§-s 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised taotlevad tsiviilasjas nr 2-19-112239 kompromissi kinnitamist ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist kohtuistungit pidamata. Avaldaja taotleb poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist avaldaja arveldusarvele. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 4 esimese lause kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle 3 üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab menetlusosalistele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 166,99 eurot. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avaldaja on esitanud taotluse poole maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (
Kohus leiab, et avaldajale tuleb tagastada riigilõiv summas 83,49 eurot ning kanda see avaldaja taotlusel PlusPlus Capital AS arveldusarvele nr x Swedbank, viitenumbriga 24257842. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.