§-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes öeldi kostjaga 15.12.2017 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. Vastavalt üldtingimuste p 10.3 lepingu ülesütlemise tasu on 5 eurot, millise summa tasumist nõuab hageja kostjalt. Hageja on saatnud kostjale võlateatise ja korduva võlateatise, millele on kostja jätnud reageerimata. Kostja tegevusetusest tulenevalt loovutas 15.12.2017 B OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud hagejale 02.01.2018 summa 50 eurot, 26.03.2018 tasunud 50 eurot, 11.05.2018 tasunud 100 eurot ja 31.07.2018 tasunud summa 80 eurot, millistest laekumistest on hageja katnud põhiosa. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 1690,25 eurot (2000 - 29,75 - 50 - 50 -100 -80); 2 2) intressid summas 196,66 eurot (periood 15.09.2017 kuni 15.12.2017); 3) viivis summas 38,09 eurot. Hageja on arvutanud viiviseid alates kostja viimase põhisumma tasumise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (1690,25 x 0,021918 % = 0,370466 eurot x 365 päeva = 135,22). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1930 eurot, millest põhivõlgnevus on 1690,25 eurot, intressid 196,66 eurot, perioodil 01.08.2018-13.11.2018 sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,09 eurot ja lepingu ülesütlemistasu 5 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt alates 14.11.
4031 lg 1 p 7. Juhul, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole
lg 2 ja § 4031 lg 1 p 9 sätestatud kohustusi rikkunud, siis alternatiivselt palub kostja kohtul kontrollida lepingu tühisust. Lepingu lisade sõlmimise ajal ei ole hageja lisades välja toonud krediidi kulukuse määra, mis peaks algse lepinguga võrreldes suurenema lisandunud pikendamistasude tõttu. Kostja tasus (24.04.2017 lepingu lisa) maksegraafikujärgse esimese makse summas 95,75 eurot (põhiosa 29,75 eurot ja intress 66 eurot). Kokku on kostja tasunud 588,36 eurot, millest on tasutud esimene graafikujärgne makse 95,75 eurot ja jäänud 492,61 eurot tuleb arvestada põhisumma katteks. Kostja on saanud laenu summast 2000 eurot, millest tuleb maha arvata tasutud põhiosamakse 29,75 eurot ja jäänud summa 492,61 eurot. Jäänud summa 1477,64 eurot tuleb lugeda põhivõla summaks. Põhivõlalt 1477,64 eurot on viivis summas 34 eurot (1477,64 x 8 % / 365 x 105). Kostja on seisukohal, et laenulepingu sõlmimisel on hageja selgelt rikkunud laenuandmise ajal kehtinud
§-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Hagis nõutud summad ei lange kokku maksekäsu avalduses nõututega. Kostja majanduslik seis on väga raske. Kostja on võtnud laene, et tasuda vanu võlgu ning kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja tasaarveldab oma õigusabikulud 480 eurot hageja võlanõudega. Tasaarvelduse käik: võlg 1511,64 eurot - kostja esinduskulud 480 eurot = 1031,64 eurot. Teisisõnu moodustab võlajääk 1031,64 eurot. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulude jaotus, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt alates 14.11.2018. 9. Vastavalt võlaõigusseaduse (
) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed: 6) põhisumma, intressi ja mis tahes muude tasude summa (edaspidi tagasimakse), tagasimaksete arv ja sagedus teabe esitamise aja seisuga ning vajaduse korral erineva intressimääraga laenujääkide puhul see, milliste tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete katteks tarbija tehtud tagasimakset arvestatakse; 8) intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused. Kui tegemist on fikseerimata intressimääraga, esitab krediidiandja selle muutumise ajavahemikud, tingimused ja korra. Kui intressimäär sõltub alusintressimäärast, esitatakse esialgse intressi suhtes kohaldatav alusintressimäär. Kui eri juhtudel kohaldatakse erinevaid intressimäärasid, esitatakse eespool nimetatud teave kõigi kohaldatavate intressimäärade kohta. Kostja vastuväiteid intressinõudele ega intressi perioodi osas kohtule esitanud ei ole. Toimiku materjalidest nähtuvalt on nii laenulepingu kui ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt intressimääraks 39,60 %. Intress on arvestatud põhisummalt 1970,25 eurot (2000 - 29,75). Intressinõude suuruseks kujuneb 196,66 eurot (periood 15.09.2017-15.12.2017, 92 päeva, määr 39,60 % aastas). 5 14. Kostja on esile toonud, et tema poolt tasutud pikendustasu summas 212,42 eurot on käsitatav täiendava intressina laenu kasutamise aja eest ning järelikult saab seda arvesse võtta nii krediidi kulukuse määra arvestamisel kui ka soorituste väärtuste vahel olulisuse üle otsustamisel. Lepingu lisades ei kajastu krediidi kulukuse määr, millega laenuandja on eiranud
lg-s 2 sätestatud kohustust, eelkõige
lg 2 p 2 ja
lg 1 p 9 sätestatud kohustust, mistõttu on tulenevalt
lg-st 4 laenuandjal õigus lepingu alusel nõuda intressi
Lepingu lisade sõlmimise ajal oli intressimäär 0 %, seega tuleb tasutud pikendamistasu arvestada põhiosa katteks. Hageja on vastuseks kostja eeltoodud väidetele selgitanud, et kostja on ekslikult seisukohal, et laenulepingu pikendamistasu on käsitletav täiendava intressina laenu kasutamise eest. Samuti on väär kostja seisukoht, et krediidi kulukuse määr hõlmab kõiki laenu tagastamisega seotud makseid, sealhulgas neid, mida on maksekorralduses nimetatud „makse pikendamine, pikendustasu, edasilükkamine“.
lg 2 kohaselt peab tarbija tahteavalduses olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud järgmine teave: 2) käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 1–11 nimetatud andmed.
lg 1 kohaselt tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed: 9) krediidi kulukuse määr aasta kohta.
lg 2 kohaselt ei sisalda krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse asja hind või tasu teenuse kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades või mitte. Kohus märgib, et laenu tagastamise pikendamine ehk maksepuhkus on lisateenus, mis on seotud teenuse kasutamisega. Hageja on kinnitanud, et vaidlusaluse laenulepingu pikendamine ei toonud kaasa krediidi kulukuse määra muutumist. Lisaks on laenulepingus ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 ülevalt teise lahtrisse märgitud, et krediidi kulukuse määr on 47,64 %. Seega ei tulnud hagejal arvestada kostja poolt tasutud pikendustasu summas 212,42 eurot põhiosa katteks. 15. Samuti on kostja märkinud, et laenulepingu lisades ei ole välja toodud brutosummat, mis alates laenulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisest kuulub tarbija poolt tasumisele. Hageja on seisukohal, et kostja väide, nagu puuduks laenulepingu lisades
lg 1 p-ist 7 tulenev kohustuslik info, on alusetu.
