) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku igakuise sissetuleku suuruseks on 720 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on korteriomand, millele on seiatud kaks hüpoteeki AS Swedbank kasuks kokku summas 59 840.40 eurot. Korteriomandi hinnanguline väärtus Maa-ameti hinnatstatistika kohaselt on umbes 71 000 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr 99805507010, mille saldo 12.07.2019 seisuga on 3940,262 Swedbank Pensionifond K3 osakut, millele ei ole kogumispensionide seaduse § 65 kohaselt võimalik sissenõuet pöörata. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 82 295.99 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik
lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikule kuuluva vara arvelt on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja osaliselt rahuldada võlausaldajate nõudeid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 3 2-19-7517
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadavaks tehtud dokumentide ja informatsiooni ning päringu vastustele saabunud andmete alusel esialgse hinnangu kohaselt ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selliseid tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ilmselt üle jõu käivad kohustused, mille tekkimise täpsemaid asjaolusid ei ole õnnestunud ajutise menetluse raames tuvastada. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Maksejõuetuse põhjused tuleb täpsemalt välja selgitada edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab J. B.ile, et tulenevalt
lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui J. B. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks J. B.i pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.