← Eesti

2-18-6492/7

Obsah (9)§ 415§ 444§ 468§ 407§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6492 Tsi

§ 415lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3) ning tunnistab selle

§ 468lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt Express Credit AS ja kostja vahel 03.02.2016 sõlmitud laenulepingu nr 20160203007 alusel (hagejale loovutatud 28.09.2017) tasumata põhiosa 418,83 eurot, tasumata intressi 100,63 eurot ja 25.04.2018 seisuga viivise 315,46 eurot väljamõistmist. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju esile toonud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, s.o mitte üle põhivõla summa. Kuivõrd hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 315,46 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist mitte rohkem kui 103,37 eurot ( = 418,83 - 315,46). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab 2

(3)2-18-6492 hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohus, tutvunud hageja menetluskuludega (riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 360 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot. Tulenevalt

§ 175

lg-st 2 kuuluvad menetlusosalist esindava töötaja korral hüvitamisele üksnes sõidukulud. Õigusbüroo töötajat ei saa käesoleval juhul käsitleda kui lepingulist esindajat, mistõttu õigusabikulusid kohus vastaspoolelt välja ei mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.