KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 06.09.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-6430 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 29.08.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Argo TALIHÄRMA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Argo TALIHÄRM sünd. 30.10.1968, isikukood 36810304917, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx xxx linn Järvamaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 14.03.2012 ja lõpp 14.03.2023 Jätta Argo TALIHÄRM vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 099.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Argo Talihärma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Argo Talihärm on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.11.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 aastat alates 14.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, millest seitse on kustunud, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav töötanud, käesoleval ajal koristajana. 2013 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Õige hetk, 2014 Eluviisitreening ning 2015 vestlusel suhete- ja 1 eneseanalüüsi teemadel. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde, tegemist on keskmises seisukorras elumajaga, kus on kõik eluks vajalik olemas. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetaval on keskharidus ja tema enda sõnade kohaselt ka puidutisleri ja torulukksepa eriala. Vabaduses töötas kinnipeetav valdavalt mitteametlikult. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub, vanemad ei ole võimelised teda materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 9663,65 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja vend, tal on ka täiskasvanud poeg, kellega suhtleb vangistuse ajal telefoni teel. Väidetavalt on kinnipeetava suhted vanematega head, kuid talle on jätnud jälje isa suhtumine temasse, isa tegi temal ja vennal vahet. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on suhtlemist jätkanud. Kinnipeetava probleemid algasid juba alaealisena. Käesolev ja varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja seotud vägivallaga. Kinnipeetav on proovinud kanepit, amfetamiini, korgijooki ja kokaiini, hasartmängudes enda jaoks probleemi ei näe. Kinnipeetav on hea suhtleja, tal on sotsiaalselt aktsepteeritud probleemilahendusoskused. Käitumisega ei ole probleeme esinenud, ta on muutunud rahulikumaks ja suudab ennast rohkem kontrollida. Vestlusel on kinnipeetav jutukas ja vastutulelik, kuid kontrollib väga oma ütlemisi, aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme ja väärtushinnanguid, kuid alkoholijoobes võib käituda ebaadekvaatselt. Varem on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel ja täitis nõudeid kohusetundlikult. Kuna kinnipeetav ei tunnista käesoleva kuriteo toimepanemist, ei ole tal ka motivatsiooni oma käitumist muuta. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 40%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 14.03.2023, käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ning panna KarS §75 lg.2 p.2, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör kirjalikku arvamust kinnipeetava vabastamise osas vangistusest tingimisi enne tähtaega kohtuistungi toimumise ajaks ei esitanud. Maakohtu istung Kinnipeetav Argo Talihärm seletas maakohtu istungil, et ta tegelikult tunnistab oma tegu ja kahetseb. Rahalised kohustused on tal tasumata seetõttu, et vanglas on vähe tööd. Kinnipeetav tahab vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.2 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, millest seitse on käesolevaks ajaks kustunud, reaalset vangistust kannab viiendat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte varasematel katseaegadel. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ja täitis ettenähtud nõudeid. Sellele vaatamata jätkas ta kuritegude toimepanemist. Seega saab öelda, et kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul piisav meede, tagamaks tema seaduskuuleka käitumise edaspidi. Positiivseks loeb maakohus antud kinnipeetava puhul asjaolu, et kinnipeetav läbis vanglas sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk ning osales vestlusel suhete- ja eneseanalüüsi teemadel. Siiski peab maakohus siinkohal vajalikuks märkida, et tegemist oli aastatega 2013, 2014 ja 2015, mistõttu võib kinnipeetav käesoleval ajal vajada saadud teadmiste ülekordamist ja kinnistamist, seda enam, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnitas kinnipeetav peale sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist, et pooldab alkoholi kontrollitud tarbimist ja on kindel, et järgib edaspidi vabaduses sama põhimõtet. Samas aga ei tähenda kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas ühe seatud eesmärkide läbimine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta vanemate juurde. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et tegemist on keskmises seisukorras elukohaga, kus on kõik eluks vajalik olemas. Kuigi alalise võimaliku elukoha olemasolu loeb maakohus positiivseks asjaoluks, nähtub antud kinnipeetava puhul, et see asjaolu ei takista ega välista kuritegude toimepanemist tema poolt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, nende soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristusele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Maakohus möönab, et ainuüksi kuriteo olemus ja karistuse raskus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt 3 toimepandud kuritegu ja eelkõige korduvat karistust, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on kriminaalkorras karistatud, olnud määratud kriminaalhooldusele, mis küll õnnestus, kuid kinnipeetav jätkas siiski kuritegude toimepanemist, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kuigi maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise eest, puuduvad vangla iseloomustuses igasugused põhjendused selle kohta, et antud sotsiaalprogrammi läbimine on tagasipöördumatult lõpetanud kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamise. Kinnipeetava suhtumisele alkoholi tarvitamisse edaspidi vabaduses viitas maakohus juba eespool. Seega on eluliselt usutav ja võimalik, et käesoleva range järelevalve lõppemise korral toimub taaskord tagasilangus, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riske. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on tarvitanud narkootikume, on nende käitlemise eest kandnud ka karistust Soome vanglas. Samuti ei näe kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt mingit probleemi hasartmängudes kasiinodes. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik avalikkusele ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo puhul 40%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud, ta on määratud katseajale, peale mida jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine ja suhtlemise jätkamine kriminaalkorras karistatud isikutega, mis on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt jätkunud ka käesoleva vangistuse ajal. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist peale katseaega. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. 4 Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5