KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1476 Haldusasi R.N.i kaebus Eesti Tö

) § 31 lg 1 p-st 1 ja § 10 lg-st 4 tulenevat nõuet ning keeldus 9.06.2017 vastuvõtul ITK-d allkirjastamast. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust nõuda ITK edastamist elektrooniliselt ega õigust selle digitaalseks allkirjastamiseks või muul viisil kui isiklikult pöördumisel. Kaebaja on kaebuses sisuliselt omaks võtnud ITK allkirjastamisest keeldumise, kui on väitnud, et ta keeldus paberkandjal olevat ITK-d allkirjastamast ja tutvumiseks kaasa võtmast, mistõttu oli tulenevalt

§ 7lg 1 p-st 4 põhjendatud tema töötuna arveloleku lõpetamine.

Seejuures ei oma tähtsust, kas kaebajal oli ITK allkirjastamisest keeldumiseks mõjuv põhjus (väidetav kopsupõletik) või mitte.

§ 7

lg 1 p 4 on imperatiivne säte ning ei anna ITK allkirjastamisest keeldumise korral Töötukassale kaalutlusruumi. Kaebaja töötuna arvelolek tuli lõpetada. 10. Tulenevalt

§ 10

lg-st 3 toimub ITK koostamine töötu ja Töötukassa koostöös, mille sisuks on eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine (

§ 10

lg 2 p 3 ning lg 4 p-d 1 ja 2), mis eeldab töötuga vestluse läbiviimist Töötukassas kohapeal.

§ 31

lg 4 sätestab erandina võimaluse töötul isiklikult vastuvõtule tulemise asemel ITK-s kokku leppida telefoni teel või isiku 2 tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Kaebajaga sellist kokkulepet 9.06.2017 pöördumiseks ei olnud ja selle üle ei ole ka vaidlust.

1. Otsuses on välja toodud, et kaebajale anti 9.06.2017 võimalus ITK-ga tutvuda ja isiklikult tagasi pöörduda selle allkirjastamiseks 12.06.2017, kuid kaebaja keeldus juba 9.06.2017 ITK-d allkirjastamast ega võtnud seda ka tutvumiseks kaasa. Seega ei oma tähendust asjaolu, kas kaebaja sai 12.06.2017 Töötukassasse pöörduda, et ITK allkirjastada. Samas kohtule esitatud kaebaja terviseseisundi 9.06.–10.07.2017 epikriisist ei nähtu, et kaebaja seisund oleks halvenenud 12.06.2017, võrreldes 9.06.
3. Kaebajat ei ole sunnitud ITK-d allkirjastama ega ka ähvardatud. Kaebajal on seadusest tulenev kohustus ITK allkirjastada ja seda täita. Vastustaja järgis HMS-ist tulenevat selgitamiskohustust, kui selgitas kaebajale ITK allkirjastamata jätmise tagajärgi.
4. Kaebaja väited seoses tema koostatud ITK-ga ei ole asjasse puutuvad. Kaebaja töötuna arvelolekut ei lõpetatud põhjusel, et ta keeldus 12.05.2017 ITK-d digiallkirjastamast. Kaebaja on 12.05.2017 sisuliselt ise koostanud endale ITK ja saatnud selle vastustajale allkirjastamiseks. Vastustaja sellise sisuga dokumenti ei allkirjasta ega ole kohustatud seda allkirjastama ka 30 kalendripäeva jooksul vm kaebaja poolt määratud tähtaja jooksul. Kaebaja saab teha üksnes ettepanekuid, mille põhjendatuse korral lisab vastustaja need ITK-sse. Kaebajale ei tule

-st subjektiivset õigust nõuda vastustajalt talle sobilike tööturuteenuste võimaldamist. 14. Ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt on tal õigus Töötukassas käia pikema perioodi tagant kui 30 kalendripäeva.

sätestab üheselt, et töötu on kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassasse vastuvõtule (

§ 31lg 1 p 2).

Samuti ei võimalda

§ 31

lg 1 p-is 2 sätestatud pöördumise kohustusest erandit teha ka kaebaja põhjendused, mille kohaselt arvukate kohtuvaidluste kõrvalt ei jää tal aega Töötukassasse pöördumiseks.

1. Kaebaja ei ole olnud ise koostööaldis ning on mõistnud oma õigusi vääralt. Õiguslikus mõttes on kaebajal olnud ja on jätkuvalt ekslik arusaam, et tal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt temale sobival viisil käitumist ning ta on sellest arusaamast lähtudes kujundanud isikliku nägemuse vastustaja tegevusest ja ka enda käitumise. Kaebaja otsib teadlikult pidevalt võimalusi uuteks vaidlusteks ja kohtuvaidlusteks vastustajaga, tuues põhjendusteks oma subjektiivsete õiguste rikkumise, millest tal on ekslik arusaam. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja esitas 6.11.2017 täiendavad seisukohad ning järgmised taotlused: vastustajal esitada tõendina kaebajaga suhelnud Töötukassa töötajate allkirjastatud ametnikuks olemise lepingud ja ametivanded (dokumendid olgu esitatud korrektselt ja faktiliselt olgu viidatud dokumendiregistris registreeritud infole, nagu seadus ette näeb); kohtul määrata Meelis Paavelile ja Helle Rebasele õigus- ja teovõime hindamise ekspertiis. Kohus jättis nimetatud taotlused 17.10.2017 kohtumäärusega rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti. Kuna kaebaja poolt esitatud taotlused on kohus juba 17.10.2017 lahendanud ning need ei erine juba lahendatud taotlustest, jätab kohus kaebaja taotlused läbi vaatamata.
3. Hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Eesti Töötukassa 15.06.2017 otsus nr TA17-0067967 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud ja kooskõlas seadusega, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Töötuna arveloleku lõpetamise alused on sätestatud

