) § 158 lg 3 sätestatud aruande.
KOHTU PÕHJENDUSED 7.
lg 4 alusel lõpetada pankrotihaldur Maire Armi ettepanekul R Ri pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 8.
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 2 alusel määrata pankrotimenetluse kulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks pankrotihalduri tasuna 1197 eurot (sh käibemaks) ja pankrotihalduri kulutusena 0 eurot. 13.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 11 järgi halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 11 kohaselt kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 12. Pankrotihalduri vajalik ja põhjendatud tasu on 1197 eurot (sh käibemaks), arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning pankrotihalduri kutseoskusi, ülesannete täitmisele kulunud aja (võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks valmistumiseks, võlgnikuga ja pangaga suhtlemiseks, võlausaldajatega suhtlemiseks, nõuete kogumiseks ja kontrollimiseks, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseks ja protokollimiseks, jaotusettepaneku koostamiseks, õigusliku arvamuse koostamiseks, võlausaldaja üldkoosoleku toiminguteks 10,5 tundi) ja tunnitasu 95 eurot põhjendatust. Büroo on käibemaksukohustuslane. 13.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisti.
lg 2 sätestatud alused võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamisele. 19.
kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 20.
lg 1 järgi, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 21. Esineb mõjuv põhjus usaldusisiku määramata jätmiseks, kuivõrd usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline kandma. Pankrotivara puudub. Võlgnik R R on kinnitanud, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi. 22.
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.