← Eesti

2-19-12726/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-12726 Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. K.i (K.) hagi Toila vald, Vitsiku küla, Keskuse kor

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast muuhulgas kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 4. Kohus märgib esmalt, et

§ 613

kohaselt lahendab kohus asju, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi ja korteriomanike / korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi; asju mis käsitlevad korteriühistu organi otsuste kehtivust; samuti kinnisasja kaasomanike vaidlusi, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega, hagita menetluses (

§ 613lg 1-2).

Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja puudutatud isikud (

§ 198

lg 1 p 2); st korteriomandi- ja kaasomandi asjades avaldaja ja korteriühistu või avaldaja ja kõik korteriomanikud (kaasomanikud) (

§ 614lg 1-3) 5.

Hageja taotleb kohtult korteriühistu uue juhatuse määramist. Korteriühistu juhatuse liikmete määramine /nimetamine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg 1 järgi võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib huvitatud isik nõuda korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist ka KrtS § 24 lõikes 3 sätestatud juhul (ehk kui korteriühistul ei ole juhatust). Kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt (§ 25 lg 4). Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse liikme ajutist või kestvat võimetust (nt tervislikud põhjused) täita oma kohustusi. Maakohtule esitatud avalduses ei ole A. K. esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks juhatuse liikme(

  1. te)ajutist või kestvat võimetust oma kohustusi täita. Korteriomaniku ja juhatuse liikme(
  2. te)vahelised isiklikud suhted ei ole mõjuv põhjus KrtS § 25 ja MTÜS § 30 mõttes asendusliikme määramiseks. Ükski seadus (korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ega mõni muu seadus) ei anna kohtule volitust korteriühistu kogu juhatuse määramiseks, uue juhatuse nimetamiseks, olukorras, kus ühistul on juhatus olemas (korteriomanike koosolek on juhatuse valinud). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik esitatud hagiga selles taotletud eesmärki saavutada. 6. Kohus selgitab, et MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel (MTÜS § 28 lg 3). MTÜS § 32 sätestab juhatuse liikme vastutuse alused. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (lg 1) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (lg 2). Korteriomanikul on võimalik esitada

§ 613

lg 1 alusel ka kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu, juhul kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud. 7. Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.