) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse 1
lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled, st antud juhul hageja. Sama tuleneb
5. Kohus selgitab, et M J pole täitnud
lg-s 1 sätestatud nõudeid, sh ei ole hageja piisavalt selgelt esile toonud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega esitanud selgelt väljendatud nõudeid (hagi ese). M Ji avaldus ei vasta kõige elementaarsematele hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, mh ei ole avalduses märgitud isegi võimalikku kostjat või kostjaid. M J ei ole oma avalduses esitanud arusaadavat nõuet, sh pole M J märkinud, kellelt, millisel alusel ja kelle kasuks millise konkreetse summa väljamõistmist ta soovib. Nõude (hagi eseme) ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus. Kohus ei saa omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hageja taotlusi. Samuti ei pea kohus otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1141-13, p 17). Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on hageja ülesanne ning kõik hagi aluseks olevad asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. 6. Kohus selgitab, et kohus mõistab tsiviilkohtumenetluses tema ette toodud nõuetekohaste hagiavalduste alusel õigust, mitte ei täida sarnaselt advokaatidele õigusnõustamise ülesannet ühe poole huvides.
kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seetõttu ei ole kohtul võimalik täita M Ji palvet tutvuda tema avalduse lisadega ja teha kõik endast sõltuv kannatanule raha tagastamiseks. Sellise ülesande saaks M J anda üksnes oma advokaadile või muule õigusnõustajale. Kohus ei saa sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla hagejal mõistlik esitada. Otsuse võimaliku kohtusse pöördumise ja esitatavate nõuete osas peab tegema koostöös advokaadi või muu õigusnõustajaga üksnes hageja ise. 7. Arvestades eeltoodut, ei ole esitatud avaldusega M Ji poolt taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning riik ei peaks andma sellisele õigusnõustamise eesmärgile suunatud hagile õiguskaitset, mistõttu kohus peab selle menetlemisest
Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (vt Riigikohtu 16.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p-d 10-11). 8. Kohus märgib täiendavalt, et hageja pole nimetanud ka hagihinda ega tasunud riigilõivu.
lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Samuti ei ole avalduses nimetatud kostja või kostjate isikut, M J on märkinud vaid seda, et „tehingu ajal müüjad vahetusid.“
lg 1 p 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist. Arvestades kohtu eelmärgitud põhjendusi asja menetlemise võimatuse osas (vt käesoleva kohtumääruse p-d 5-7), ei ole aga põhjendatud anda 2
lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kohus selgitab, et käesolev määrus ei piira M Ji õigust uuesti kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul otsustatakse võimaliku uue hagi menetlusse võtmine uue tsiviilasja raames. 10.
lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
11. Kohtule nähtub esitatud avaldusest, et M J soovib, et talle määrataks tasuta advokaat. Seoses sellega kohus märgib, et riigi õigusabi saamiseks (näiteks advokaadi poolseks õigusnõustamiseks) tuleb kohtule esitada nõuetekohane riigi õigusabi taotlus vastavalt riigi õigusabi seaduse § 12 ja § 13 ettenähtud nõuetele. M J ei ole sellist riigi õigusabi taotlust kohtule esitanud. Seetõttu kohus selgitab, et kui hageja majanduslik olukord ei võimalda advokaadi või muu õigusnõustaja palkamist, tuleb hagejal esitada kohtule eraldi avaldus riigi õigusabi saamiseks (https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi). Nagu kohus eelnevalt selgitas, ei saa kohus sõltumatuse ja erapooletuse printsiibist tulenevalt olla hageja nõustajaks selles, kas ja milliseid nõudeid või avaldusi ning kelle vastu võiks olla hagejal mõistlik esitada. Just seetõttu ongi hagejal mõistlik pöörduda professionaalse õigusabi saamiseks advokaadi või muu õigusnõustaja poole või vastavate eelduste olemasolul esitada kohtule avaldus riigi õigusabi saamiseks. Õigusnõustamise eesmärk oleks välja selgitada hageja probleemile võimalikud lahendused, võimalikud kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikus. Kohus märgib täiendavalt, et Eesti Õigusbüroo OÜ (asukoht Endla 15, 10122 Tallinn; õigusnõustamisele registreerumine ja lisainfo tel 6 880 400 või e-postil abi@juristaitab.ee) koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele soodustingimustel õigusabi. Kohus selgitab, et ilma õigusnõustaja abita kohtule avaldus(t)e esitamine oma väidetavate õiguste kaitseks võib hageja huve oluliselt kahjustada. Seejuures hageja huvid saaksid enim kahjustada juhul, kui kohus otsustaks hageja perspektiivitu avalduse menetlusse võtta ja jätaks selle hiljem rahuldamata. Sellisel juhul peaks hageja tasuma oma nõuetelt riigilõivu ja hüvitama ka vastaspoole menetluskulud. Koostöös õigusnõustajaga kohtusse pöördumise põhjendatuse hoolikas kaalumine aitaks sellist olukorda vältida. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.