Kriminaalasi nr 1-15-348 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-348 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 331

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2003.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 15 aastat 17 päeva vangistust, võrra. Marko Nigolile mõisteti liitkaristuseks 15 aastat 2 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.

1. a ja lõppeb 20.07.
2. a. Vangla ei toeta Marko Nigoli vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Marko Nigoli tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Marko Nigoli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Marko Nigol selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Marko Nigoli, leiab, et Marko Nigoli tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Marko Nigol kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtliku esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marko Nigol temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on Marko Nigolil kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Marko Nigoli tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Marko Nigol on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kaks kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Marko Nigol karistust kinnipeetava poolt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine amfetamiini valdamise ja tarvitamise eest. Marko Nigol hakkas käesolevat karistust kandma Järva Maakohtu 23.12.

1. a otsuse (kriminaalasjas nr 1-135/2002) alusel, millega Marko Nigol tunnistati süüdi varguste ja tapmise eest. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti Marko Nigolile Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.
2. a otsusega karistuseks 18 aastat vangistust (karistuse kandmise aeg algas 21.05.2002.a). Kohtu hinnangul on oluline, et Marko Nigol on toime pannud kõige raskema kuriteo, s.o eluvastase kuriteo, aga seda eesmärgiga varjata teisi kuritegusid, s.o vargust. Kuritegu ise on aga toime pandud äärmiselt jõhkral moel. Marko Nigol peksis kannatanut puukaikaga, lüües rusikaga ja jalaga pähe ja rindkeresse pikema aja vältel, s.o kuni kannatanu suri. Lisaks tapmisele pani Marko Nigol toime ka varavastased süüteod. Narkootikumidega seotud kuriteo pani Marko Nigol toime vanglas karistust kandes ning seda üksnes paari aasta möödudes karistuse kandmise algusest. 3.2 Vangistuse jooksul on Marko Nigol läbinud sotsiaalprogrammid Õige Hetk, Uus Suund ja Eluviisitreening. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt osaleb Marko Nigol ka vangla tööhõives. Samuti on Marko Nigol osalenud vabanemiseelsel nõustamisel ja talle on määratud tugiisik. Lisaks 2 on vangistuse jooksul Marko Nigol omandanud puhastusteenindaja eriala ning kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on alustanud nimetatud alal ka tööotsinguid. Kohus peab positiivseks, et käesoleval ajal puuduvad Marko Nigolil kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab kohtu arvates, et Marko Nigol on võimeline piisava motivatsiooni olemasolul alluma reeglitele ja täitma kõiki norme korrektselt. Marko Nigoli selgitusi arvestades on aga alust arvata, et Marko Nigoli motivatsioon muutusteks on siiski olnud väline (ta on parandanud kõike, mida kohus on eelmise ennetähtaegse vabastamise arutamisel talle ette heitnud, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu). 3.3 Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Marko Nigol elama asuda Paide linna sotsiaalkorterisse. Kohtule edastatud Paide Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kirjast nähtuvalt tuleb eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitada avaldus Paide Linnavalitsusele, mida menetletakse 10 päeva ja sotsiaalkorteri puudumisel alternatiivina pakutakse varjupaigateenust. Vaatamata Paide Linnavalitsuse pakutavast võimalusest, puudub Marko Nigolil käesoleval ajal vabanemise korral kindel elukoht. Marko Nigoli sõnul saab vabanemise korral ta alustada tööd xxxxxxxxxxxxxx-is. Kohtule edastatud garantiikirjast nähtuvalt saab Marko Nigol alustada tööd puhastusteenindajana ja töötasuks lubatakse 1500 eurot. Kohus, arvestades esitatud garantiikirja sisu, ei ole veendunud, et Marko Nigolil on antud tingimustel reaalselt võimalik tööle asuda. Samuti ei nähtu kohtule edastatud materjalidest kinnitust pakutava töökoha tingimuste ja olemasolu kohta.
3. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Marko Nigoli tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Marko Nigoli tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka tema isik. Marko Nigolil tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3