Obsah (8)

§ 762§ 128§ 758§ 770§ 100§ 134§ 127§ 103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10955 Tsiviilasi XX hagi Talli

§ 762mõttes hoolsuskohustust.

Harju Maakohus keeldus 24.08.2018 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis kõik menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jättis läbi vaatamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse. Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2019 määrusega maakohtu 24.08.2018 määrus tühistati ja saadeti hagiavaldus tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus jättis hagiavalduse 15.04.2019 määrusega käiguta. Kohus leidis, et hagiavaldus ei vasta TsMS nõuetele ning hagejale tuleb määrata tähtaeg 14 päeva hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat selgelt välja tooma oma nõuded iga kostja vastu, nimelt millises summas hageja igalt kostjalt kahju hüvitamist nõuab. Hagejal tuli täpsustada iga kostja vastu esitatud nõudega seonduvat, sh millist eksimust või millist konkreetset tegevust hageja igale kostjale ette heidab. Hagejal tuli seoses oma nõudega tuua hagiavalduses selgelt välja, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjatepoolse kohustuse rikkumist/kostjate tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise/tegevuse ja kahju vahel. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse 25.04.

1. Hageja tõi välja, et kuni
2. a. jaanuarikuuni ei olnud tal diagnoositud psüühilist haigust – dissotsiaalset isiksusehäiret (F60.2). Praegu on hagejal samuti keskmine puue ja osaline töövõimetus. Hetkel hagejat ravitakse. Ilma ravita tekib hagejal agressiivsus, eelarvamused, rahutus, ärrituvus, soov vaielda ja rikkuda ühiselu eeskirju ja korda. Mittevaralise kahju suurust arvestas hageja aja kohta, mil arstid hagejat õigesti ei ravinud või ei ravinud õigesti. Hageja nõuab YY-lt 800 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (801 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (89 kartseris veedetud päeva x 2 eurot) + (195 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro). Hageja nõuab DD-lt 300 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (42 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (130 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro) + (66 kartseris veedetud päeva x 2 eurot). Hageja nõuab CC-lt 300 eurot. Hageja nõude arvestus on järgnev: (22 vanglas veedetud päeva x 0,5 eurot) + (60 distsiplinaarkambris veedetud päeva x 1 euro) + (108 kartseris veedetud päeva x 2 eurot). Hageja on eeltoodud arvestuse teinud arvestades tema karistust. Kui hagejat oleks ravitud, siis ei oleks hageja väärtegu toime pannud või oleks sooritanud palju vähem. Tallinna Vangla vastu on hagejal nõue 500 eurot, sest vangla juhtkond ei viinud hagejat psühhiaatrilisse ekspertiisi alates
3. a. – 07.01.
4. Esimese astme kohtu määrus 3
5. Harju Maakohtu 17.05.2019 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
6. Hageja on esitanud kohtule puudustega hagiavalduse. Kohus jättis hageja hagiavalduse 15.04.2019 määrusega käiguta (lk 143-143 pöördel). Hageja sai 15.04.2019 kohtumääruse kätte, kuid ei ole hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
7. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust. Hagiavalduse asjaoludest jääb täiesti ebaselgeks, millist eksimust või millist konkreetset tegevust hageja igale kostjale ette heidab. Samuti on endiselt ebaselge, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab kostjatepoolse kohustuse rikkumist/kostjate tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju vahel. Kohtu hinnangul on sedavõrd ebaselge hagiavalduse puhul hageja nõue perspektiivitu, hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hagiavaldus on perspektiivitu ja selle menetlemine tekitaks menetlusosalistele üksnes menetluskulusid. Hagiavalduses märgitu pinnalt puudub võimalus hagejapoolse eesmärgi saavutamiseks, kuna hagiavaldusest jääb selgusetuks, milliseid konkreetseid tegevusi kostjatele ette heidetakse ning välja ei ole toodud seost väidetava kostjate tegevuse/rikkumise ja selle tagajärjel hagejale tekkinud kahju vahel. Kuna selge ei ole milliseid konkreetseid tegevusi kostjatele ette heidetakse, siis kohus ei saa hinnata, kas ja millega on hageja õigusi üldse rikutud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
8. Võttes arvesse hagiavalduse puuduste ulatust, eelkõige nõuete ebaselgust ning seda, et kahju tekkimise asjaolud on endiselt ebaselged, ei pea kohus põhjendatuks määrata hagejale uut tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna 15.04.2019 hagiavalduse käiguta jätmise määruses olid kõik puudused selgelt välja toodud.
9. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus
10. Hageja palub 03.06.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja on põhjendanud oma pretensioone kostjate vastu. Kui hageja põhjendused olid puudustega, siis on võimalk määrata hagejale riigi õigusabi korras esindaja või selgitada kõik vajalik välja kohtumenetluse ajal. Hageja viitas ka PS §-le 15 ja §-le
11. Menetluse edasine käik
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
14. Ringkonnakohus ei nõustu, et hagi on perspektiivitu. Hagimaterjalidest nähtub, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju seoses sellega, et tal ei diagnoositud õigeaegselt dissotsiaalset isiksuse häiret ning ta ei saanud selles tulenevalt õiget ravi. Hagejale on tekkinud mittevaraline kahju, sest ilma ravita on hageja agressiivne, rahutu, ärritunud, mille tõttu on ta vanglas toime pannud rikkumisi ja ta on pandud kartserisse. Hageja leiab, et kui teda oleks ravitud, ei oleks ta rikkumisi toime pannud ega kartserisse sattunud. 4
15. Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (RKTKm nr 3-3-4-1-11, p 9).

