lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Põhjendatud on kostjatele II ja III kuuluva kinnistu arestimine ning selle alusel vara käsutamise keelumärke kandmine kinnistusraamatusse hagejate kasuks. Kinnisasja arestimine ja sel alusel kinnistusraamatusse käsutuskeelu seadmine ei koorma kostjaid II ja III liigselt, sest kinnistu valdamise ja kasutamise õigused jäävad kostjatele II ja III alles. MÄÄRUSKAEBUSED 3. Eesti Inkasso OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei küsinud maakohus Eesti Inkasso OÜ seisukohta.
lg 3 sätestab, et hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid; 2) on nõue omanikukande muutmiseks perspektiivitu. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. AÕS § 65 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud nõuet ei saa esitada kolmanda heauskse isiku omandatud asjaõiguste suhtes, mis on kinnistusraamatusse kantud; 3) ei ole
lõiget 1, kui ei nõudnud hagejate muudetud hagilt tagatist enne hagi tagamist; 3) on hagi tagamise abinõu liigselt koormav. 5. Hagejad vaidlesid kostjate määruskaebustele vastu. 3 Kuna tegu ei ole rahalise nõude tagamisega, puudub alus
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus selgitab, et hagi tagamise avalduse menetlemisel tuleb hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust ja kas hagiga on üldse võimalik hageja soovitavat eesmärki saavutada. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hinnates hagi tagamisel hagi õiguslikku perspektiivi, peab kohus kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses. Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Õiguslikult on võimalik, et kostjad ei ole kinnisasja omanikuks saanud, samuti on võimalik olukord, et nad on omanikuks saanud, kuid hagejatel on õigus omandiõigus tagasi nõuda soorituskondiktsiooni alusel (VÕS § 1028). Hagejad on hagi alust piisavalt põhistanud. On usutav, et kostjad II-III võisid kinnisasja pahauskselt omandada. See aga ei tähenda, et need väited oleks tõendatud. Kui kinnisasi võõrandatakse edasi, on usutav ja tõenäoline, kohtuotsuse täitmine on raskendatud. Seega esines hagi tagamise alus. 8. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hagejate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (
378 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on keelumärge kostjate jaoks liigselt koormav ning kohtuotsuse täitmist tagab sama efektiivselt vastuväide omandiõiguse vaidlustamise kohta. AÕS § 631 lg 5 kohaselt võib vastuväite kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise määruse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Hagi tagamise määruse alusel vastuväite kinnistusraamatusse kandmiseks ei ole nõutav, et vastuväite kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks vastuväitega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu. Vastuväite kandmine kinnistusraamatusse on kostjate jaoks vähem koormavam. Vastuväide tagab, et kostjad ei saa võõrandada kinnisasja heausksele omandajale. Kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda
lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes tsiviilasjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Kolmandad isikud ei saa heauskselt omandada ka piiratud asjaõigusi, kui kinnistusraamatus on vastuväide vaidluste kohta omandiõiguse üle (AÕS § 561 lg 1). 9. Maakohus ei rikkunud
lõiget 11, kuna maakohus ei taganud keelumärkega rahalist nõuet, vaid omandikaitse nõuet. 10. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel. 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.