1-19-1185/14

1-19-1185 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-1185 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Kristi Õisma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Kristi Õisma (ik: 49307254218; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 02.09.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Kristi Õisma karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kristi Õisma katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas –xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Kristi Õisma suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. Kristi Õismale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Kristi Õisma vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja Kristi Õismale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 16.07.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristi Õisma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 12.02.
9. a kohtuotsusega tunnistati Kristi Õisma süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.03.
10. a ja lõpp on 15.03.
11. a. Kristi Õisma kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kolm korda kriminaalkorras karistatud ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Kuriteod ei ole planeeritud, kurjategija käitumises esinevad sarnasused. Kuritegude peamiseks põhjuseks on alkoholi kuritarvitamisest tingitud mõtlematu käitumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 31.05.2019 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus on ahiküte ja töökorras kommunikatsioonid ning vajadusel võib ka elektriga kütta. Kinnipeetava elukaaslane sõlmis majaomanikuga 25.04.
12. a kaheaastase tähtajaga üürilepingu, milles on kinnipeetav märgitud üürnikuga koos elavaks isikuks. Iseloomustusest nähtub, et enne vangistust viibis kinnipeetav lapsehoolduspuhkusel. Vanglas ei tööta, kuna viibib vanglas koos lapsega. K-Raha andmetel seisuga 13.06.2019 on isikul tasumata täiteasju summas 9483,58 eurot. Vabanemise korral on kinnipeetava sissetulekuallikaks vanemahüvitis. Kristi Õisma taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Maksim Kink esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kristi Õisma vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Kristi Õisma võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristi Õisma isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kristi Õisma tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kristi Õismale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning tema käitumine vangistuses viitab tahtele muuta enda edaspidist elukäiku ja elada oma elu seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on Kristi Õismal olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kristi Õisma, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/