Obsah (10)

§ 75§ 78§ 120§ 200§ 64§ 65§ 68§ 121§ 76§ 5

1-16-8499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-8499 (16230102808) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Andrei Alehnovitš tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata Andrei Alehnovitšile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 18.04.2021 alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab Andrei Alehnovitš kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Andrei Alehnovitš on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-16-8499 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Andrei Alehnovitši vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 06.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Alehnovitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.11.2016 kohtuotsusega tunnistati Andrei Alehnovitš

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud. Samuti tunnistati Andrei Alehnovitš süüdi

§ 200

lg 2 p 5, 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 5 aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati Andrei Alehnovitšile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 aastat ja 4 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 25.05.2016 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-4543 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta 5 kuu ja 27 päeva – võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 22.06.2016 karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 22.06.

1. Kohtuotsus jõustus 02.12.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.11.2016 otsusest tunnistati Andrei Alehnovitš süüdi selles, et ta pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Täpsemalt 01.06.2016 kella 20.00 paiku, viibides XXX maja ees, ähvardas oma endist elukaaslast Y P tapmisega ning seejuures vehkis tema näo ees noaga. Kuna Andrei Alehnovitš on ka varem Y P suhtes vägivaldne olnud, tundis kannatanu reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 05.06.2016 hommikusel ajal, viibides XXX tänaval asuva bussipeatuse kõrval, ähvardas tapmisega kannatanuid A M ja Y P vehkides seejuures nende ees noaga. Kuna Andrei Alehnovitš on ka varem Y P suhtes vägivalda kasutanud, oli kannatanutel alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200

lg 2 p 5, 8 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega ning millega on tekitatud raske tervisekahjustus. Täpsemalt 08.06.2016 kella 19.00 paiku, viibides XXX asuvas korteris, lõi Y P ühe korra rusikaga vastu nägu, mille tõttu kannatanu tundis füüsilist valu ja kukkus põrandale. Kui kannatanu viibis põrandal selili, vajus Andrei Alehnovitš tema peale ja lõi noaga ühe korra kannatanule näkku vasaku silma piirkonda oimukohta. Seejärel lõikas Andrei Alehnovitš kannatanu nägu noaga, alustades ninajuure vasakust küljest kuni 2 1-16-8499 kõrvani üle terve põse. Oma tegevusega põhjustas Andrei Alehnovitš kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused (lahtine peahaav, pea lahtised hulgihaavad), mis on fikseeritud SA PERH väljavõttes haigusloost 20160608-227238/01-22-502576 ning tunnistatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 16E-PõI0129 näo ravimatuks vigastuseks. Pärast kannatanu noaga ründamist tõusis Andrei Alehnovitš püsti ja võttis sündmuskohalt lahkudes endaga kaasa kannatanu käekoti maksumusega 40 eurot koos selles sisaldunud järgmiste esemetega: erinevate firmade kliendikaardid kannatanu nimele, elamisluba ja ühistranspordikaart kannatanu nimele, Swedbank pangakaardid kannatanu ja tema vanema poja N P nimele, kannatanule kuuluv võtmekimp maksumusega 27 eurot, töökoha võtmed maksumusega 18 eurot, sularaha summas 273 eurot, panga pin-kalkulaator maksumusega 15 eurot, rahakott maksumusega 72 eurot. Seejärel Andrei Alehnovitš, kasutades kannatanult varastatud Swedbank pangakaarti, mis on väljastatud N P nimele, võttis N P pangaarvelt XXX 08.06.2016. a kell 19.42.23 Swedbank pangaautomaadist nr HAN 00299 aadressil XXX välja kannatanule Y P kuuluva sularaha summas 160 eurot. Selle teoga tekitas Andrei Alehnovitš kannatanule materiaalset kahju kogusummas 632 eurot. 4. Eeltoodud Harju Maakohtu 23.11.2016 otsusest nähtuvalt suurendati

