohaldamine, ei ole tulemusi andnud, mistõttu ei saa tema suhtes karistuse eesmärke täita rahalise karistusega. Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteo pani ta toime vangistuse kandmise ajal. Lisaks ei ole rahalise karistuse mõistmine praegusel juhul põhjendatud, kuna Rainis Saar kannab Tartu Vanglas karistust ning tal puudub piisav sissetulek rahalise karistuse kandmiseks.
4. Rainis Saare Tartu Vangla iseloomustuse (tl 71-73) järgi ei olnud Rainis Saart 03.09.
5. a seisuga vangistuse kestel distsiplinaarkorras karistatud.
6. Kohus peab põhjendatuks mõista Rainis Saarele karistuseks

§ 121

lg 2 p 3 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistuse, milleks on nelja kuu pikkune vangistus. Kannatanule tekitatud vigastused ei ole rasked. Rainis Saar ja M. V. on omavahel ära leppinud.

§ 57

lg 1 p 9 alusel arvestab kohus kannatanuga leppimist karistust kergendava asjaoluna. Rainis Saare karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. 9. Rainis Saar kannab alates 02.10.2017 Tartu Maakohtu 09.06.2017. a otsusega

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud 3 aasta 5 kuu 26 päeva pikkust vangistust. Käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo pani Rainis Saar toime selle karistuse kandmise ajal. Kuna ta pani toime uue kuriteo enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Ajavahemikul 02.10.2017 – 16.04.2019 ärakantud karistuse pikkuseks on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust. Kohtuotsuse tegemise, 17.04.2019, seisuga on Rainis Saarel ära kandmata veel 1 aasta 11 kuud 11 päeva vangistust, mis tuleb

§ 65lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud 4 kuu pikkuse vangistusega.

Seega tuleb Rainis Saarele mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, mille kandmise alguajaks tuleb lugeda kohtuotsuse tegemise kuupäev 17.04.

1. IV. Kohtu seisukoht asitõendite osas
2. Kriminaalasjas on asitõendiks DVD-plaat XXX valvekaamerate videosalvestusega, mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3. KrMS § 126 lg 3 p 1 näeb ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. V. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 7
4. Rainis Saare menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 240 eurot (tl 22-25, tl 78-84). Sellele lisandub süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. 13.Teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates
5. jaanuarist 2018 540 eurot). Seega on Rainis Saare menetluskulud kokku 1050 eurot.
6. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rainis Saarelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 810 eurot ja õigusabikulu 240 eurot, kokku 1050 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 8