Obsah (9)

§ 340§ 423§ 2§ 376§ 426§ 173§ 168§ 177§ 178

2-18-15863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15863 Tsiviilasi Terve P

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terve Pere Apteek OÜ esitas 17.10.2018 tsiviilasjas nr 2-17-14786 vastuhagi. 22.10.2018 määrusega andis Harju Maakohus Terve Pere Apteek OÜ vastuhagi kahju hüvitamise nõudes Harju Maakohtu kantseleisse üldkorras eraldi hagina ümber jagamiseks. Vastuhagi registreeriti tsiviilasjana nr 2-18-
3. Kohus palus 25.10.2018 e-kirjaga Terve Pere Apteek OÜ-l esitada kohtule hagiavaldusele ettenähtud vorminõuetele vastav hagiavaldus.
4. 05.11.2018 esitas Terve Pere Apteek OÜ (hageja) kohtule hagi sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kostja) ja Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu kahjuhüvitise 15 000 euro saamiseks.
5. Kohus võttis 19.11.2018 määrusega hagi menetlusse.
6. Kohus jättis 23.05.2019 määrusega hageja hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu kahjuhüvitise 15 000 euro saamiseks läbi vaatamata. Sama määrusega jättis kohus hageja hagi ning 05.11.2018 taotlused menetluse kinniseks kuulutamiseks, tsiviilasjade liitmiseks, tõendite kogumiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks käiguta. Kohus määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning hoiatas, et kui hageja ei kõrvalda kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata ja taotlused rahuldamata.
7. Kohus edastas 23.05.2019 määruse hageja lepingulisele esindajale vandeadvokaadile L O, kes vastas 24.05.2019 kohtule, et ta ei ole käesolevas tsiviilasjas enam hageja lepinguline esindaja. Seejärel edastas kohus 23.05.2019 määruse 24.05.2019 hageja e-postile legal@magnum.ee. 27.05.2019 kinnitas hageja jurist H H 23.05.2019 määruse kättesaamist. Hageja ei ole määruses osundatud puuduseid kõrvaldanud. 2 2-18-15863 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 8.

§ 340

¹ lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Vastavalt

§ 423

lg 2 p-s 2 sätestatule võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (

§ 2

). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt nõude aluseks olevad asjaolud. 9. Kohus jättis 23.05.2019 määrusega hageja hagi käiguta ning andis hagejale kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas hagejale, et hagis avaldatud asjaoludest tulenevalt võib hageja nõue kostja vastu tuleneda hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu rikkumisest. Seejuures on hageja esitanud oma nõude deliktiõiguse alusel. Kohus viitas, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 2 kohaselt ei saa nõuda kahju deliktiõiguse alusel, kui kahju tekkis lepingulise kohustuse rikkumisest. Kohus palus hagejal täpsustada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh tuleb hagejal selgitada, kas vaidlusalusel perioodil (09.11.10.2017) kehtis hageja ja kostja vahel üürileping. Samuti palus kohus hagejal täiendavalt selgitada, miks on hageja nõude esitanud deliktiõiguse alusel. Lisaks märkis kohus, et hagejal tuleb kohtule selgitada kahjunõude (saamata jäänud tulu) 15 000 euro kujunemist ning esitada kahjunõude suurust tõendavad dokumendid. Kuivõrd kohus jättis Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi kaudu) osas hagi läbi vaatamata ning kostja osas käiguta, siis palus kohus tulenevalt hagi täpsustamisest esitada kohtule hagiavalduse terviktekst vastavalt

§ 376lg-le 5.

1. Hagejale on 23.05.2019 määrus kätte toimetatud 27.05.
2. Hageja ei ole käesoleva ajani hagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 340¹ lg-st 2 ning § 423 lg 2 p-st 2, jätab kohus käesoleva hagi läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 12. Kuivõrd kohus jättis hagi läbi vaatamata, siis jätab kohus hageja 05.11.2018 taotlused menetluse kinniseks kuulutamiseks, tsiviilasjade liitmiseks, tõendite kogumiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks samuti läbi vaatamata. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kuivõrd

§ 168

lg 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 3 2-18-15863 14. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

15.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4