TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1075 Määruse kuupäev ja koht 4.09.2019 Kohtunik Ülle Polluks O. F kaebus Politsei- ja Piirivalveametile kohustava ettekirjutuse tege

§ 121lg 4, § 119 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. O. F esitas 06.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri politseiametnikke Filipp Muzalevskit, Aivar Lumistet, Tatjana Kaupmeest ja Alvar Otti vabandama kaebaja ees. Kaebuse kohaselt ajavahemikul 09.05.2019-10.05.2019 sooritasid politseiametnikud kaebaja suhtes omavolilisi toiminguid (kinnipidamine, arestimajja ja haiglasse paigutamine), millega tekitati kaebajale hingelist valu ja üleelamisi.
2. Tartu Halduskohus jättis 21.06.2019 määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et kaebuses esitatud kohustamisnõue – kohustada PPA Ida prefektuuri politseiametnikke vabandama kaebaja ees ei ole lubatav. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohus märkis ka, et PPA tegevust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kohustust vabandada isiku ees, kui PPA ametnike poolt sooritatud toiming või väljastatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Järelikult, kaebaja nõue – kohustada PPA ametnikke vabandama tema ees, ei ole halduskohtumenetluses asjakohane, kuna vastavalt RVastS § 6 lg-le 1 puudub kohtul võimalus kohustada PPA-d sooritama toimingut, mis ei tulene seadusest. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebaja oleks eelnevalt pöördunud sama nõudega PPA poole. 1
3. Kaebaja esitas 10.07.2019 menetlusabi taotluse tema riigilõivust vabastamiseks seoses tema kaebusega nr 3-19-
4. Taotluses soovis ta jätkuvalt, et PPA vabandaks kaebaja ees ning kohus tunnistaks PPA tegevuse õigusvastaseks.
5. Tartu Halduskohus küsis 21.08.2019 PPA-lt selgitust, millise menetluse raames on politseiametnikud sooritanud O. F suhtes kaebuses kirjeldatud toimingud. Ühtlasi palus kohus teatada, kas selline menetlus on käesoleva aja seisuga lõpetatud.
6. PPA vastas 23.08.2019 kohtule, et kodanik O. F kaebuses viidatud menetlustoimingud, muuhulgas isiku küsitlemine, kinnipidamine ja arestimajja paigutamine viidi läbi kriminaalmenetluse nr 19244000461 raames. Asja menetlust viib läbi PPA Ida prefektuur (menetleja vanemuurija Tatjana Kaupmees) ja juhib Viru Ringkonnaprokuratuur. KOHTU SEISUKOHT
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, selgitades võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

8. Kaebaja on kaebuses peamiselt kirjeldanud vastustaja kui uurimisasutuse toiminguid kriminaalmenetluses (väited ametnike ebaseadusliku tegevuse kohta kriminaalmenetluse nr 19244000461 uurimisel). Kohus selgitab, et halduskohtul puudub pädevus kontrollida ja anda hinnangut uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasusele kriminaalmenetluses. Kuna tegemist on kriminaalmenetluse nr 19244000461 raames sooritatud toimingutega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, kuulub kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja saab oma õigusi Kr

MS § 213 lg 1 ja § 228 lähtudes kaitsta prokuratuuris (prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse) või maakohtus (KrMS § 230). Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, ei nõua kohus kaebajalt riigilõivu tasumist ja puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2