← Eesti

2-19-491/5

Obsah (6)§ 177§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-19-491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-491 Ts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue AS LHV Pank (hageja) ning OÜ VanaKannistuTalu vahel sõlmiti

  1. oktoobril 2016 maksekaartide teenindamise lepingud (müügikohtade nimetusega OÜ VanaKannistu Talu ja Sikupilli), mille esemeteks olid elektroonilised seadmed kaardimaksetehingute tegemiseks (Terminal). Hageja ja kostja sõlmisid lisaks
  2. novembril 2017 veel ühe samasuguse esemega lepingu (Lepingud). Kokku oli antud kostja kasutusse 3 terminali.
  3. oktoobril 2016 sõlmitud lepingute terminalitasud kuus olid üheksateist (19.00) eurot, millele lisandus teenustasu üks protsent (1.00%) eelneval kalendrikuul tehingute kogumahu kohta.
  4. novembril 2017 sõlmitud lepingute terminalitasud kuus olid kaksteist (12.00) eurot, millele lisandus teenustasu üks protsent (1.00%) eelneval kalendrikuul tehingute kogumahu kohta. Kostja lõpetas alates
  5. aasta juulikuust lepingujärgsete teenustasude maksmise, mistõttu saatis hageja
  6. augustil 2018 OÜ-le VanaKannistu Talu maksekaartide teenindamise lepingu ülesütlemishoiatuse. Maksekaartide teenindamise lepingu ülesütlemise hoiatuses märgiti, et tekkinud võlgnevus summas 141,80 eurot tuleb tasuda hiljemalt
  7. augustiks 2018, vastasel juhul ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates
  8. augustist 2018 ning nõuab summa 141,80 eurot täielikku ja kohest tasumist ja Terminalide kohest tagastamist N E AS-le. Ühtlasi oli lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud, et hagejale täiendavat teavet lepingu lõppemisest ei 2 2-19-491 saadeta. Kostja ei ole tänaseni oma kohustust hageja ees täitnud, mistõttu ütles hageja alates
  9. augustist 2018 lepingu üles.
  10. jaanuari 2018 seisuga on hageja nõue kostja vastu 758,31 eurot, mis koosneb järgnevast: 1) Hüvitussumma IWL200 komplekti eest (3tk) – 421,75 eurot; 2) Kaupmehe terminali renditasu 01.06.2018 – 31.08.2018 – 205,20 eurot; 3) OÜ VanaKannistu Talu terminalide rent 01.09.2018 – 14.09.2018 – 31,92 eurot; 4) Kaupmehe Kaardimaksete teenustasu – 3,82 eurot; 5) Käibemaks – 0,83 eurot; 6) Võlamenetlustasu – 4,17 eurot; 7) Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses – 45 eurot. Hageja palub: 1) mõista OÜ-lt VanaKannistu Talu AS LHV Pank kasuks põhinõue 662,69 eurot, käibemaksu summa 0,83 eurot, võlamenetlustasu 4,17 eurot, 91,45 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning kokku summas 758,31 eurot; 2) mõista OÜ-lt VanaKannistu Talu välja tasumata põhinõudelt viivis 0,1% päevas alates hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni; 3) kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv summas 200 eurot) mõista välja koos

§ 177lg 4 sätestatud viivisega ning jätta OÜ Vana

Kannistu Talu kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.