← Eesti

1-19-493/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

  1. juuli 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-19-493 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 22.07.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksei Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksei Semjonov, isikukood 39103157015, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta Aleksei Semjonov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Semjonovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksei Semjonov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.01.2019 kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja karistatud 2kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 28.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 29.01.2019 ja lõpp 29.12.
  2. Kinnipidamisasutuses Aleksei Semjonovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx. xx ja xxx on nõus Aleksei Semjonovi elama asumisega antud aadressile. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Varasemalt ei ole isik olnud huvitatud hariduse või eriala omandamisest. Riigikeelt ei valda, alates 25.03.2019 osaleb riigikeele A1 taseme kursusel. Enne vangistust ametlikku töökohta ei omanud, ka varasemalt on töökogemus minimaalne, sissetulekud juhuslikud ja ebaregulaarsed. On toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vanglas tööga hõivatud ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral Aleksei Semjonov koheselt töökohta ei oma. Riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas. 1 Aleksei Semjonov tunnistab varasemat rohket alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitas keskmiselt 34 korda nädalas. Alkohoolseid jooke ostsid sõbrad. Temal endal alkoholi ostmiseks raha puudus. Aleksei Semjonovit on korduvalt karistatud väärteokorras nii alkoholiseaduse rikkumise kui joobes juhtimise eest. Samuti on teda kriminaalkorras kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Oli suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis toimus 09.01.2019-06.03.
  3. Isik kuulas programmi läbi. Ei ole motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest, kuna ei näe probleemi oma tarvitamises. Õigustab oma käitumist. Kodutöö oli igakord tegemata. Kui midagi oli tehtud, siis see oli maha kirjutatud teiste pealt. Ei tunne oma põhilisi riskifaktoreid ja ei suutnud isegi välja tuua neid probleeme ja teemasid, mida programmi jooksul oli arutatud. Isikule pakutud võimalus, et kohtuda individuaalselt ja korrata kõik teemad üle, kuid isik keeldus. Tunnistust ei väljastatud, kuna isikul puuduvad põhi teadmised programmi kohta. On varasemalt karistatud väärteo korras NPALS § 15

(1)lg 1 nõuete rikkumise eest (viimati 2016 juulis, tarvitas 22.07.2016 amfetamiini). Sõltuvust diagnoositud ei ole, kuritegude toimepanemise seost narkootikumide tarvitamisega ei ole tuvastatud. Aleksei Semjonov on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude laad on varieeruv, joobes juhtimine, süstemaatiline lubadeta juhtimine, varavastased kuriteod, sealhulgas ka grupis. Viimane kuritegu - karistuse kandmisest kõrvalehoidumine. Soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Aleksei Semjonov ei väljenda kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid. Oma sõnul aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme ning kahetseb toimepandud kuritegu. Samas, korduvad kuri- ja väärteod näitavad seda, et ta ei suuda ühiskonnas kehtivaid norme jälgida. Oht seisneb võimaliku liiklusohu ja/või varalise kahju põhjustamises, õigusemõistmise kahjustamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% Arvestades Aleksei Semjonovi keskmist retsidiivsusriski, toetab Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab, nagu ka vangla, Aleksei Semjonovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Aleksei Semjonov avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. On oma käitumist parandanud. Rohkem ei soovi midagi lisada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Aleksei Semjonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Aleksei Semjonovi käitumises. Vangistuse ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras, osales keeleõppes. Vabaduses on süüdimõistetul olemas kindel elukoht. Elukaaslane Irina Simson toetab teda, suhted temaga on suurepärased. Viru vangla ja prokurör toetavad Aleksei Semjonovi ennetähtaegset vabastamist. 2 Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Prokuröri vastav arvamus on põhistamata, selles viidatakse vaid vangla arvamuses toodud argumentidele ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa sellel põhistamata arvamusel sisulist kaalu olla (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Vangla argumendid on aga, kohtu arvates, ebapiisavad Aleksei Semjonovi ennetähtaega vabastamiseks. Kohus hindab positiivselt, et Aleksei Semjonov ei ole vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud ning vabaduses on tal olemas elukoht. Samas süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise ajal ning vabaduses elukoha olemasolu ei ole iseenesest piisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. See eeldab kohtul siseveendumuse kujundamist, et vabaduses ei hakka süüdimõistetu uusi kuritegusid toime panema. Sellist veendumust aga kohtul ei ole. Varasemalt oli Aleksei Semjonov allutatud käitumiskontrollile, kuid see ebaõnnestus ja vangistus pöörati täitmisele. Kohus järeldab sellest, et ka praegu vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral ei pruugi süüdimõistetu olla motiveeritud täitma käitumiskontrolli nõudeid. Vastavalt vangla iseloomustusele isik oli varasemalt karistatud joobes juhtimise eest, alkoholiseaduse rikkumise eest. Vangla iseloomustusest nähtuval A.Semjonov ei ole motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest, ei näe selles probleemi. Ta õigustab oma käitumist. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses alkoholi tarvitamisega on kõrge. Varem on karistatud narkootikumide tarvitamise eest (amfetamiin), sõltuvust diagnoositud ei ole. „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis osaledes ei suutnud välja tuua riskifaktoreid, probleemid ja teemad, mille üle on arutatud. Ettepanekust kohtuda individuaalselt ja korrata teemad üle – keeldus. Tunnistust ei väljastatud, sest puuduvad põhiteadmised programmi kohta. Tunnistab, et konfliktsituatsioonides või kaaslaste mõju all võib korrata vigu, mida hiljem võib kahetseda. Probleemide lahendamise oskus on kesine. Isik on impulsiivne, ei mõtle tagajärgedele. Ei ole huvitatud hariduse või eriala omandamisest. Madal haridustase ja puuduv eriala on võimalikuks soodusfaktoriks varavastaste kuritegude toimepanemisel. Varasem töökogemus on minimaalne, enne vangistust ametlikult ei töötanud, sissetulekud olid juhuslikud ja ebaregulaarsed. Võlgnevusi on üle 4 tuhande euro. Vabaduses töökohta ei oma. Vabaduses elas riskivat ja hoolimatut elu, võib olla teiste poolt mõjutatav. Isik on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb võimaliku liiklusohu ja/või varalise kahju põhjustamises, õigusemõistmise kahjustamises, mis on kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Arvestades eeltoodu puudub kohtul veendumus, et A.Semjonov on motiveeritud seaduskuulekaks eluks ning suudab seekord täita kontrollnõuded ja läbida edukalt katseaega. Ohuprognoos Aleksei Semjonovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Aleksei Semjonov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.