1-19-2969/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2019 Kohtuasja number 1-19-2969 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Martin Timmi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Süüdimõistetu Martin Timm (isikukood 39808104917), määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Martin Timmi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsusega tunnistati M. Timm süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 156 päevamäära ulatuses, s.o summas 1560 eurot. KarS § 68 lg 1 ja KarS § 70 lg 2 sätteid kohaldades loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 1500 eurot. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 74 lg 6 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega nr 1-18-1505 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 27 päeva ning KarS § 64 lg 2 ja lg 5 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 1500 eurot, mis jäeti iseseisvale täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti
9. märts
11. Viru Maakohtu
12. augusti
13. a määrusega jäeti M. Timm vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.
14. Maakohtu määruse kohaselt on formaalsed eeldused M. Timmi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud, kuid M. Timmi vabastamine ei ole põhjendatud. M. Timm on enda käitumisega kinnipidamisasutuses näidanud, et ta ei ole mõistetud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud. M. Timmil puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid ta on loobunud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemisest, eelistades sellele magamist. Läbimata on ka veel mitmed teised tegevused, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Seda, et M. Timmi käitumine vajab korrigeerimist, kinnitab see, et tema suhtes on Viru Vanglas
15. juunil 2019 alustatud kriminaalmenetlust nr 19922700067 KarS § 121 lg 1 järgi, mis on tinginud tema suhtes ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil nimetatut ega toonud välja, et uue kriminaalasja näol oleks tegemist suure eksitusega. Ta tõi vaid välja, et „pigem oli seal väike vaidlus“.
16. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses pigem toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Tal on olemas püsiv elukoht ning ka lähedaste isikute tugi. Kohtul arvates pole alust kahelda selles, et M. Timmil on võimalik uuesti tööle asuda MTM katusekate OÜ-s. Süüdimõistetul lasuvad rahalised kohustused (4775 eurot ja 27 senti) raskendavad küll tema majanduslikku toimetulekut, kuid iseloomustuse kohaselt on tema vanemad valmis teda abistama. M. Timmi sõnul on ta laskunud endale Wismaris ampulli paigaldada, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti nähtub iseloomustusest, et M. Timmi sõnul ampull ei aidanud, kuna ta hakkas koheselt uuesti alkoholi tarvitama.
17. Arvestades M. Timmi senist ükskõikset käitumist enda kohustuste täitmisesse (Harju Maakohtu
18. detsembri
19. a määrusega pöörati talle Pärnu Maakohtu
20. veebruari
21. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna ta tarvitas narkootikume ja ei osalenud sotsiaalprogrammis), puudub kohtul veendumus selles, et ta suudab täita katseaja nõudeid. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et alkoholi ja narkootilise aine sõltuvusest on võimalik niivõrd kergelt lühikese ajaga vabaneda ilma välise abita. Kuna A. Timm keeldus sotsiaalprogrammis osalemisest, esineb suur oht, et ta jätkab vabaduses olles narkootilise aine ja alkoholi tarvitamist.
22. M. Timmi iseloomustus näitab, et ta omandas põhihariduse 17-aastaselt. Seejärel jätkas ta õpinguid Tallinna ehituskoolis üldehituse erialal. M. Timm jõudis käia koolis esimesed 3 kuud, kuid hakkas siis enda sõnul ühiselamus pidutsema ja kooli enam ei jõudnud. Edasi õppida ta ei planeeri, kuna ei näe sellel mõtet. Karistusregistri andmete kohaselt on M. Timmi kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab ta esimest korda. Viimaseks kuriteoks on avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Viimase kahe kuriteo puhul on kasutanud kehavigastuste tekitamiseks relva. Varguse pani toime grupi mõjul majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta pani kehalised väärkohtlemised ja avaliku korra raske rikkumise toime alkoholijoobes. Korduvad kriminaal- ja väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja kuritegelikele hoiakutele. Korduv karistatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole M. Timmi teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist.
23. Eeltoodud andmete valguses ja arvestades ka tema senist käitumist kinnipidamisasutuses, ei ole M. Timmi ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud. Kohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab elada edaspidi õiguskuulekalt. M. Timmi poolt toimepandud kuritegude asjaoludest nähtub, et ta ei oska probleeme ilma vägivallata lahendada ning on seetõttu isegi kehaliselt väärkohelnud enda ema ja ähvardanud õde. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega 2