§ 7

lg-s 1, mille punkti 4 kohaselt teeb Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu keeldub ITK 3 kinnitamisest. Tegemist on imeperatiivse sättega, vastustajal puudub kaalutlusõigus. Seega seisneb peamine vaidlus selles, kas kaebaja keeldus ITK kinnitamisest. 19. ITK regulatsioon on

§-s 10. ITK peamine eesmärk on töötule töö leidmiseks ja töölerakendumiseks vajalike tegevuste kavandamine, sest tööotsimine on töötu peamine ülesanne. Eelnev selgitab ka sanktsioonide kohaldamise vajadust (töötuna arveloleku lõpetamine –

§ 7

lg 1 p-d 4 ja 5; töötutoetuse maksmise peatamine – TTS § 32 lg 1 p 2 jne), mis järgnevad ITK kinnitamata või täitmata jätmisel. ITK koostatakse töötu ja Töötukassa koostöös hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates (

§ 10lg 3).

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli töötuna arvele võetud alates 20.01.2016 Töötukassa 20.01.2016 otsusega nr TA16-

1. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise hetkel 15.06.2017 ei olnud kaebaja ITK-d kinnitanud.
2. ITK koostamiseks viib Töötukassa töötuga läbi intervjuu, mille käigus selgitab välja

§ 10lg-s 4 loetletud asjaolud.

Seega seisneb Töötukassa koostöö töötuga ennekõike selles, et Töötukassa küsitleb töötut vahetult ning selle tulemusena koostab töötule ITK. Kohustus viia läbi vestlus nähtub ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse seletuskirjast, mis selgitab, et töötuna arvelevõtmisel ei ole Töötukassal alati võimalik töötuga põhjalikumalt vestelda, mistõttu on ette nähtud 30 päevane ajavahemik, mille jooksul intervjuu läbi viiakse

1. Seega on seadusandja tahe olnud selgitada välja kõik asjasse puutuvad asjaolud ning lahendada pooltevahelised erimeelsused, sh töötu ning Töötukassa esitatud ettepanekud, vahetult intervjuu käigus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei saa endale ITK-d koostada ega omavoliliselt seda muuta. Seega käitus vastustaja õiguspäraselt, jättes allkirjastamata kaebaja täiendustega kaebajale koostatud ITK.
2. Intervjuu tulemusena valminud ITK-ga nõustumist kinnitab töötu oma allkirjaga (

§ 10lg 6).

Kaebaja leidis, et tal on õigus allkirjastada dokumente ainult digitaalselt. Kohus nõustub vastustaja viitega HMS-i ja

-i vahekorrale. Elektroonilise asjaajamise rakendamisel tuleb arvestada vastava valdkonna eriseadust, käesolevas vaidluses

-i erisusi.

on üles ehitatud vahetule ja isiklikule kontaktile Töötukassa ja töötu vahel. Kui nt tööotsija võib saada töövahendusteenust ka telefoni teel, siis töötul on isiklik kohaletulemise kohustus. Kuna töötule osutatakse rohkem teenuseid ja makstakse tööturutoetusi, siis säilitamaks isiku õiguste ja kohustuste tasakaalu, ei nõuta tööotsijalt nii suurt aktiivsust kui töötult.2 Kuivõrd töötu külastab regulaarselt Töötukassa nõustajat, on põhjendatud eeldada, et töötu allkirjastab Töötukassa dokumente vahetult. Digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse esitamise võimalus on eraldi välja toodud vaid töötutoetuse maksmiseks teise isiku pangakontole (

§ 31

lg 6 p 3), mis muidugi ei välista

i alusel koostatud dokumentide digitaalselt allkirjastamist. Vastustaja on võimaldanud 15.05.2017 kaebajal ITK-d digitaalselt allkirjastada, kuid kaebaja asus seda omavoliliselt hoopiski täiendama. Vastustajal puudub aga kohustus sellist dokumenti allkirjastada (vt otsuse p 19). Lisaks võimaldas vastustaja 9.06.2017 kaebajal ITK tutvumiseks koju kaasa võtta, et selle saaks viivituseta 12.06.2017 vastustaja juuresolekul allkirjastada. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja keeldus oma eksemplari kaasa võtmisest ega naasnud 12.06.2017 seda ka allkirjastama. Seega oli kaebajal korduvalt võimalus ITK allkirjastamiseks, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Kohus nõustub vastustajaga, et allkirjastamisprotsessi viivitamisega on kaebaja sisuliselt keeldunud ITK kinnitamisest. Seda hoolimata vastustaja korduvatest selgitustest (mida kaebaja on küll pidanud ekslikult ähvardamisteks), et ITK kinnitamisest keeldumisel on vastustajal kohustus lõpetada isiku töötuna arvelolek

§ 7lg 1 p 4 alusel.

1 Seletuskiri Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 879 SE juurde, lk 3 (leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cee6fd83-aa8f-85fb-b0b1f9f6a8e3174a/Tööturuteenuste%20ja%20toetuste%20seaduse%20ning%20töötuskindlustuse%20seaduse%20muutmise%20seadus) 2 Seletuskiri tööturuteenuste ja –toetuste seaduse eelnõu 611 SE juurde, lk 18 ja 19 (leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c9baf13c-1b0c-3b94-a74c0c176438c15c/Tööturuteenuste%20ja%20-toetuste%20seadus ) 4

1. Kohus ei tuvastanud vastustaja tegevuses õigusvastasust ning leiab, et otsus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna tühistamisnõue jäi rahuldamata, puudub kohtul alus kohustamisnõuete rahuldamiseks.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Kaebaja kantud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen 5