← Eesti

2-19-4749/10

Obsah (7)§ 29§ 23§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150

2-19-4749 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2019. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-4749 Tsiviilasi Penne OÜ avaldus

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Penne OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puuduvad võlgnikul pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikmele teadaolevalt hetkel rahalise vahendid. Seisuga 11.07.

  1. a oli võlgnikul rahalisi vahendeid AS LHV Pank arvelduskontol summas 175 eurot, võlgniku pearaamatus kajastatud kassa väljavõtte kohaselt (01.01.
  2. a kuni 31.12.
  3. a) peaks võlgnikul olema kassas vahendeid summas 11,60 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on kahjunõue juhatuse liikme M. Ti vastu, seoses juhtorgani liikme kohustuste rikkumisega (nõude täpne ulatus peaks selguma pankrotimenetluse käigus). Sissenõutavaks muutunud kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 25 749,83 eurot. Võlgniku juhatus on jõudnud veendumusele, et võlgniku varast ei piisa võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 12.4.
  4. a. määrusega võttis kohus Penne OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja juhatuse liikme esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 44 369,05 eurot, vara on kassajääk 11,16 eurot. Võlgnikul on debitoorsed nõuded ostjate vastu summas 826,80 eurot ja veel mitmesugused nõuded summas 59,98 eurot, mida ajutine haldur peab ebatõenäoliselt laekuvaks, kuivõrd arved on laekumata enam kui aasta jooksul. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri käsutuses oleva info kohaselt tuleb Penne OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu

§ 22

lg 5 mõistes, so äriplaani mitterealiseerumine, vead rahavoogude prognoosimises ja riskide hindamises, sh vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisavat kasumlikkust, et katta võetud kohustusi. Võlgniku majandustegevuse käivitamisega on kaasnenud esmalt suured kulud ja osanike investeeringud (kumbki osanik on investeerinud 2

(4)ettevõttesse 25 000 eurot), mis äriplaani ebaõnnestumisel on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise. Ajutise haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 01.06.
  1. a, kui oli selge, et võlgniku kohustused ületavad kordades tema varasid ning võlgniku omakapital oli ammu langenud alla seaduses sätestatud piiri. Võlgnik andis 01.06.
  2. a üle oma majandustegevuseks vajaliku üüripinna, samuti lõpetati töölepingud ja müüdi majandustegevuses kasutatud põhivara, et täita vara müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt tekkinud kohustusi. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 27.03.
  3. a, seega kohtu hinnangul hilinemisega ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. Võlgniku juhatuse liige M T pankrotiavalduse esitamise kohtustust ei täitnud. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Võlgniku raamatupidamise andmetest nähtub, et mõlemad osanikud A V ja M T (xxx OÜ kaudu) on ettevõtte asutamisel andnud ettevõttele laenu 25 000 eurot, so kokku 50 000 eurot. Samas on võlgniku raamatupidamise andmetest nähtuvalt tagastatud xxx OÜ-le 10 780,27 eurot, kuid A V´ile vaid 3 000 eurot. Võlgniku igapäevast majandustegevust on ajutisele haldurile teadaolevalt juhtinud M T, seega ei ole ajutise halduri hinnangul välistatud, et M T on selliselt endale enam kui 7 000 eurot suuremas ulatuses laenu tagastades kahjustanud teise osaniku ja võlausaldaja A Vi huve. Lisaks on ajutine haldur võlgniku kassaaruande järgi tuvastanud, et

  1. a ja
  2. a jooksul on võlgniku kassast tasutud võlgniku juhatuse liikme ja endise osaniku M T´iga seotud ettevõtte L OÜ´le arveid summas 24 244,56 eurot. Ajutisel halduril ei ole ajutise menetluse käigus olnud võimalik tutvuda L OÜ poolt esitatud alusarvetega. M T’i antud selgituste kohaselt on olnud tegemist reaalsete võlgnikule müüdud kaupade eest esitatud arvete tasumistega, mis on olnud pikalt tasumata. Ajutine haldur on täiendavalt tuvastanud, et võlgnikul on võimalik nõue summas 2 280 eurot L OÜ vastu, so üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha, mis üürilepingu üleandmisel anti samuti üle L OÜ-le. Võlgnikul puudusid lepingu üleandmisel üürilepingust tulenevad võlgnevused. 04.06.2018.a. kokkuleppest üürilepingu ülevõtmise kohta nähtub, et pärast võlgniku tegevuse lõpetamist üüritud restoranide ruumides on sama üürilepingu üle võtnud võlgniku juhatuse liikme ja osaniku M T´ga seotud ettevõte L OÜ. Kogu vara müüdi M T’i teisele ettevõttele L H OÜ’le. Ajutise halduri hinnangul ei ole seetõttu välistatud, et M T soovis seetõttu oma ettevõtte L OÜ kaudu Penne OÜ senist tegevust jätkata ning toimunud on ettevõtte üleminek (VÕS § 180). Samuti on koondamishüvitist võlgniku tegevuse lõpetamisel makstud ettevõttes töötanud 4 töötajast vaid 2 töötajale (teistega on lepingud lõpetatud poolte kokkuleppel), siis ei ole välistatud ka see, et 2 võlgniku endist töötajat jätkasid töötamist L OÜ-s.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23lg 1 kohaselt on 3

(4)ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16,25 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 300 eurot (lisandub käibemaks 260 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

§ 23lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule M Tile. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.