Obsah (6)

§ 184§ 274§ 418§ 424§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3839 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Va

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 274

lg 1 – § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

§ 418

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust ning

§ 424

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 8 kuud ja 3 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.10.2016 ja lõpeb 22.07.

2. Tartu Vangla esitas 08.05.2019 Tartu Maakohtule materjalid E. Jürgensi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 07.08.2019 määrusega jäeti E. Jürgens vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused E. Jürgensi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, kuid puuduvad sisulised alused.
4. Käesolevalt kannab E. Jürgens karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud grupis (aga ka isiku poolt, kes on varem toime pannud samalaadse kuriteo või narkootiline või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas). Samuti katsestaadiumisse jäänud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, tulirelva ebaseadusliku käitlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest.
5. Arvestades E. Jürgensi poolt toime pandud kuritegude toimepanemise asjaolusid ja E. Jürgensi selgitusi, mille kohaselt on ta vanglas veetnud rohkem kui kümme aastat, järeldub, et tema kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna pika aja jooksul. E. Jürgensi enda sõnul on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks olnud sõltuvusprobleemid (sõltlane alates aastast 2015, kuigi tarvitas ka enne seda). Samal ajal on E. Jürgensi käitumine olnud ka agressiivne ja vägivaldne. E. Jürgens on selgitanud, et vabaduses ei soovi ta enam narkootilisi aineid tarvitada. Maakohus ei ole veendunud, et vabaduses on E. Jürgensi narkootilise aine tarvitamise riskid maksimaalselt maandatud.
6. Vangistuse ajal on E. Jürgens osalenud sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“ ja isik on täitnud „Amfetamiini“, „Viha ja kriitika“ ning „Tagasilanguse ennetamise“ töövihiku. Samuti on E. Jürgensiga läbi viidud vabanemiseelne nõustamine ja ta on osalenud vangla majandustöödel. Lisaks puuduvad E. Jürgensil vangistuse ajal distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on E. Jürgensil olemas kindel elu – ja töökoht.
7. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et E. Jürgnesi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed tingimused ja tema isik. Määruskaebused
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Jürgensi kaitsja vandeadvokaadi abi G-J. Pello, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
9. Maakohus on tuginenud peamiselt ühele negatiivsele argumendile, milleks on alkoholisõltuvus ja on loonud määruse põhjendused sellele, kaalumata teisi positiivseid argumente. E. Jürgnes soovib elada seaduskuulekalt. Samuti ei saa nõustuda maakohtuga, et E. Jürgensit ei saa ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on varasemalt pärast vangistust uuesti kuritegusid toime panema asunud ja kokku vangistuses veetnud ligi kümme aastat. E. Jürgnes selgitas, et tema probleemide tekitajaks oli narkootilise aine sõltuvus, millega ta on kinnipidamiskohas 2 tegelenud ja vangla ei paku talle rohkem selleks programme. Seega on isiku jaoks parem tema vabastamine, kuna ta saaks vabaduses sõltuvusraviga edasi tegeleda. Seega on maakohtu seisukoht uute kuritegude toimepanemise kohta ennatlik. Samuti ei ole E. Jürgensil kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis näitab, et isik on suuteline kehtivale korrale alluma. Vabaduses saaks isik jätkata sõltuvusraviga. Lisaks, kui isik jätta käesolevalt ennetähtaegselt vabastamata, kaob E. Jürgensilt võimalus asuda vabanemise korral elama MTÜ-sse Living Israel Kongregatsioon, kus ta saaks jätkata sõltuvusravi.
10. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel hindama asjaolusid kogumis, kaaludes nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Käesolevalt on maakohus arusaamatult andnud ülekaalu negatiivsetele asjaoludele, jättes selgitamata, miks maakohus jätab positiivsed asjaolud kõrvale. E. Jürgensi käitumine vanglas ja tema tulevane elu vabaduses kaaluvad üle tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja varasema elukäigu.
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu E. Jürgnes, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. Maakohus on küll välja toonud E. Jürgensit positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid samas ei ole nendega sisuliselt arvestanud, leides, et viimasel puudub plaan ja piisav motivatsioon vabaduses enda narkootilise aine sõltuvusega tegeleda. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et E. Jürgnesi sõltuvus ei ole akuutne, vaid asub remissioonis, mis kahtlemata maandab temast lähtuvaid riske. Ühtlasi on tähelepanuta jäetud E. Jürgnesi senised pingutused ja tulemused.
13. Lisaks on maakohus jätnud arvesse võtmata kriminaalhoolduse kui riske maandava asjaolu. Selliselt on maakohus kahtluse alla seadnud kriminaalhooldussüsteemi vajalikkuse tervikuna, kuna kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu re-sotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist.
14. Ühtlasi leiab E. Jürgens, et maakohtu määrus on vastuolus kõrgema astme kohtu praktikaga (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 32; nr 1-09-14104, p 21). Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised, konkreetsete asjaoludega seostamata ja ei ole põhjendatud, miks vaatamata rohketele positiivsetele asjaoludele tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16).
15. Vaatamata distsiplinaarkaristuste puudumisele, individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmisele, on tegemist juba teise vangistusega, kus ilma mõjuva põhjuseta ei ole E. Jürgensile antud võimalust vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sealjuures on käesolevalt tegemist viimase võimalusega ennetähtaegselt vabaneda, kuna karistusaja lõpuni on jäänud alla aasta (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19).
16. Maakohus on jätnud arvestamata, et E. Jürgens on käesoleva vangistuse ajal teinud kõik endast oleneva, et vabaneda narkootilise aine sõltuvusest ning et soovib vabadusse naasta õiguskuuleka inimesena. Vangla võimalused sõltuvuskäitumisega tegelemiseks on piiratud ja on E. Jürgensi puhul ammendunud. Käesolevalt oleks õigem E. Jürgens vabastada ja võimaldada tal enda sõltuvusega tegeleda MTÜ-s Living Israel Kongregatsioon, allutades ta käitumiskontrollile.
17. Samuti on E. Jürgens seisukohal, et isiku üle ei saa otsustada ainuüksi tema varasema elukäigu pinnalt, jättes tähelepanuta tema hilisemad pingutused. Selliselt on maakohus välistanud võimaluse, et isik on tõepoolest positiivses suunas muutunud ning seekordne vangistus on tõepoolest täitnud oma eesmärgi nii karistuslikus mõttes kui ka rehabiliteerivas ja resotsialiseeruvas mõttes (vt ka RKKKm nr 1-09-14104, p 21). Seega peaks individuaalses täitmiskavas toodud eesmärkide täitmine kaaluma üle E. Jürgensi varasema elukäigu ja näitama, et isik soovib tõepoolest vabaduses õiguskuulekalt elada. 3
18. Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 09.09.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebustega, leiab sarnaselt maakohtuga, et E. Jürgnes ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaatamata määruskaebustes toodule leiab ringkonnakohus, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et E. Jürgnes tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

