KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 74lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 17.

juuli

1. a määrus Villu Saks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määrus osas, milles kohus kohustas Villu Saksa ilmuma vanglasse karistust kandma.
5. Asendada Villu Saksa vangistus viis kuud 150 (ühesaja viiekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 8 (kaheksa) kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
6. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Villu Saks kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alaliselt aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Muus osas jätta Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus muutmata.
4. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega tunnistati Villu Saks süüdi karistusseadustiku (

) § 25 lg 2–§ 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-id 1 ja 3 kohaldades jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, tingimusel, et V. Saks ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsus jõustus

1. jaanuaril
3. Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrusega pikendati V. Saksale Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, kuna süüdimõistetu oli rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja läinud kahel korral kriminaalhooldusametnikult luba küsimata välisriiki.
9. juunil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus V. Saksa vangistuse täitmisele pöörata. Ettekande kohaselt viibis V. Saks väljaspool Eestit kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata, rikkudes selliselt talle

§ 75lg 1 p 6 alusel pandud kohustust.

Vaidlustatud kohtumäärus

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. juuli
3. a määrusega erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja pööras V. Saksale Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse 5 kuud täitmisele.
6. Maakohus tuvastas, et V. Saks lahkus
7. mail 2019 Eestist kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Sellega rikkus V. Saks tahtlikult talle

§ 75lg 1 p 6 alusel pandud kohustust.

Katseaja pikendamine tema rikkumisele reageerimisel sobilik ei ole, sest seda alles hiljuti tehti: kohus pikendas V. Saksa katseaega

1. mail
2. Ka täiendavate kohustuste määramine ei ole põhjendatud. V. Saks tuleb saata vanglasse karistust kandma. Tema rikkumised (luba saamata Eestist lahkumine ja varasem registreerimiskohustuse rikkumine) viitavad mõningale uute kuritegude toimepanemise ohule. Eeskätt tuleb seoses registreerimisel mittekäimisega tõdeda, et kui inimene ei ilmu kriminaalhooldaja juurde, ei pruugi kriminaalhooldaja märgata mingeid retsidiivsusriskile viitavaid tegureid (nt alkoholijoobes olemist, erilist närvilisust vms), mida tal oleks ehk võimalik kuidagi maandama hakata. Puutuvalt välismaal käimisse võib esmapilgul öelda, et pole kuigivõrd vahet, kas inimene elab oma elu kriminaalhooldaja pilgu alt väljas Eestis või välismaal. Päris nii see siiski pole. Nimelt ei ole välismaal olevale inimesele võimalik teha kodukülastusi (mis võivad paljastada mingi uute kuritegude ohu). Lisaks võib välismaal olek kätkeda endas muidki retsidiivsusriske: nt kui inimene satub politsei vaatevälja Eestis, saab kriminaalhooldaja sellest teada, aga kui see juhtub välismaal, siis mitte. Niisiis saab öelda, et abstraktsel kujul tõstavad V. Saksa rikkumised temast tulenevat uute kuritegude ohtu. 2

§ 69

lg 1 kohaselt ei tähenda vangistus täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (

§ 69lg 1 ls 3).

Seda V. Saks ka on, kuivõrd määruskaebuse taotluse kohaselt soovib ta, et ringkonnakohus asendaks tema vangistuse üldkasuliku tööga. Ka ei saaks üldkasulikku tööd kohaldada siis, kui inimene ei ole töö tegemiseks võimeline. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et V. Saks pole suuteline töökohustust täitma. Ta on küll määruskaebuses ära märkinud halva tervise ning nimetanud, et tal on töövõimetus 80% ulatuses, kuid sellest ei saa veel järeldada, et üldkasuliku töö tegemine tal üle jõu käiks. V. Saks taotleb üldkasuliku töö määramist. Oma tervislikku olukorda kõige paremini hinnata osates peab ta ennast suutlikuks töötunde tegema. Ka selgub asja materjalidest, et V. Saksa tervislik seisukord ei ole takistanud teda ette võtma korduvaid reise välisriiki, viimati oli ta Eestist ära 21. maist kuni 3. juunini 2019. Samuti tuleb tähele panna, et üldkasuliku töö tegemise tööpõld on suur ja lai ning kriminaalhooldusametnikud arvestavad töö tegemise koha, samuti korraga tehtavate töötundide arvu valikul ka töökohustuse saanud isiku tervislikku seisundit ja mõistlikes 3

§ 69

lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. V. Saksale mõisteti Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega karistuseks 5 kuud vangistust. Seega tuleb V. Saksa vangistus 5 kuud asendada 150 töötunniga.

§ 69

lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Arvestades töötundide arvu, V. Saksa osalist töövõimetust ja tema viiteid halvale tervisele, peab kohtukolleegium põhjendatuks kohustada teda töötunnid ära tegema 8 kuu jooksul. See teeb umbes 20 tundi kuus, mis ei tohiks kuidagi olla talle üle jõu käiv. Kuna üldkasuliku töö puhul laienevad süüdlasele automaatselt kõik

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded, tuleb V.

Saksal üldkasuliku töö tegemisel järgida ka neid ehk ta peab jätkama kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Kui V. Saks hoiab kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata tema vangistuse täitmisele (

§ 69

lg 6), sh võib ka nt vaid üks käitumiskontrolli tingimuse rikkumine olla piisav saatmaks ta kinnipidamisasutusse.

1. Eeltoodud asjaoludel jätab Tartu Ringkonnakohus muutmata Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määruse V. Saksa karistuse täitmisele pööramise osas, kuid asendab täitmisele pööratud vangistuse üldkasuliku tööga käesoleva määruse eelmises punktis kirjeldatud viisil. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas V. Saksa ilmuma vanglasse karistust kandma. V. Saksa määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4