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.05.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 25.05.2015 otsusest tunnistati Andrei Alehnovitš süüdi selles, et ajavahemikul 11.05.2016-12.05.2016 XXX asuvas korteris armukadeduse pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma elukaaslast Y P rusikaga ringkere piirkonda (kolmnurka), mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sellele kohale jäi sinikas. Samuti tema, uuesti 19.05.2016 kella 18.45 paiku XXX asuvas korteris koju hilinemise pärast tekkinud tüli käigus tõukas Y P elutuppa, võttis pükstelt rihma ja hakkas kannatanut sellega lööma erinevatesse kohtadesse ja korduvalt, mille tagajärjel kannatanu kukkus selili, püüdis ennast jalgadega vehkides kaitsta ja tundis tugevat füüsilist valu, 23.05.2016 Kallavere Haiglas oli fikseeritud ja samal päeval isiku läbivaatuse protokolliga olid kinnitatud järgmised kehavigastused: verevalumid rinnakorvi eesseinal ja paremas küljes, mõlemal alajäsemel hulgi nahaaluseid verevalumeid tumelilla värvi. Oma tegevusega Andrei Alehnovitš pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 23.05.2016 kell 17.50 helistas kannatanu telefoninumbrile XXX ja ütles, et kui ta 15 minuti pärast kodus ei ole, tapab ehk uputab tema nende ühised lapsed ära. Sellel hetkel ta oli üksinda kodus 2-aastaste lastega: alaealised J P ja V P sünd.XXX. Kannatanu ei saanud talle esitatud nõuet täita ja tundis reaalset ohtu laste elule ja tervisele, muuhulgas ka sellepärast, et varem kahtlustatav on ähvardanud jätta 2-aastased lapsed üksi koju ja reaalselt seda ka tegi. Seega pani Andrei Alehnovitš toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, ehk

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses Andrei Alehnovitši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises (kaasneda võib ka materiaalne kahju) pereliikmete suhtes, röövimises. Oht seksuaalkuriteo toimepanemiseks on vähene, kuna seksuaalkuritegu on toime pandud ca 30 aastat tagasi, siis kui süüdimõistetu oli 16 ja kannatanu samaealine. Hiljem samalaadseid kuritegusid toime pannud ei ole. Oht on kõige tõenäolisem kui isik ei kontrolli oma emotsioone, halveneb tema materiaalne toimetulek. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav Andrei Alehnovitši tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3 1-16-8499
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks Andrei Alehnovitš vabastada vangistusest ennetähtaegselt, määrata katseaeg kuni 18.04.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o 18.04.2021, kohustada teda täitma lisakohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 21- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma kirjalikus 10.09.2019 arvamuses vanglaga ning toetab samuti Andrei Alehnovitši ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Andrei Alehnovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu kohtuistungil
2. Andrei Alehnovitš jäi 11.09.2019 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed vastavad tegelikkusele ja ta nõustus ka kriminaalhooldusametniku arvamuses välja toodud kohustuste täitmisega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Andrei Alehnovitši tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.11.2016 otsusega tunnistati Andrei Alehnovitš süüdi