1. Ei saa eitada, et E. Jürgensi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui E. Jürgens on tõepoolest enda riskikäitumisega tegelenud, ei too see käesolevalt kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
2. Eelkõige räägib E. Jürgensi vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik. Süüdimõistetu omab ühte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. Isikut on varasemalt karistatud äärmiselt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest – tapmise, põgenemiskatse, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta, ametniku ründamise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Käesolevalt kannab karistust narkootiliste ainetega seotud kuritegude toimepanemise eest, aga ka katsestaadiumisse jäänud vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes, tulirelva ebaseadusliku käitlemise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. E. Jürgensi poolt kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud erinevad põhjused, s.o nii grupi mõju, puudulik probleemide lahendamise oskus kui ka sõltuvusprobleemid. Samuti on kuritegusid toime pandud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kõik eeltoodu muudab aga E. Jürgensi sellevõrra ettearvamatuks, kuna temalt võib tagasilanguse korral oodata äärmiselt eriliigiliste kuritegude toimepanemist, sealhulgas vägivaldseid kuritegusid.
3. Ka E. Jürgensi vabanemisjärgsed elutingimused ei ole sedavõrd head, et tooksid tingimata kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. Tal on küll võimalus vabanemise korral elama asuda MTÜsse Living Israel Kongregatsioon, kuid samas on tegemist ajutise elamispinnaga, pärast mida tuleks leida endale püsivam eluase. Samas puudub E. Jürgensil vabanemise korral kindel töökoht, mis koosmõjus isiku võlgnevustega summas 26 689 eurot viitab riskile, et majanduslike raskuste ilmnemisel või langedes mõnuainete sõltuvusse, võib E. Jürgens hakata taas toime panema kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks puuduvad E. Jürgensil vabanemise korral toetavad lähedased. Tema suhtlusringkond koosneb valdavalt kriminaalkorras karistatud isikutest, kellega taaskord suhtlema asumine võib samuti viia uute kuritegude toimepanemiseni, kuna isiku varasemast elukäigust nähtub, et E. Jürgens on 4 kuritegusid toime pannud ka grupis. Ühtlasi on tema tutvusringkonnas ka palju narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid, kelle mõjul võib E. Jürgens taas narkootilisi aineid tarvitama asuda, mis viimase puhul on aga äärmiselt suureks uute kuritegude riskifaktoriks.
4. Mis puudutab eeltoodud E. Jürgensi sõltuvust mõnuainetest, siis siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et viimase soovi lõplikult narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda tuleb suhtuda ettevaatusega. E. Jürgens oleks saanud enda sõltuvuskäitumisega tegeleda juba enne käesolevat vangistust, kuid selle asemel otsustas isik tarvitamist jätkata ja panna toime uusi kuritegusid (on narkootikumide saamiseks pannud toime korduvalt kuritegusid ja ka juhtinud mootorsõidukit olles narko-joobes).
5. Samuti, vastupidiselt määruskaebustes toodule, ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et E. Jürgensist lähtuvaid riske oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega maandada. Nimelt nähtub asja materjalidest, et isik on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhooldustingimusi, mistõttu ei ole kriminaalhooldusele allutamine E. Jürgensi puhul midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks tema õiguskuulekuse.
6. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus küll hindab E. Jürgensi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid käesolevalt ei ole süüdimõistetu puhul veel uute kuritegude toimepanemise risk piisavalt maandatud. Siinkohal ei ole võimalik esikohale seada ka E. Jürgensi soovi vabaduses jätkata enda sõltuvusprobleemiga tegelemist, mis justkui peaks kaasa tooma ennetähtaegse vabastamise. Nimelt on VangS § 6 lg-s 1 toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole E. Jürgensile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, mistõttu ei ole E. Jürgensi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.08.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
8. E. Jürgensi kaitsja vandeadvokaadi abi G-J. Pello taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 120 eurot E. Jürgensi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5