lg 1 kohaselt tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes järgmised andmed: 7) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma. 6 Laenulepinguga koos esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 2 nähtub, et 2000 eurot on krediidi netosumma ja 3447,28 eurot on krediidi kogukulu. Laenulepingu lepingutingimuste muutmise kokkulepped on laenulepingu lahutamatuteks lisadeks. Seega on laenulepingus ja laenulepingu lisades olemas
16. Alternatiivselt on kostja palunud kohtul kontrollida lepingu tühisust, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole
lg-s 2 ja
Lepingu lisade sõlmimise ajal ei ole hageja lisades välja toonud krediidi kulukuse määra, mis peaks algse lepinguga võrreldes suurenema lisandunud pikendamistasude tõttu.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja viivise määraks märkinud 8 % ja arvestanud viivist põhinõudelt summas 1690,25 eurot (periood 01.08.2018-13.11.2018, viivitatud päevade arv 105). Kohus on eespool leidnud, et õigeks põhivõla summaks on 1690,25 eurot. Põhinõude suuruse kujunemise osas kohus oma seisukohti üle ei korda. Kostja ei ole viivisenõude ja viivise perioodi osas vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja poolt märgitud viivisearvestus korrektne ja seadusega kooskõlas. 18. Vastuväitena on kostja esile ka toonud, et hageja on laenulepingu sõlmimisel rikkunud laenuandmise ajal kehtinud
§-is 4032 sätestatud vastustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohustust. Oma väidet on kostja põhistanud järgmiselt: 1) laenuandja oleks pidanud võimaldama kostjale jõukohast maksegraafikut ning maksepuhkust, millega ei oleks kaasnenud maksetega viivitust ega võlgniku makseraskust; 2) lepingu sõlmise ajaks oli kostja juba arvukalt võtnud rahalisi kohustusi, mille kohta laenuandja saanuks kontrollida avalike kanalite kaudu ning täpsustada kostjalt nende olemasolu, mida laenuandja ei teinud; 3) kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal selline sissetulek ja vahendid, mille arvelt ta saaks kohustusi täita; 4) laenuandja ei ole igakülgselt kogunud andmeid kostja suutlikkuse kohta oma kohustusi täita; 5) laenuandja ei ole hinnanud erapooletult, kas kohustusest võib kostjale tekkida raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi. 7 Kostja on 21.01.2019 seisukohas märkinud, et talle on tekitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kahju (so ülemäärane nõue, intress, viivis ning menetluskulud). Kostjal on menetluses tekkinud menetluskulud summas 720 eurot, mille kostja tasaarveldab hageja võlanõudega järgmiselt: põhiosavõlg 1411,64 eurot (saadud laen 2000 – tehtud maksed 588,36 = 1411,64). Võlajääk moodustub 691,64 eurot (1411,64 – 720). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ning on andnud kostjale laenu vastutustundetult, rikkudes laenuandmisel
Kostja väide, et talle on tekitatud kahju vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei nõustu ka kostja avaldusega tasaarvestuse tegemiseks, sest selleks puudub alus. Kohus märgib, et kostja poolt viidatud
Laenleping sõlmiti poolte vahel 24.04.2017.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine teenib nii krediidiandja kui krediidisaaja huve, krediidiandja riskide vähendamise ning krediidisaaja jaoks temale sobivaimate pakkumiste tegemise ning nõustamise näol. Samas ei ole põhimõtte rakendamise eesmärgiks krediidisaaja vastutuse täielik välistamine. Krediidisaaja peab siiski eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Eesti Panga Presidendi 27.06.2000 määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“ punkt 3.3 kohaselt peab laenuanalüüsi sisu ja ulatus sõltuma laenu suurusest, laenutootest (instrumendist), laenusaajast ja sellest, kui olulist mõju omab või riski kujutab analüüsitav laen või laenude grupp krediidiasutusele tervikuna. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet peab krediidiandja vajaduse korral küsima tarbijalt ning tarbijal on kohustus anda krediidiandjale õige ja täielik teave (
Teabe hankimiseks peab krediidiandja sõltuvalt konkreetsest olukorrast kasutama mitte üksnes tarbijalt saadud andmeid, vaid ka andmekogusid (nt krediidiinfot koguvat registrit, kinnistusraamatut) Krediidivõimelisuse hindamise põhjalikkus sõltub iga üksikjuhu asjaoludest, sh nt krediidivõtja isikust, võetava krediidi suurusest jne. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (
