Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-134975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 22.07.2018 sõlmisid hageja ja kostja (üürnik) üürilepingu korteri üürimiseks aadressil XXX. Lepinguga võetud kohustusi üürnik nõuetekohaselt ei täitnud, st rikkus üürilepingut, seda korduvalt. 23.09.2018 esitas hageja üürnikule hoiatuse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Üürnik jätkas kohustuste rikkumist, mistõttu ütles hageja 02.10.2018 avaldusega üürilepingu erakorraliselt ülesse alates 12.10.

1. Üürnik ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Üürnik kolis korterist välja juristi korduvate külastamiste peale alles 18.11.
2. Üürnikul on jäänud hageja ees täitmata rahalisi kohustusi, mis tal on kohustus tasuda. Ühtlasi sõlmisid pooled 02.10.2018 võlatunnistuse, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale 1242,53 eurot. Kostja seda täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: võlatunnistuse alusel võlg summas 1242,53 eurot; võlatunnistuse alusel võlalt viivis summas 832,5 eurot; võlatunnistuse alusel võlalt tulevikuviiviseid viivisemääraga 0,5% päevas summalt 1242,53 eurolt alates 06.03.2019 kuni võla täieliku tasumiseni; üürivõlg summas 716,61 eurot; üürivõlalt viivis summas 930,49 eurot; üürivõlalt tulevikuviiviseid viivisemääraga 1% päevas summalt 716,61 eurolt alates 06.03.2019 kuni võla täieliku tasumiseni; kommunaalvõlg summas 226,44 eurot; kommunaalvõlalt viivised summas 257,36 eurot; kommunaalvõlalt tulevikuviiviseid viivisemääraga 1% päevas summalt 226,44 eurolt alates 06.03.2019 kuni võla täieliku tasumiseni; sissenõudmiskulu summas 40 eurot; kahjuhüvitis summas 3449,49 eurot; kahjuhüvitiselt viivis summas 67,21 eurot; 2 2-18-134975 kahjuhüvitiselt tulevikuviiviseid VÕS § 113 lg 1 järgses määras summalt 3449,49 eurolt alates 06.03.2019 kuni võla täieliku tasumiseni. jätta kõik hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning kohustada kostjat hageja menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 650 eurot ning õigusabikulud summas 374 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 650 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 374 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1024 eurot (650+374).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1024 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3