TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-356 Määruse tegemise aeg 6. september 2019 Kohtunik Ülle Polluks Haldusasi OÜ Mürin kaebus Maksu- ja Tolliameti 24. jaanuari 2019. a

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas
2. jaanuari
3. a ettekirjutusega nr 12.2-3/047076- 1 OÜ-d Mürin avaldama Maanteeameti liiklusregistrile oma kasutatavate autorongide andmed või esitama MTA-le tõendid, et ta ei kasuta teadaolevaid veoautosid autorongides. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse esimesel korral sunniraha 1000 eurot.
4. OÜ Mürin taotles kaebuses Tartu Halduskohtule nimetatud ettekirjutuse tühisuse tuvastamist ning esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamist tagasiulatuvalt alates ettekirjutuse tegemisest või alternatiivselt ettekirjutuse mittetäitmise eest kaebaja suhtes sunniraha rakendamise keelamist kuni käesolevas asjas lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni.
5. Tartu Halduskohus jättis
6. mai
7. a määrusega OÜ Mürin esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8. OÜ Mürin esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
9. mai
10. a määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. 3-19-356
11. Tartu Ringkonnakohus jättis
12. juuni 2019 määrusega OÜ Mürin määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
13. mai
14. a määrus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja leiab, et RVMS § 9 lg 4 alusel MTA õigus andmete korrigeerimiseks ei ole samastatav nõudeõigusega andmete esitamiseks. Autorongiga seonduvate andmete kogumise ja maksuhaldurile edastamise ainuõigus on Maanteeametil. Kaebaja arvates MTA-l puudub pädevus 24.01.2019 ettekirjutuse tegemiseks kuivõrd seadusega pole sõnaselget volitusnormi kehtestatud. Järelikult 24.01.2019.a ettekirjutus on tühine. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1).
2. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tühisuse nõude esitamiseks.
3. MTA on vastuses kohtule leidnud, et alates 17.12.2018 kehtiv Raskeveokimaksu seadus § 9 lg 4 sätestab, et Maksu- ja Tolliametil on õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete korrigeerimist. Lisaks eeltoodule on alates 17.12.2018 ka väga üheselt ja selgelt sätestatud maksuhalduri pädevus sunniraha rakendamiseks (vt RVMS § 91).
4. RVMS § 1 ja § 9 lg 1 alusel maksustatakse raskeveokimaksuga veoste vedamiseks ettenähtud veoautod ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud autorong ning raskeveokimaksu maksuhalduriks on MTA. RVMS § 9 lg 2 kohaselt on Maanteeamet kohustatud esitama MTA-le iga maksustamisperioodi esimese kuu
5. kuupäevaks eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistris registreeritud või sellest kustutatud raskeveokite kohta loetletud andmed. Liiklusregistrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab aga raskeveoki omanik või valdaja (RVMS § 3 lg 3 ls 2).
7. detsembril
8. a jõustunud redaktsioonis sätestab RVMS § 9 lg 4 üheselt, et MTA-l on õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete korrigeerimist. Viidatud sätetest tuleneb, et raskeveokite andmeid kogub Maanteeamet, kes omakorda edastab need MTA-le kuid liiklusregistris esinevate ebatäpsete andmete korrigeerimise nõudmise õigus on MTA-l, mitte Maanteeametil. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud Maanteeametile täpseid ja korrektseid andmeid autorongide kohta, oli MTA-l õigus RVMS § 9 lg 4 alusel nõuda kaebajalt liiklusregistris olevate raskeveokite andmete tegelike asjaoludega kooskõlla viimist. Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus avaldanud põhjuseid, miks ta ei ole siiani MTA
9. jaanuari
10. a ettekirjutust täitnud, ja Maanteeametile oma autorongide kohta täpseid andmeid esitanud. Seejuures on MTA vaidlustatud ettekirjutuses põhjendanud kaebajalt andmete esitamise nõudmist, märkides, et liiklusregistris kaebaja nimele registreeritud sadulveokite tavapärane kasutamine eeldab ühtlasi ka haagis(t)e kasutamist. Seega nõutakse kaebajalt veokiga koos kasutatavate haagiste andmete liiklusregistrisse esitamist või selle tõendamist, et kaebaja sadulveokeid haagiste vedamiseks ei kasuta. Kaebaja ei ole aga selgitanud, mis takistab nõutud andmete esitamist või tõendamist, et veokeid ei kasutata. 2 3-19-356
11. Maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) teise lugemise muudatusettepanekute loetelust ilmneb selgelt, et
12. detsembril
13. jõustunud RVMS muudatuste eesmärgiks oli anda MTA-le selge järelevalvepädevus raskeveokimaksu arvestamise aluseks olevate liiklusregistrisse kantud andmete õigsuse osas. Seetõttu nähti ette ühelt poolt isiku vastutus registrisse kantud andmete õigsuse eest ja teiselt poolt volitus MTA-le nõuda isikult andmete esitamist ja selle kohustuse täitamata jätmise korral määrata sunniraha. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega, et RVMS § 9 lg-s 4 sätestatut tuleb mõista nii, et MTA-l on õigus nõuda ka Maanteeametile edastamata jäänud andmete esitamist, mitte ainult olemasolevate andmete täiendamist või parandamist. Seega on andmete korrigeerimine samastatav andmete esitamisega ning kaebaja vastupidine väide on põhjendamatu.
14. Kohus selgitab, et ka Riigikohtu Halduskolleegium on 19.juuni 2019 lahendi nr 3-17-1059 p-s 12 leidnud, et
15. detsembril 2018 jõustus raskeveokimaksu seaduse uus redaktsioon (RVMS u.r). Selle kohaselt teeb Maksu- ja Tolliamet järelevalvet autorongiga seonduvate andmete liiklusregistrisse kandmise üle (RVMS u.r § 2 lg 1 p 2) ning raskeveoki omanik või valdaja vastutab liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest (samas, § 3 lg 3 teine lause). Maksu- ja Tolliametil on nüüd õigus nõuda, et raskeveoki omanik või valdaja korrigeeriks Maanteeametile esitatud andmeid. 14.

§ 44lg 1 järgi saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eelkõige, kas kaebajal on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Riigikohus on sedastanud, et kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, kui hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu 08.06.2016. a määrus nr 3-3-1-12-16, p 13). 15. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal

§ 44lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda Maksu- ja Tolliameti 24.

jaanuari 2019. a ettekirjutuse nr 12.2-3/047076-1 tühisuse tuvastamist. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

16. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3