Obsah (10)

§ 100§ 120§ 96§ 97§ 80§ 99§ 101§ 102§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17870 Tsiviilasi A

§ 100lg 4). 4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt Ts

MS § 163 lg

2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajal mil laps viibib ema juures, täidab vanem ülalpidamiskohustust vahetult (elatisemakset teise vanema arvele kandma ei pea). Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2-18-17870 ASJAOLUD A Gribakov esitas seadusliku esindaja kaudu hagi M G vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja elatise summas 500 eurot, kuna lapse ema lapsele raha ei anna. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikud menetluses. KOSTJA SEISUKOHAD Vastuse kohaselt elab kostja Saksamaal ning on nõus elatist maksma, kuid mitte küsitud summas. Vastuse kohaselt on kostjal sündinud jaanuaris uus laps, mistõttu hetkel kostja tööl ei käi. Töötu abiraha maksmine on lõppenud seoses uue lapse sünniga. Saksamaal kehtiva korra kohaselt kui tulu on väiksem kui 880 eurot, siis elatisraha ei maksta, kes on registreeritud töötukassas. Alates lapse sünnist saab sünnitoetust 197 eurot. Kostja kinnitas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagiavalduse lisatud sünni tõendi kohaselt on hageja A Gi vanemateks A G ja M Ga. Hagiavaldusele lisatud kohtulahendi kohaselt on alates 18.09.2018 lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus alaealise lapse suhtes ning hageja jääb elama isa A Gi juurde. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vaidlust ei ole, et kostja on hageja ema, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja elab koos isaga ning

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust eelkõige elatise maksmise teel. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

1. aastal oli 500 eurot ning elatise miinimummäär 250 eurot ja alates
2. aastast on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot. Hageja nõuab kostjalt 500 eurot elatist. Kostja oma vastuses on nõus elatist maksma, kuid mitte sellises summas, mida hageja soovib. Kostja põhjenduste kohaselt on tema ülalpidamisel veel üks laps, kes sündis
3. a jaanuaris, mistõttu ta hetkel ei tööta. 2 2-18-17870 Kohus selgitab hagejale, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Antud juhul on elatise nõudeks 500 eurot. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on A Gil tu-vastatud puue ning talle on määratud puue kestusega 08.03.2018 kuni 07.03.2021.a. Puude eest on lapsele määratud toetus 69,04 eurot. Sotsiaalkindlustuse 01.02.2018 tõendi kohaselt saab hageja peretoetust 55 eurot. Kohtu poolt tehtud päringute kohaselt saab isa peretoetust alates 01.01.2019 summas 60 eurot ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on isa igakuine sissetulek umbes 841 eurot. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt on 12.01.2019 sündinud kostjal laps (tl. 50). Vastuse kohaselt sai kostja toetust kuni märtsini töötukassast summas 878 eurot, mida tõendavad ka kohtule esitatud otsused (tl. 31-33). Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja seadusliku esindaja väitel ei anna kostja lapsele elatist. Kostja väitel on ta nõus lapsele elatist maksma, kuid mitte nõutud summas, kuna alles jaanuaris ta sünnitas teise lapse, mistõttu ei saa ise tööl hetkel käia. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas puudub vaidlus selles, et hagejate seaduslik esindaja (isa) saab igakuiselt lastetoetust 60 eurot. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16, 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

3 2-18-17870 Antud juhul on hageja näol tegemist lapsega, kelle vajadused on suuremad tema puudest tulenevalt, mistõttu leiab kohus, et ei saa arvestada, et riiklikud toetused kataks osaliselt lapse vajadusi. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et kostja on jaanuaris sünnitanud teise lapse, mistõttu puudub tal hetkel võimalus tööga elatist hankida. Hageja on märkinud, et tema igakuised kulud moodustavad 590 eurot, samas ei ole neid kulutusi tõendatud. Kohus juhib tähelepanu, et juhul kui kulutused oleks tõendatud, siis märgitud kulutusi tuleb vanematel võrdselt kanda. Kuna kulutusi ei ole tõendatud, ei saa kohus neist ka lähtuda. Kohus selgitab kostjale, et viidatud säte väiksema sissetuleku kohta, mis kehtib Saksamaal ei kehti Eesti Vabariigis ning kuna kohus kohaldab Eesti seadust siis ei saa arvestada asjaoluga, et lapse ema sissetulek on väiksem kui 880 eurot, mis annaks võimaluse elatise maksmisest vabaneda. Kohus selgitab iga inimene elab oma võimaluste piires, kuid kui on isiku kasvatada alaealine laps, siis tema huvid ja heaolu tuleb enda omast ette seada. Seega arvestades, et hagejale on määratud puue ning kostja ülalpidamisel on veel üks laps, leiab kohus põhjendatud elatise suuruseks määrata 250 eurot. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Samuti märgib kohus, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss suhtlemiskorra osas jääb jõusse ning elatise väljamõistmine ei takista suhtlemast vanemal oma lapsega ning kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajal mil laps viibib ema juures, täidab vanem ülalpidamiskohustust vahetult (elatisemakset teise vanema arvele kandma ei pea). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4