1-18-2580/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. september 2019 1-18-2580 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Denis Mikulini (isikukood 38901154232) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Tartu Maakohtu (Valga)
2. augusti
3. a määrus Denis Mikulin Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine RESOLUTSIOON Jätta Denis Mikulini määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Pärnu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega mõisteti Denis Mikulin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 (alates
7. novembrist 2017 KarS § 424 lg 2) järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu
8. märtsi
9. a otsusega D. Mikulinile mõistetud vangistuse kandmata osa 11 kuu 6 päeva võrra ning tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 2 aastat 6 päeva vangistust. D. Mikulini karistusaeg algas
10. mail 2018 ja lõpeb
11. juunil
14. mail 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Mikulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta D. Mikulini ennetähtaegset vabastamist.
15. Tartu Maakohus jättis
16. augusti
17. a määrusega D. Mikulini karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
18. Kohus märkis, et D. Mikulinit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning viimati joobes juhtimise eest. D. Mikulinit saaks vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht oleks piisavalt väike ja tema puhul saaks loota, et ta on oma senist kriminaalset käitumist muutma asunud. Sellist positiivset järeldust teha ei saa. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. novembri
20. a määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vanglast ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. See tingimus on D. Mikulini puhul täitmata, kuna tal on vangla iseloomustusest nähtuvalt 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud tööst keeldumise ja ebaviisaka käitumise eest. D. Mikulin ise märkis rikkumiste kohta pisendavalt, et need lihtsalt juhtusid ja olid pigem arusaamatused. Kui kinnipeetav käitub kehtivat korda eiravalt, ilmutab allumatust ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses ega tunnista enda käitumises vigu ja vajadust korrektuuride tegemise järele, on risk tema õigusvastaseks tegevuseks vabaduses väga kõrge. Ka korduv kuritegude toimepanemine on märgiks selgelt suuremast retsidiivsusohust, samuti D. Mikulini suutmatusest teha oma käitumises püsivaid korrektiive seaduskuulekuse suunas.
21. Veel on kinnipeetava osas täheldatav uue kuriteo risk ka seonduvalt tema narkoprobleemiga. Kõik tema kuriteod on olnud seotud narkootikumidega. Ehkki eelmise vangistuse ajal osales D. Mikulin sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja läbis aktiivse rehabilitatsiooni, näitab hilisem narkootikumidega seonduvate kuritegude toimepanemine, et need rehabiliteerivad tegevused ei omanud temale vajalikku mõju ning risk on jätkuvalt maandamata. Kuigi D. Mikulini selgituse kohaselt on ta täitnud töövihikuid ning vestelnud psühhiaatriga, ei nähtu see vangla iseloomustusest. Vangla iseloomustusest selgub hoopis vähene motivatsioon loobuda narkootikumidest.
22. Eeltoodud asjaoludel on D. Mikulinist lähtuv retsidiivsusrisk jätkuvalt kõrge ega anna alust loota, et ta suudaks vabaduses õigusrikkumistest hoiduda. Kinnipeetavas on sügavalt juurdunud kriminaalsed käitumismustrid, mille muutmiseks tal puudub motivatsioon. Kohus ei olnud kindel, et D. Mikulini käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele allutamine ning talle erinevate lisakohustuste määramine oleks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks piisav. Asjaolu, et D. Mikulini vabanemisjärgsed elutingimused on head (eluja töökoht, ema tugi) vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna. Ka enne vangistust olid kinnipeetaval elu- ja töökoht ning ema toetus. Sellest hoolimata pani ta toime kuriteod. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Mikulin, kes palub lahendi tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
24. D. Mikulin leiab, et kõik alused tema vabastamiseks on olemas. Tal on elu- ja töökoht ning ta saab hakata tasuma võlgnevusi. Ta on nüüd aru pähe võtnud ja mõistnud, et tema käitumine on olnud väga vale. Ta kahetseb siiralt ja kuritegusid rohkem toime ei pane. Ta leiab, et elektrooniline valve ja kriminaalhooldaja abi oleksid tema puhul tulemuslikumad kui vangistuse edasi kandmine. Ta on vabaduses nõus osalema ka sotsiaalprogrammides ning läbima narkorehabilitatsiooni, kui kohus selle määrab. Maakohus märkis, et kinnitatud ei ole tema väited psühhiaatriga vestlemise ja töövihiku täitmise kohta, kuna vangla sellist infot ei väljastanud. Ta rääkis oma kontaktisikuga, et viimane saadaks ringkonnakohtule vastava info.
25. D. Mikulini arvates ei nähtu kohtumäärusest, missugused faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid ega täidaks kriminaalhoolduse nõudeid. Väär on aga kohtu see seisukoht, mille kohaselt ta justkui ei teinud varasematest karistustest õigeid järeldusi. Ta lõpetas narkootikumide müümise ja tarvitamise. Juhtus aga nii, et ta läks naisega tõsiselt tülli, lahku. See oli nii raske ja kuna ta alkoholi ei tarvita, siis tarvitas ta narkootikume, et hingevalust lahti saada. Ta tegi valesti ja on kindel, et enam ta kunagi narkootikumidega kokku ei puutu. Veel märgib D. Mikulin, et maakohus nägi põhjendamatult probleemi tema kahes distsiplinaarkaristuses. Ta selgitas ju, et need olid arusaamatused. 2