§ 120

lg 1, § 200 lg 2 p 5, 8 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.06.2016. 12.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Alehnovitš temale mõistetud karistusajast 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 4 1-16-8499 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 16. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et 5 1-16-8499 distsiplinaarkaristusi A. Alehnovitšil ei ole, mida kinnitab ka isiklik toimik kinnipeetud isiku kohta.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks A. Alehnovitši käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja ka see, et 27.11.2017 ja 06.02.2018 on ta osalenud vestlustes teemal suhete ja käitumismustrite analüüs kuritegude kontekstis. Kinnipeetav tunnistab oma süüd kuriteo toimepanemises. Enda sõnul kaasnes insult just toime pandud kuriteo pärast. Samas õigustab oma tegu. Alates 26.06.2018 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. 16.10.2018 külastas Eesti Töötukassat. 14.01.2019 ja 06.03.2019 on toimunud vestlused majandusliku toimetuleku teemadel. Isiku sõnul ei olnud tal vabaduses olles probleeme majandusliku toimetulekuga.
3. Arvestades ülaltoodud andmeid A. Alehnovitši käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ta on üle 3 aasta ja 6 kuu pikkuse perioodi jooksul allunud vanglas kehtestatud reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et A. Alehnovitš teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatavale on tagatud elukoht vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Andrei Alehnovitšil võimalus asuda elama aadressile XXX, kus tegutseb rehabilitatsioonikeskus „Uus Põlvkond“. Kinnipeetav on ise ka vestelnud rehabilitatsioonikeskuse Uus Põlvkond juhataja Yurii Mysnyk`iga. Vestluses rehabilitatsioonikeskuse juhataja Yurii Mysnyk`iga selgus, et ratastoolis olevale Andrei Alehnovitšile on nende keskuses olemas eluks kõik võimalused ning temale tagatakse tingimisi enne tähtaega vabanemis korral elukoht XXX. Rehabilitatsioonikeskuse „Uus Põlvkond“ näol on tegemist ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saavad elada vanglast vabanenud isikud. Elanike kasutuses on ühiskasutatavad ruumid: puhkeruum, köök ja pesuruum. Keskuse toad on neljakohalised. Rehabilitatsioon kestab 12 kuud ning peale seda toimub adaptatsioon 3-6 kuud.
6. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et Andrei Alehnovitš enne käesolevat kinnipidamist tööd ei teinud ning sai töövõimetuspensioni. Varasemalt enne insulti (enne 2015) on töötanud ametlikult ehitusel, autopesulas ning Maardu linnavara hoolduses. Seega on kinnipeetaval teatavaid töökogemusi. Lisaks on olnud töötusperioode ning ebaregulaarseid sissetulekuid. Sissetulekuallikaks enne vangistust oli veel tema elukaaslase palk. Elukaaslane töötas toiduainetega kauplevas kioskis. Kesine majandamisoskus soosis neil perioodidel probleemile ebaseadusliku lahenduse leidmist. Käesolev vangistus on määratud kinnipeetavale röövimise ja ähvardamise eest. Vabanedes on isikul tervislikel põhjustel võimalusi tööd leida vähe ja toimetulek raskendatud, mistõttu uue kuriteo risk on jäänud püsima. Isikul endal on soov leida vabanedes töökoht ning ise majanduslikult hakkama saada. K-raha andmetel 06.08.2019 seisuga on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 4 104,86 eurot. Soovib töötada vanglas, kuid meditsiiniosakonna andmetel tema tervislik seisund seda ei luba. Andrei Alehnovitšil on tervisepuue (ratastoolis), mis raskendab tal tööle saamist. 6 1-16-8499
7. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmete alusel leiab kohus, et kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta on sellised, mis räägivad pigem selle kasuks, et põhjendatud on A. Alehnovitš vabastada vangistusest enne tähtaega. Nimelt on talle tagatud püsiv elukoht ning seoses enda terviseseisundiga on tal võimalik saada töövõimetuspensioni, mis peaks ära katma kõige hädatarvilikumad kulutused. Kohtul ei ole alust kahelda ka selles, et kui süüdimõistetu terviseseisund paraneb vabaduses, siis ta on koheselt valmis tööle asuma, kuna ta on avaldanud ka kinnipidamisasutuses soovi töötada. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
9. A. Alehnovitši iseloomustus näitab, et tal on keskeriharidus, mille omandas Murru vanglas. Eesti keele A1 tase, ta oskab eesti keeles suhelda ja saab sellest ka aru. Isik ei ole üldhariduse ja eriala omandamisest huvitatud tervislike põhjuste tõttu.
10. Karistusregistri andmetel on A. Alehnovitšil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab ähvardamise ning röövimise eest ning kuriteod on toime pandud enda elukaaslase suhtes. Varasemalt on olnud soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Isikul oli 2015 ajuinfarkt, millest taastus 21.07.2016 ning meditsiiniosakonna andmetest tuleneb, et viimane tarvitamine oli 2016 märtsis. See tähendab, et ajuinfarktist taastumise ajal isik tarvitas narkootikume. Kohtuistungil kinnitas A. Alehnovitš, et tal ei esine ei narko- ega alkoholisõltuvust ning seoses terviseseisundiga on tal raskendatud uute kuritegude toimepanemine.
11. Eelpool olevate andmete alusel on kohtu hinnangul A. Alehnovitši tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Tema suhtes koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava on valdavas osas läbitud. Hetkel viibib ta avavanglas ning tema isiklikust toimikust nähtub, et tal on olnud võimalik iseseisvalt käia poes ja pangas. Seega A. Alehnovitši ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine on kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et A. Alehnovitš on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks see, et A. Alehnovitši puhul on vabanemisel olemas püsiv elukoht ja stabiilne sissetulek, mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Seda peaks kindlustama ka see, et seoses enda terviseseisundiga on tal raskendatud uute kuritegude toimepanemine ja ta ei asu elama samasse asulasse kannatanuga, kellega ta on alustanud kinnipidamisasutuses suhtlemist ja kelle suhtes on toime pandud viimased kuriteod.
12. Kohus peab põhjendatuks määrata A. Alehnovitšile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 18.04.2021 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. A. Alehnovitš teatas, et on nõus täitma eeltoodud kohustusi, mis näitab, et need on tema hinnangul täidetavad ja ei ole liialt koormavad.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et A. Alehnovitši poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et A. Alehnovitš ei naase enda kuritegeliku eluviisi juurde. 7 1-16-8499
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu A. Alehnovitši karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kontrollnõuded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8