2-17-17766 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2019. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-17766 (liidetud tsiviilasjad

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldused 15.05.

1. a esitas BLASTSERV OÜ Harju Maakohtule avalduse M.I.G. Company OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 18.05.
2. a määrusega võttis kohus BLASTSERV OÜ avalduse M.I.G. Company OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlusse. 4.06.
3. a esitas võlgnik pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt sõlmisid
4. novembril
5. a M.I.G. Company OÜ ja Norra ettevõtte xxx AS raamlepingu pargaste F480x ehitamiseks. Esimene tellitud pargas F4801 pidi esialgselt valmima
6. juuniks
7. a. Sealjuures pidi iga 3-4 kuu tagant tulema uus tellimus pargase seeria jätkumiseks. Esimese pargase ehitus aga venis ja pooled sõlmisid korduvaid tähtaegade pikendamise kokkuleppeid selliselt, et viimase kohaselt pidi pargas valmima mitte hiljem kui 06.10.
8. a. Paraku pargas selleks ajaks ei valminud ning pooled ei jõudnud ka kokkuleppele projekti edasise koostöö suhtes, mistõttu algatas avaldaja arbitraažvaidluse xxx AS vastu. XXX. AS esitas avaldaja vastu ühtlasi vastuhagi ning
9. oktoobril
10. aastal on avaldaja hagi jäetud vahekohtu poolt asjas SCC Arbitration V2016/186 rahuldamata ning rahuldatud on XXX. AS vastuhagi, koos avaldaja kohustusega kanda 75% kõikidest menetluskuludest. Avaldaja püüdis ettevõtte päästa läbi saneerimise menetluse, mille raames õnnestus täita üks tellimus lainemurdjate tootmiseks ja vähendada seeläbi võlgnevusi. Paraku ei ole nimetatud tellimusele uusi järgnenud ning ettevõtte saneerimiskava jäeti kohtu poolt vastu võtmata, avaldaja ei ole nimetatud määrus vaidlustanud, sest uusi tellimusi saada on sisuliselt võimatu ja avaldaja on muutunud seeläbi maksejõuetuks. Jooksvate kohustuste katmiseks puuduvad igasugused käibevahendid. Ettevõtte on koondanud kõik töötajad ja ametis on üksnes juhatus. 2

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 1 179 896 eurot, vara on ca 2 300 euro väärtuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandusraskused said alguse juba 2016 aastal, mil tekkisid lahkarvamused tellijatega ja raskused tellimuste täitmisega. Võlgniku omakapital oli langenud 2016. aastal alla seaduses sätestatud piiri. 2017 aastal kaotas võlgnik kohtuvaidluse Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtus, mille tulemusena kasvas kohustuste maht hüppeliselt. Ka ei õnnestunud kohtu poolt algatatud saneerimismenetlus, mistõttu hindab ajutine haldur võlgniku lõpliku maksejõuetuse tekkimise ajaks 2019 aasta alguse, kui oli selge, et võlgnik ei suudaks tööde mahu vähenemise tõttu täita ka loodetud saneerimiskavaga ümberkujundatavaid kohustusi.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on seotud ebaõnnestunud äriprojektidega, kuid selliste võimalike mõjuritega tuleb ettevõtte juhatusel eelnevalt arvestada. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud juhatuse poolsest väärast rahavoogude prognoosimisest ning võimalike äriliste riskide puudulikust hindamisest. Maksejõuetuse põhjus on

§ 22lg 5 tähenduses muu asjaolu.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur on analüüsinud võimalikke vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi Võlgnik on vähendanud oma osalust tütarettevõttes T. T.OÜ-s (registrikood xxx) 100 protsendilt 10-le protsendile 20.10.2017.a. vastuvõetud osanike otsuse alusel toimunud osakapitali suurendamisega. Ajutise halduri päringule, miks oli vaja T. T. OÜ osakapitali suurendada ja miks võlgnik ise uusi osasid ei märkinud, vastas võlgniku juhatuse liige I. I.: 2017 a. sügisel oli T. T. OÜ finantsraskustes. V. M. oli huvitatud sellesse firmasse investeerima, aga tahtis saada mingeid tagatisi. Ta ei olnud nõus tagatiseks saama T. T. OÜ vara, vaid soovis investeerida osaluse suurendamise kaudu, et oma investeeringut kaitsta. M.I.G. Company OÜ-l sellel ajal vaba raha ei olnud, et ise ka täiendava osaluse eest raha maksta. Võlgnik on 17.04.2019.a. ka oma 10% osaluse (osamaks 2 500,00 eurot) V. M.´ile hinnaga 7 500,00 eurot, milline summa on laekunud võlgniku poolt esitatud kassaraamatu andmetel võlgniku kassasse 11.04.2019.a. Vastuseks ajutise halduri päringule, kuidas kujunes 10 % osaluse müügihind, vastas juhatuse liige, et: toimusid läbirääkimised, mille käigus küsiti algselt müügihinnaks 10 000,00 eurot ja lõpuks lepiti kokku 7 500,00 euro peale. Ajutise halduri hinnangul oleks pidanud 10% suuruse osaluse müük toimuma hinnaga mitte vähem kui 20 000,00 eurot, kuna 31.12.2018.a. bilansi seisuga moodustas T. T. OÜ omakapital kokku 452 991,00 eurot. Võlgniku juhatuse liikmele I. I.´ile on makstud tasu 2019.a. jaanuaris 1 756,00 eurot ja aprillis 2 506,00 eurot. Äriseadustiku § 180 ¹ lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele 3

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 872 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 77 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ega võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele ega kulutustele vastu ei vaidle.

§§ 23

, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2 323,40 eurot ajutise halduri Andres Hermeti kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule I. I.ile. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja OÜ Blasteserv menetluskulu moodustab riigilõiv 300 eurot. Tulenevalt

§ 150lg 4 jätab kohus võlausaldaja menetluskulu täies ulatuses võlgniku kanda. Menetluse lõppemise tõttu tagastab kohus Ts

MS § 150 lg 7 alusel S. AS-le tasutud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4