1-18-9315/13

1-18-9315 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.09.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-9315 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Carina Klausi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Carina Klaus (ik: 49410124211; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 02.09.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Carina Klaus karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 28.05.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Carina Klaus katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Carina Klausi suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismi- ja narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Carina Klausile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Carina Klaus vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele ja Carina Klausile. Tartu Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 10.07.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Carina Klausi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 01.02.
10. a kohtuotsusega tunnistati Carina Klaus süüdi KarS § 4231 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.02.
11. a ja lõpp on 28.05.
12. a. Carina Klausi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on viis kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta esimest korda. Käesolev kuritegu on sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta. Sooritatud kuriteod ei ole varasemalt ette kavandatud ning soodusteguriteks on olnud puudulik probleemide lahendamise oskus, seiklushimu ning varasemalt ka alkoholijoove. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav töötab AS Eesti Vanglatööstuses ning osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Isik hoolitseb enda tervise eest käies xxx vastuvõttudel. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kolmetoalise korraliku elamisega, kus on võimalik teostada elektroonilist järelevalvet. Korteris elavad kinnipeetava vanaisa ja vanaema. Vanavanemad on andnud kriminaalhooldajale kirjaliku nõusoleku, et on nõus kinnipeetava vabanemisega antud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Tema tööoskused ning töökogemus on olematud. Peale vanglast vabanemist soovib ta xxx asjad korda ajada, et xxx edasi saada. Vanglas olles toetab kinnipeetava elukaaslane teda materiaalselt, lisaks ka vanavanemad. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 18.06.2019 seisuga vabanemisfondis xxx eurot ning tasumata nõudeid summas 5202,85 eurot. Carina Klaus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Maksim Kink esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Carina Klausi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Carina Klausi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Carina Klausi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul üheks kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholijoove. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam joovastite kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Carina Klausi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Carina Klausile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning tema käitumine vangistuses viitab tahtele muuta enda edaspidist elukäiku ja elada oma elu seaduskuulekalt. Iseloomustuses on märgitud, et kinnipeetava käitumises ei väljendu kuritegelikke hoiakuid ning ta ei poolda ega õigusta kriminaalset käitumist. Ta soovib endaga vaeva näha, et rohkem kuritegusid mitte toime panna ning ennast parandada. Vanglas kainena olles on isik saanud tagasi motivatsiooni, et elada seaduskuulekalt. Lisaks sellele nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav on seadnud endale kindlad ja realistlikud eesmärgid, mis kohtu hinnangul aitavad isikul edaspidi püsida õiguskuulekana. Pärast vabanemist on Carina Klausil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Carina Klaus, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/