Obsah (10)

§ 102§ 1§ 31§ 28§ 85§ 86§ 108§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2019. a kell 16.30, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-6290 Tsivi

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada endist juhatuse liiget S A’it, endist juhatuse liiget S G’it ja likvideerijat O S’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. augustil
3. a kell 12.
4. Kui S A, S G ja O S vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Kohustada S A’it esitama hiljemalt 28.08.
6. a pankrotihaldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilanss koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga ning raamatupidamise dokumentatsioon. Kui S A kohtu korraldust ei täida, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või arest kuni 3 kuud.
7. Määrata ja maksta välja Indrek Lepsoo’le ajutise pankrotihalduri tasu 1 152 eurot (sh käibemaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 51 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ x (reg kood 11008111, a/a x).
8. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Käesolev menetlus on põhimaksejõuetusmenetlus ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000 art 16 alusel. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Berlogic OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Berlogic OÜ (likvideerimisel) maksejõuetu ega jõua tasuda võlausaldajate poolt temale esitatud nõudeid, võlgniku hinnangul ei ole majanduslikust olukorrast tulenev maksejõuetus ajutine. Võlgnikul tekkisid majandusraskused alates ca 2017 aastast tulenevalt võlgniku endise juhatuse liikme S Ai tegevusest. Ettevõte otsustati likvideerida, esitades lõpetamise otsuse 29.10.
9. a äriregistrile. Kuna likvideerimise käigus on selgunud, et ettevõttel ei ole piisavalt varasid võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (Berlogic OÜ põhivõlgnevus moodustab avalduse esitamise seisuga võlausaldajate ees kokku 27 409,20 eurot, millele lisanduvad viivised) ning, et ei ole teada hetkel veel täpselt, milliste endiste juhatuse liikmete poolt toime pandud rikkumiste tulemusena on ettevõtte rahaline seis halvenenud, siis esitab likvideerija pankrotiavalduse tulenevalt äriseadustiku (ÄS) §-st
10. Avaldaja palub algatada võlgniku Berlogic OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku Berlogic OÜ (likvideerimisel) pankrot. 20.05.
11. a määrusega nimetas kohus Berlogic OÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Berlogic OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus 2 leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on kaks Läti Vabariigis asuvat sõidukit, mille väärtus on ca 35 000 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 120 246,11 euro ulatuses, millest kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees 63 937,05 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus lõppes ja püsiv maksejõuetus tekkis

1. aasta jaanuaris, mil toimus võlgniku vara võõrandamine ning tekkis olukord, kus võlgnikul puudub piisav vara kõikide tekkinud kohustuste täitmiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Võlgniku endine juhatuse liige S A ning endine juhatuse liige S G pankrotiavalduse esitamise kohustust ei täitnud. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 23.04.
2. a, seega kohtu hinnangul Äriseadustiku § 180 lg 51 rikkudes hilinenult.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud endiste juhatuse liikmete juhtimisvead. Võlgnik ei ole Eestis kunagi sisulise majandustegevusega tegelenud. Võlgniku arvelduskontolt ei nähtu ning puuduvad ka muud andmed tulu teenimisest või kulutuste tegemisest, mis oleks seotud Berlogic OÜ (likvideerimisel) majandustegevusega. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt on ettevõte asutatud erinevate sõidukite Eestis registreerimiseks, millised on koheselt pärast liiklusregistris registreerimist Eestist välja viidud. Igasugune muu teadaolev tegevus Eestis on ajutisele haldurile teadaolevalt puudunud. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt pärinevad võlgniku teadaolevad kohustused alates 2015. a. Võlgniku poolt on Äriregistrile seaduses nõutud tähtajal esitamata 2016, 2017 ja 2018 majandusaasta aruanded. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku endised juhatuse liikmed S A ja S G on jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut. Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendile 1 (RTJ 1, (RTL 2005, 66, 952; 2009, 3, 46) peavad raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Võlgniku endiste juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud 3 raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 85

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi, koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud endised juhatuse liikmed S A, S G ja likvideerija O S. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et perioodil

1. a juulikuu kuni
2. a jaanuarikuu on võlgnik tõenäoliselt võõrandanud 5 sõidukit (10.07.
3. a -
4. a Sea Doo Speedster 200 (reg. märk x); 28.11.
5. a -
6. a Audi Q7 (reg. märk x); 26.09.
7. a
8. a Lexus SC430 (reg. märk x); 02.01.
9. a -
10. a Lexus RX450H (reg. märk x); 15.01.2018.a. -
11. a Bentley Continental (reg. märk x). Edasise pankrotimenetluse käigus vajab täiendavat selgitamist, millistel tingimustel sõidukid on võõrandatud ja kas müügihind on laekunud. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 12 töötunni eest kokku summas 960 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 960 eurot (lisandub käibemaks 192 eurot) ja tehtud kulutuste eest 51 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, seega kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud deposiidi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4