KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2019 Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi 1-18-3808 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Anatoli Bahtijarovi (isikukood 38003202214) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- mai
- a määrus Süüdimõistetu Anatoli Bahtijarovi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
- Jätta Anatoli Bahtijarovi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus läbi vaatamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Anatoli Bahtijarovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.
- Mõista Anatoli Bahtijarovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Anatoli Bahtijarov mõisteti Viru Maakohtu
- mai
- a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on
- juuli
- Viru Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti A. Bahtijarov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
- Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kinnipeetaval on neli kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Valdavalt on isik toime pannud vargusi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on narkootiliste ainete tarvitamine ja kindla sissetuleku puudumine.
- Maakohus tõi positiivsena välja, et kinnipeetav töötab vangla majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus, kuhu talle antakse tuba. Kinnipeetav on varem töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ning olnud arvel Eesti Töötukassas. Tasumata on tal enda sõnul nõudeid üle 50 000 euro. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuivõrd A. Bahtijarov on toime pannud varavastaseid kuritegusid kindla sissetuleku puudumise tõttu, on vabanemisjärgselt garanteeritud töökoha puudumine koos kindla igakuise sissetulekuga kõrgeks uue kuriteo toimepanemise riskiks.
- Maakohtu määruse kohaselt on kinnipeetav tunnistanud, et just tutvusringkonna mõjul hakkas ta narkootikume tarvitamata, mis viitab sellele, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse. Enda sõnul on ta varem 1,5 aastat olnud ilma tarvitamata, kuid siis on tekkinud tagasilangus ja ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Käesoleval ajal saab kinnipeetav metadooni asendusravi, kuid ta soovib tulevikus saadavat doosi vähendada ning lõpuks loobuda ka asendusravist. Kinnipeetav on tunnistanud, et ta ei taha enam kunagi varastada, kuid ta on arvamusel, et kui ta töökohta ei leia, siis ei jää tal muud üle. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et isiku poolt seni ärakantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud. Puudub alus arvata, et A. Bahtijarov ei pane vabanemise järel toime uusi, eelkõige varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid (rikkus kohtu poolt määratud kohustust alluda elektroonilisele valvele, mis seisnes selles, et ta eemaldas elektroonilise jalavõru ja lahkus elukohast). Arvestades eeltoodut puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Bahtijarovi kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja A. Bahtijarovi vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
- Määruskaebuse kohaselt on igal süüdimõistetul karistuse kandmise ajal õigus eeldada, et hea käitumise korral saab ta pärast karistuse osalist ärakandmist enne tähtaega vabaneda. Vabastades kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt, on võimalik teostada kogu katseaja vältel isiku üle kontrolli, isik jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui isik vabastatakse karistuse ärakandmisel, siis puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Süüdimõistetu A. Bahtijarov on isik, kes vajab toetust ja samal ajal ka kontrolli. Sellele seisukohale on asunud ka kriminaalhooldaja, kes A. Bahtijarovi iseloomustuses on märkinud, et motivatsioon muutusteks on olemas, kuid selle saavutamine on vaevanõudev. Kohus on jätnud arvestamata A. Bartijarovi tervisliku seisundiga, temal esinevate mitmete krooniliste haigustega. Kaebuse esitaja leiab, et vangistusest tingimisi 2
(4)ennetähtaegne vabastamine annaks A. Bahtijarovile võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt ning täitma tema poolt kohtus antud lubadusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Bahtijarovi kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS §
- KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
- Kolleegiumi hinnangul on A. Bahtijarovi kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Maakohus on A. Bahtijarovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates A. Bahtijarovi uue kuriteo tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt (vt käesoleva määruse punktid 3-5). Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Ringkonnakohus leiab samuti, et varasem korduv kriminaalkorras karistatus, narkosõltuvus, juurdunud kriminaalsed hoiakud ja kuritegude õigustamine viitavad sellele, et A. Bahtijarov jätkaks vabaduses varavastaste kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses viidatud A. Bahtijarovi tervislik seisund ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Isikul on vangla iseloomustuse kohaselt diagnoositud kroonilised haigused, mis tingivad kiire väsimise. Samas ei ole terviseprobleemid varasemalt takistanud A. Bahtijarovil süstemaatiliste varavastaste kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja A. Bahtijarovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. 3
(4)- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Bahtijarovi kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu
- mai
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
- A. Bahtijarovi kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust pool tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 25 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud. Arvestades määratud kaitsja tasumäärad kriminaalasja määruskaebuse lahendamise menetluses, tuleb kaitsja tasutaotlus rahuldada taotletud ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 esimese lause järgi A. Bahtijarovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)