1-15-1007/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1007 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus Igor Abdulajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Igor Abdulajev (ik 36202010306), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 18.02.2015 otsusega tunnistati I. Abdulajev süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 13 aastat ja 3 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.07.2010 ja lõpeb 03.10.
6. Tartu Vangla esitas 25.04.2019 Tartu Maakohtule materjalid I. Abdulajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 07.08.2019 määrusega jäeti I. Abdulajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused I. Abdulajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, kuid puuduvad sisulised alused.
8. I. Abdulajevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kaks kehtivat karistust) ja ta kannab karistust kinnipidamisasutuses juba viiendat korda. I. Abdulajevi sõnul on ta veetnud 20 aastat enda elust vanglas karistust kandes. I. Abdulajevi varasemast elukäigust nähtub, et teda on karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist pani I. Abdulajev uued kuriteod toime juba nelja kuu pärast (vabanes 09.02.2010, uus kuritegu 21.06.2010). I. Abdulajev mõisteti süüdi Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusega KarS § 114 p 1, § 263 p-de 1 ja 3 ning § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Harju Maakohtu 18.02.2015 otsusega mõisteti I. Abdulajev süüdi vanglas toime pandud kehalise väärkohtlemise eest.
9. Maakohtu hinnangul on I. Abdulajevi poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. I. Abdulajev on toime pannud erineva intensiivsusega vägivallakuritegusid (mille tulemusena on elu kaotanud ka inimene, sealjuures julmal viisil) ja ta on jätkanud samalaadset käitumist ka karistuse kandmise ajal. Kuigi I. Abdulajev on seisukohal, et vabanemise korral ta enam agressiivselt ei käitu, ei ole maakohtu arvates põhjust olla selles veendunud.
10. Vangistuse ajal I. Abdulajev on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Agresiivuse asendamise treening“. Samuti on I. Abdulajev osalenud riigikeele õppes ja plaatija kutseõppes (omandamisel). Lisaks puuduvad I. Abdulajevil kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on I. Abdulajevil olemas kindel elu – ja töökoht.
11. I. Abdulajevi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamise probleem. I. Abdulajevi enda sõnul tal enam alkoholiga probleeme ei ole (kuna ta on 9 aastat vanglas olnud ilma alkoholita) ja suureks abiks on tema jaoks olnud vanglas läbitud sotsiaalprogrammid. Maakohus peab positiivseks, et I. Abdulajev on käesoleva vangistuse ajal väidetavalt mõistnud alkoholiprobleemi tõsidust ja on väljendanud soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda. Samas ei ole maakohus veendunud, et I. Abdulajev on piisavalt motiveeritud, et oma senist eluviisi edukalt muuta.
12. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et I. Abduljaevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Abdulajev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. Maakohus tugines I. Abdulajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel viimase varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise asjaoludele, käitumisele vanglas ja samuti tema isikule. Samas ei põhjendanud maakohus, miks eeltoodu tingib tema vabastamata jätmise. Kõrgema astme kohtu praktikast tuleneb, et ennetähtaegne vabastamine on võimalik ka kinnipeetavate puhul, kes kannavad pikaaegset vangistust. Viimati viibis ta vabaduses üheksa aastat tagasi. Kinnipidamiskohas on I. Abdulajev osalenud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, osalenud AA-grupis, joogatundides, tervisegrupis, erialaõppes, riigikeele õppes ja vestlustel psühholoogiga ning saanud psühhiaatrilist ravi. Erinevalt maakohtust leiab I. Abdulajev, et tal ei saa enam olla soodumust alkoholitarvitamisele, kuna ta on kinnipidamiskohas viibinud üle üheksa aasta. Vanglas pani I. Abdulajev kuriteo toime aastal 2014, mistõttu sai psühhiaatrilist ravi kestusega viis aastat ja see vähendas tema agressiivseid hoiakuid, mis on nähtav alates aastast
15. Samuti soovib I. Abdulajev vabaneda elektroonilise järelevalve alla, mis on täiendavaks kontrolliks, et isik hoiab 2 eemale kuritegelikust käitumisest. Samuti on I. Abdulajev juba 57-aastane, mistõttu on kätte jõudnud ealine küpsemine. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et I. Abdulajev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
17. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et I. Abdulajev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. Ei saa eitada, et I. Abdulajevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui I. Abdulajev on tõepoolest enda riskikäitumisega kinnipidamiskohas tööd teinud, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
19. Eelkõige räägib I. Abdulajevi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Isik omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, kandes liitkaristust mõrva ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Seega on isikult oodata eelkõige vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb tema ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda. Õige on maakohtu viide, et viimasel korral, kõigest ca 5 kuud pärast vangistusest vabanemist, pani I. Abdulajev toime uued kuriteo, milleks oli muuhulgas mõrv (vabanes 09.02.2010, uus kuritegu 21.06.2010). Seega ei ole vangistusest, kui karistusliigist, I. Abdulajevi puhul midagi sellist, mis täie kindlusega korrigeeriks viimase hoiakuid ja mõtlemist õiguskuulekuse suunas. Ühtlasi pani I. Abdulajev ka kinnipidamiskohas toime vägivallaga seotud kuriteo, lüües rusikaga teist kinnipeetavat näkku. Eeltoodu viitab üheselt, et I. Abdulajev on äärmiselt impulsiivse käitumisega, kes valib probleemide lahendamiseks vägivaldse käitumise. Seega ei ole välistatud, et vabaduses, konfliktsituatsioonide korral võib I. Abdulajev taas probleeme lahendama hakata vägivalda kasutades. Ühtlasi nähtub asja materjalidest sedagi, et isik on varasemalt rikkunud ka kriminaalhooldustingimusi, mistõttu ei oleks elektroonilisele järelevalvele allutamisest I. Abdulajevi puhul midagi sellist, mis tagaks täie kindlusega tema õiguskuulekuse.
20. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab I. Abdulajevi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole I. Abdulajevile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole I. Abdulajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud. 3
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.08.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4