Obsah (5)

§ 29§ 23§ 155§ 120§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3194 (2590,19,002098) Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Ru

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 23

alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Ruslan Ševtšukile tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot, mis kanda Ruslan Ševtšuki arveldusarvele nr xxxx. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele ja kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud 1

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T K koostas 24.05.2019 kiirmenetluse otsuse nr 10220162713306 selle kohta, et Ruslan Ševtšuk juhtis 24.05.2019 kell 22.09 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva maantee
2. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga nr xxxx kiirusega 137 ± 8 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h. Sellega rikkus Ruslan Ševtšuk LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusega karistati Ruslan Ševtšuki LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 66 trahviühikut, s.o 264 eurot.
3. Menetlusaluse isiku Ruslan Ševtšuki lepinguline kaitsja Jaanus Silm esitas 07.06.2019 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,19,
4. Kaebuse esitaja ei nõustu asjaoluga, et ta oleks juhtinud sõidukit lubatust suurema kiirusega ning leiab, et kiiruse mõõtmisel on rikutud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 p 3, 4 ja § 9 lg 3 p
5. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud videosalvestisest on näha, et kiiruse mõõtmine toimus vastassuunas liikudes ning kiiruse mõõtmise ajal oli tegemist tugeva uduga. Samuti on videosalvestisest näha, et mõõteseadme piirkonnas oli lisaks veel ka teine samas suunas ja vahetult kaebuse esitaja ees liikuv sõiduk, mistõttu ei ole ka tuvastatav, et mõõteseadmega tuvastati just kaebuse esitaja juhitud sõiduki sõidukiirus. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kõrvaldatud kahtlusi, et mõõtetulemused ei ole õiged põhjusel, et mõõtmist segasid nii ilmastikuolud, kui ka kaebuse esitaja ees liikuv teine sõiduk. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et väidetav sõidukiiruse ületamine ei ole seaduses lubatud tõenditega tõendatud ja kiiruse ületamist ei ole toimunud, mistõttu tuleb väärteomenetluses tehtud kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. 26.06.2019 saabus kohtule kohtuvälise menetleja seisukoht Ruslan Ševtšuki esitatud kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja tõdeb, et videolt nähtub kiiruse mõõtmine tihedas udus. Ka kiirusmõõteseade kasutamise protokollis on märgitud, et ilm oli kiiruse mõõtmise hetkel udune. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et tõend on kogutud viisil, mis riivab kogumis menetlusaluse isiku õigusi. Kohtuväline menetleja on nõus rahuldama Ruslan Ševtšuki kaebuse kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,19,002098 ning leiab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused 4. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik kinnitas 08.08.2019 kohtule saabunud täiendavas seisukohas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et väärteomenetlus Ruslan Ševtšuki suhtes väärteoasjas nr 2590,19,002098 tuleb lõpetada seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega. Kohtuvälise menetleja 26.06.2019 kirjalikust seisukohast 2 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse rahuldamisega. Kohtuväline menetleja loobub süüdistusest Ruslan Ševtšuki vastu ning nõus väärteomenetluse lõpetamisega

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasjas kogutud tõend viisil, mis riivab kogumis menetlusaluse isiku õigusi.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada.

§ 2

sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 2, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 2 ning Kr

MS § 301, kohus rahuldab Ruslan Ševtšuki kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T K 24.05.2019 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2590,19,002098 ning lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

6.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusalune isik esitas 08.08.2019 kohtule taotluse hüvitada Ruslan Ševtšukile riigi eelarve vahenditest kaitsekulud kokku summas 390 eurot. Taotluses on märgitud, et kaitsjatasu on taotletud tunnitasu alusel tunnihinnaga 120 eurot (3,25 töötundi) ning taotluse juurde on lisatud arve ning maksekorraldus. Kohus leiab, et valitud kaitsjale makstud tasu summas 390 eurot tuleb lugeda mõistliku suurusega tasuks, mistõttu kuulub riigi eelarve vahenditest menetlusalusele isikule hüvitamisele 390 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3