§ 758

lg 1 järgi kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Vastavalt

§ 758

lg-le 2 tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.

§ 770

lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutaja ja § 758 lõikes 2 nimetatud isik vastutavad üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

§ 762

kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Sealjuures tähendab arstiteaduse üldise taseme kindlakstegemine vastust küsimusele, kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst (RKTKo nr 3-2-1-78-06, p 12). 20. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) tervishoiuteenuse osutaja/arst on lepingut rikkunud (

§ 100

, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (

§ 770

lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (

§ 134lg 1).

21. Hagiavalduse materjalidest nähtub, et hageja heidab kostjatele ette seda, et talle ei määratud õigeaegselt diagnoosi ning seega ei saanud ta õiget ravi ning teda raviti ebaõigesti.

§ 770

lg 1 järgi vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötajad diagnoosi- ja ravivigade eest. Ringkonnakohus leiab, et haiguse diagnoosimata jätmine ja seetõttu patsiendi vajaliku ravita jäämine kujutab endast tervishoiuteenuse lepingu rikkumist. Seega on hageja välja toonud kostjatepoolse lepingurikkumise. 22.

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul saab patsient nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku rahasummat, hüvitamaks talle diagnoosi- või raviveaga kaasnenud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju (RKTKo 3-2-1-171-10, p 15). Hageja on välja toonud, et ilma ravita on ta agressiivne, rahutu, ärritunud, millises seisundis on toime pannud rikkumisi ning on sattunud selle tõttu kartserisse. Riigikohus on märkinud, et kartserisse paigutamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga ning kinnipeetava õigusvastaselt kartseris hoidmisega tuleb eeldada kinnipeetaval mittevaralise kahju tekkimist. (RKHKo nr 3-3-1-93-09, p 12). Seega on hageja välja toonud asjaolud, milles tulenevalt võib eeldada talle mittevaralise kahju tekkimist. 23. Hageja on välja toonud ka põhjusliku seose - ilma õige ravita on hageja agressiivne, rahutu, ärritunud ning on õige ravi mittesaamisel toime pannud rikkumisi ning on sattunud selle tõttu kartserisse. Erialakirjanduses on välja toodud, et patsiendil ei ole 5 võimalik tihti tõendada, et nõuetekohasel teenuse osutamisel oleks tekkinud kahju ära jäänud, st ei ole võimalik tõendada, et lepingu rikkumine ja tekkinud kahju on põhjuslikus seoses (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III. Lk 312). See, kas põhjuslik seos tõesti esineb, saab välja selgitada asja menetluse käigus. Ringkonnakohus märgib, et üldiselt peab kostjate vastutuse aluseks olevat asjaolusid tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata või kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida (vt

§ 770lg-d 3 ja 4).

Sellisel juhul pöördub tõendamiskoormis ümber. Muulhulgas saab asja menetluse käigus põhjusliku seoses hindamiseks määrata ekspertiisi, et tuvastada, kas osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning kas raviarst tegutses vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst. 24. Hageja on välja toonud, et kostjad on süüdi lepingu rikkumises.

§ 103lg 1 esimese lause järgi eeldatakse kohustuse rikkumise mittevabandatavust.

Sellest sättest tulenevalt eeldatakse ka lepingut rikkunud isiku süüd.

1. Lisaks märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas on kohaseks kostjaks Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) Tallinna Vangla asemel (TsMS § 220 lg 1).
2. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 tulenevalt maakohtu otsustada.
3. Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots