Obsah (7)

§ 6§ 7§ 24§ 36§ 26§ 55§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. mail 2019 tsiviil

) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

§ 6

lg 1 kohaselt liikluskindlustuse kohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi.

§ 7

lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.

1. Väljavõttega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist sõiduki kehtiva kindlustuskaitse otsingu kohta (lk 154) on tõendatud, et liikluskahju põhjustanud sõiduki viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud hageja poolt ning see kehtis alates 26.09.2014 kuni 25.12.
2. Seega puudus liiklusõnnetuse hetkel kostja sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping. Liiklusõnnetuse põhjustamine A Ii poolt liiklusõnnetuse ajal kostjale kuulunud sõidukiga xxx registrimärgiga xxx on tõendatud sõidukikahju hüvitise taotluse ja S K seletuskirjaga (lk 23-26). 10.

§ 24

kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes

-s sätestatud alustel ja korras.

§ 36

lg 2 kohaselt peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja hüvitama kahjustatud isikule tekitatud kahju.

§ 26

lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

§ 55

kohaselt on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. 11. Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanud sõiduki xxx registrimärgiga xxx omanikule. Hageja kantud liikluskahju kulud summas 3099 on tõendatud järgmiste tõenditega: kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega, xxx OÜ hinnapakkumise, xxx OÜ taotlusega, xxx OÜ arve ja maksekorraldustega (lk 27, 29-34, 157).

§ 3

lg 2 ja § 55 mõistes ei oma tähtsust asjaolu, kes konkreetselt ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, vaid tagasinõude tingimused on täidetud juba üksnes siis, kui sõiduk osales liikluses ja selle sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum.

§ 55

koosmõjus § 7 lg-ga 1 ei välista hageja 3 õigust esitada tagasinõue registrisse kantud sõiduki omaniku vastu, kuigi tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja oli sõiduki omaniku elukaaslane A I.

1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole oma vastuväiteid, et liiklusõnnetuse põhjustanud A I võttis autovõtmed ja sõiduki kostja tahte vastaselt, tõendanud. Seega tuleb kostjalt liiklusõnnetusega põhjustatud kahju 3099 eurot hageja kasuks välja mõista.
2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest seadusjärgses määras põhjendatud. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 300 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4