KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1366

) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Maakohus märkis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 kohaselt on ravi teostamisel ravi sisu määramine tervishoiuteenuse osutaja pädevuses, mitte kohtu pädevuses. Kohtul puudub pädevus määrata eriteadmisi vajavat raviotsust. Maakohus selgitas, et

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue, mis peab olema täidetav. Konkreetse ravi määramine on arsti erialane otsustus, mis tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagejate hagi menetlusse. Esiteks on

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamine ebaõige, kuna hagi on esitatud hageja II seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitse eesmärgil, milleks on lapse õigus rääkida kaasa ning otsustada tema elu ja tervist puudutavates küsimustes. Tegemist pole objektiivselt võimatu eesmärgiga, sest hageja II suhtes on taotlevat ravi varasemalt kostja poolt kasutatud, mille tulemusena hageja II tervislik seisund paranes. Samuti ei ole tegemist saavutamatu eesmärgiga, sest taotletavat ravi kasutatakse laialdaselt mitmes välisriigis. Välisriikide eksperdid on hageja II 2

§ 533alusel).

Kolmandaks ei ole konkreetse ravi määramine arsti erialane otsus, vaid patsiendil peab olema sõnaõigus ravistrateegias, eriti olukorras, kus patsiendi arvamust on toetanud ka teised eksperdid ja on tõendatud, et hagejate poolt soovitud ravi teostamise tagajärjel hageja II tervislik seisund paranes. Neljandaks on hagejate nõue lõpetada hetkel kasutusel olev ravimeetod põhjendatud. Kuigi kõrgdoosides C-vitamiini ravi pole Eestis tunnustatud ravimeetod, on nimetatud ravimeetodi kasutamine VÕS § 763 lg 1 alusel lubatud. Hagejate väiteid kõrgdoosides C-vitamiini ravi vajalikkuse osas kinnitab JS arvamus, kes on konsulteerinud professor TL-ga. Nimetatud arvamuse kohaselt on teaduslikult tõestatud, et kõrgdoosides C-vitamiini ravi ei kujuta patsiendile ohtu. MENETLUSE EDASINE KÄIK 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. märtsil 2019. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikke põhjendusi. 6. Maakohus on keeldunud mõlema hageja ühise hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et ravi sisu määramine ravi teostamisel kuulub VÕS § 762 järgi tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. Praegusel juhul on tervishoiuteenuse osutajal lepinguline suhe 15-aastase hagejaga II ja hageja I on hageja II seaduslik esindaja. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuid hageja I nõude menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda

§ 371

lg 2 p 1 alusel, sest hageja I õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegiumi hinnangul

§ 3lg 2 eeldust ei esine.

Selles osas tuleb maakohtu määruse õiguslikku põhjendust muuta, kuid maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata. 7. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kohtul puudub pädevus kohustada tervishoiuteenuse osutajat raviteenuse osutamisel kasutama konkreetset ravimeetodit. Tervishoiuteenus peab VÕS § 762 esimese lause järgi vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Kuigi VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, siis sama lõike teise lause järgi, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. 3

§ 3lg 1).

Kohustus, mille täitmist saaks hageja II (kohtu kaudu) nõuda, peab tulenema kas seadusest või lepingust. Seadusest tuleneb tervishoiuteenuse osutajale lepingu sõlmimise kohustus (VÕS § 760). Hagis esitatud asjaoludel osutatakse hagejale II tervishoiuteenust (VÕS § 762). Seadusest ei tulene, et kohus saaks tervishoiuteenuse osutajat kohustada tervishoiuteenust osutama konkreetsel viisil. Õige ei ole praeguse asja puhul tõmmata paralleeli kinnisesse asutusse paigutamise menetlusega (

-i

1. peatükk), sest selles menetluses otsustab kohus, kas lisaks kinnisesse asutusse paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravimisel kohalduvad VÕSi tervishoiuteenuse osutamise sätted ja toimunud ravi kvaliteedi üle saab kohus otsustada tervishoiuteenuse osutaja vastu esitatud hagi menetlemisel (vt Riigikohtu
2. veebruari 2014 määrus asjas nr 3-2-1-155-13, p 57). See, kas raviteenuse osutamisel kasutatakse üldtunnustamata meetodit, kuulub samuti tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. VÕS § 763 lg 1 sätestab, millal võib üldtunnustamata meetodit raviteenuse osutamisel kasutada, kuid sellise meetodi kasutamist ei saa nõuda. Praeguses asjas tuleb arvestada, et patsiendiks (hageja II) on piiratud teovõimega isik. Piiratud teovõimega patsiendi puhul tuleb lähtuda täiendavalt VÕS §-st
3. VÕS § 766 lg 4 sätestab, millal tervishoiuteenuse osutaja võib seadusliku esindaja otsust eirata ning osutada tervishoiuteenust ka siis, kui patsiendi seaduslik esindaja keeldub nõusoleku andmisest. Nimetatud sättest tulenevalt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus seadusliku esindaja otsust eirata, kui see kahjustaks ilmselt patsiendi huve.
4. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 371lg 2 p 2 sätet hageja II nõude menetlemisest keeldumisel õigesti kohaldanud.

Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kui hagis esitatud asjaoludel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul on tegemist sellise hagiga.

1. Kuna ringkonnakohus kontrollib üksnes hagi menetlusse võtmisest keeldumise õiguspärasust, siis ei anna kolleegium hinnangut määruskaebuses ja selle vastuses esitatud ravimeetodite kohta käivatele sisulistele väidetele.
2. Maakohus on jätnud menetluskulud hagejate kanda. Selles osas kolleegium täpsustab, et menetluskulud maakohtus tuleb jätta hagejate kanda

§ 168lg 1 alusel.

Kuna hagejad on esitanud ühise hagi, siis vastutavad nad menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Kostjal menetluskulud maakohtus puudusid. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Kolleegium määrab

§ 174

lg 1 ja

§ 175

lg 1 järgi kindlaks kostjale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja. Kostja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 864 eurot (käibemaksuga), sh faktiliste asjaoludega tutvumine ja protsessuaalse positsiooni kooskõlastamine 0,9 tundi, taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamiseks 0,3 tundi, vaidlustatud kohtumääruse analüüs 0,4 tundi, määruskaebuse analüüs 0,6 tundi, positsiooni kooskõlastamine 0,8 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamine 4,2 tundi. Advokaadist esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta). 4

§ 174

lg-ga 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja käibemaksukohustuslasena registreeritud. Seega tuleb mõista hagejatelt kostja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. 12.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja esindaja tunnitasu ringkonnakohtus keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,2 tundi. Hagejate arvates on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja ajakulu 30 min. Arvestades menetlustoimingu sisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks: menetlusdokumentidega tutvumine 2 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamine 2 tundi, kokku 4 tundi. Kostja ei pidanud esitama hagile sisulisi vastuväiteid. 13. Kostja on taotlenud, et hagejad tasuksid solidaarselt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 14.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 5