Kalamees. P, Käerdi. M, Kärson. S, Sein. K. Tallinn 2017, lk 293). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt küsis esialgne võlausaldaja (laenuandja) laenutaotluses kostjalt andmeid kostja majandusliku seisundi, kogemuse ning laenu võtmise asjaolude kohta, sealhulgas andmeid laenutaotleja eluaseme tüübi, hariduse, perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu, töökoha olemasolu, tööandja ja ametikoha, töötatud aja, netosissetuleku, olemasolevate finantskohustuste kohta. Kostja poolt esitatud andmed kontrollis esialgne võlausaldaja (laenuandja) ka telefoni teel üle. Laenutaotluses on kostja märkinud oma netosissetulekuks 1500-1999 eurot ja igakuiseks kulutuseks 400-499 eurot. Kohus leiab, et kostja enda poolt esitatud andmetest ei pidanud laenuandjal tekkima kahtlusi kostja maksevõimes. Täiendavalt teostati vajalikud päringud K AS maksehäireregistrisse (maksehäired puudusid), rahvastikuregistrisse (olemas sissekirjutus), Ametlikesse Teadaannetesse 8 (puuduvad pankroti-, kohtutäituri-, kohtu- jms teated) kontrollimaks kostja tausta. Taustakontrolli käigus ei avastanud laenuandja ühtegi laenu väljastamist välistavat asjaolu. Tõenditena on kohtule kostja osas esitatud maksuvõlgade tõend, laenumemo, finantssanktsioonide päringu info. Antud päringud tegi kostja kohta esialgne võlausaldaja laenulepingu sõlmimise seisuga otsustamaks, kas kostjale võib laenu anda. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna antud juhul oli tegemist väikese krediidisummaga (2000 eurot 36 kuuks), oli piisav lähtumine kostja poolt esitatud andmetest, eriti kui andmed ei tekitanud kahtlusi kostja maksevõimes. Kuigi krediidiandja peaks olema krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumisel aktiivsem pool, tuleb sellegipoolest tarbijal avaldada krediidiandjale asjakohast, täielikku ja tõest teavet oma finantsiliste võimaluste kohta. Antud juhul kujunes laenu tagastamise graafiku alusel igakuise tagasimakse suuruseks 95,75 eurot. Kohus leiab, et kostja esitatud andmete põhjal hindas laenuandja kostja laenutaotlust igakülgselt, kui leidis, et laen summas 2000 eurot lepingus ette nähtud tingimustel oli kostja majanduslikku olukorda arvestades temale jõukohane ning laenu andmine kostjale oli võimalik. Lisaks kinnitas kostja laenulepingu sõlmimisel, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja mõistab täielikult võetava kohustuse olemust ja tingimusi ning temal ei esine laenukohustuse võtmist ning täitmist takistavaid asjaolusid, sealhulgas TsÜS §-s 86 nimetatud asjaolusid. Lisaks ei ületanud kokkulepitud intress krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Samuti on hagiavalduses nõutud viivis seadusjärgne. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 19.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 1 järgi on tasaarvestusolukorraga tegemist üksnes juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.03.2013 lahend nr 3-2-1-12-13, p 14). Kohus leiab, et kuna kostja suhtes ei ole laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud, ei ole kostjale tekkinud kahju. Seega puudub kostjal nõue, mida kostja saaks hageja nõudega tasaarvestada.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hageja nõue on tõendatud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus summas 1690,25 eurot.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 10 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist
Vaidlust ei ole, et kostja on viivitanud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 38,09 eurot (põhinõue 1690,25 eurot, periood 01.08.2018-13.11.2018, viivitatud päevade arv 105, viivise määr 8 % aastas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis alates 14.11.2018 põhivõlgnevuselt
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p 10.3 on lepingu ülesütlemise tasu 5 eurot, millise summa tasumist nõuab hageja kostjalt. Hageja on saatnud kostjale võlateatise ja korduva võlateatise, millele on kostja jätnud reageerimata. Kostja eeltoodu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks lepingu ülesütlemistasu summas 5 eurot. Menetluskulude jaotus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.