1-14-2371/263

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2019 Kohtuasja number 1-14-2371 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Meelis Hansari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Süüdimõistetu Meelis Hansar (isikukood 37508190271), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Meelis Hansari määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega tunnistati M. Hansar süüdi Kars § 142 lg 2 p 1, 2 (alates
7. detsembrist
8. a KarS § 141 lg 2 p 1, 6) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati M. Hansari eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. septembril
10. a ja lõppeb
11. märtsil
13. Tartu Maakohtu
14. augusti
15. a määrusega jäeti M. Hansar vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
16. Maakohtu määruse kohaselt on M. Hansaril kaks kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust alaealise suhtes toime pandud sugulise kire rahuldamise eest suguühtest erineval viisil ja seda isikuna, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuritegusid. Kohtu hinnangul on M. Hansari poolt toimepandud kuritegude asjaolud rasked. M. Hansar on toime pannud seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo alaealise (s.o 8-aastase) lapse suhtes. M. Hansarit on ka varasemalt karistatud alaealiste laste suhtes toime pandud seksuaalsüütegude eest. Nimelt mõisteti M. Hansar süüdi Harju Maakohtu
17. märtsi
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-04-214 KarS § 141 lg 2 p 1, 6 ja § 179 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. M. Hansar vabanes karistuse kandmiselt
19. jaanuaril
20. a pärast karistuse täielikku ärakandmist. Uue kuriteo pani M. Hansar toime aga suvel
21. a, s.o natuke rohkem kui aasta aega pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kuna M. Hansar jätkas pärast karistuse kandmiselt vabanemist samalaadsete kuritegude toimepanemist, on igati alust olla veendunud, et varasemalt mõistetud karistus ei mõjutanud M. Hansarit piisavalt. Kuna varasemalt mõistetud karistus ei muutnud M. Hansari arusaamu ja käitumist vajalikul määral, ei ole alust olla veendunud, et M. Hansarile on avaldanud piisavat mõju senini ära kantud karistus. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul M. Hansari puhul maksimaalselt maandatud uute kuritegude toimepanemise riskid.
22. M. Hansar eitab täielikult kuriteo toimepanemist ja leiab, et ta kannab karistust alusetult. Karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik jaatada olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohtu hinnangul ei ole sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Arvestades M. Hansari selgitusi kohtuistungil, puudub kohtul veendumus, et M. Hansar on aru saanud toimepandud tegudest ja tagajärgedest. Sellest tulenevalt ei ole alust olla veendunud, et M. Hansarile mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ja vabaduses hoidub M. Hansar uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest.
23. Vangistuse jooksul on M. Hansar läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja ehitusviimistleja kursuse ning osaleb tööhõives. Alates
24. aprillist 2019 on M. Hansar ümberpaigutatud avavanglasse. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral soovib M. Hansar elama asuda oma isa juurde aadressile XXX. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole M. Hansari isa nõus, et viimane tema juurde elama läheb. Kuigi M. Hansar on kohtuistungil selgitanud, et ta soovib jätkuvalt isa juurde elama minna ja väidetavalt vajab isa tema abi, puuduvad kohtul andmed, mis M. Hansari sellesisulisi väiteid kinnitaks. Seega puudub M. Hansaril vabanemisjärgselt kindel elukoht ja teda ei ole võimalik kriminaalhooldusele allutada. Vabanemise korral puudub M. Hansaril ka kindel töökoht. M. Hansari selgituste kohaselt soovib ta vabanemise korral alustada Töötukassa kaudu isa talus äri. Tartu Vangla andmetel on M. Hansaril tasumata nõudeid kokku summas 4234,48 eurot ja vabanemisfondis 362,20 eurot. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et M. Hansari tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. MÄÄRUSKAEBUS
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Hansar, kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
26. Määruskaebuse kohaselt ei ole M. Hansar kuritegu toime pannud ja kannab alusetult vangistust. M. Hansari hinnangul oleks kohus pidanud tõest, mitte ebaõigest kohtuotsusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et M. Hansari määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2