Obsah (5)

§ 436§ 459§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17944 Tsiviilasi S Z hagi A Z vast

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Hageja soovib suurendada Harju Maakohtu 27.05.2015 kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimummäärani, so
2. aastal 250 eurot ja
3. aastal 270 eurot kuus. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Hageja S Z on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning hageja põhielukoht on oma ema juures. Vaidlus puudub ka sellest, et kostja tasub 27.05.2015 kohtuotsuse alusel hageja ülalpidamiseks elatist ⅔ miinimummäärast, mis käesoleval ajal on 180 eurot kuus. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja viibib osa ajast isa juures ning ajal, mil hageja on isa juures, katab isa lapsega seotud kulud toidule, eluasemele (vt 29.03.2019 istungi protokoll, tl 37).
2. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-33788 tehtud otsusega on hageja käesoleval ajal vähem aega isa juures. Samuti on hageja tuginenud asjaolule, et võrreldes 2014-2015 aastatega on suurenenud ka hageja igakuised kulutused seoses hindade tõusuga. Kohus täitis 29.03.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitamiskohustust ning selgitas poolte tõendamiskohustust (tl 39).

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 12; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Kohus tuvastab esmalt, kas võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-33788 tehtud otsusega on muutunud hageja isa juures viibimise aeg. Tsiviilasja nr 2-14-33788 27.05.2015 kohtuotsuse kohaselt on kohus poolte omaksvõtuga tuvastanud, et S Z viibib kolmandiku ajast isaga ja on tema ülalpidamisel (tl 4-5). Seega loeb kohus tõendatuks, et 2015 aastal viibis hageja isa juures kolmandiku ajast.
3. Vaidlus puudub selles, et esmaspäevast neljapäevani käib hageja pärast kooli isa juures. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on nimetatud päevadel isa juures pool tundi või 2,5 tundi. Vaatamata kohtu selgitusele 29.03.2019 toimunud istungil ei ole hageja tõendanud, et võrreldes eelmise kohtuotsusega viibib laps rohkem ema juures. Kohus leiab, et tunnistaja T Z ütlusega on tõendatud, et hageja on isa juures iga päev. Pärast trenni tuleb isa ja vanaema juurde, sööb ja teeb 40-45 minutit koduseid ülesandeid. Siis tuleb telefonikõne ja ema tuleb 3 hagejale autoga järele. Varem oli hageja rohkem isa ja vanaemaga koos. Kui hageja läks
4. klassi, siis õppeprotsess võtab rohkem aega (tl 105 pöördel). Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et reede õhtust kuni pühapäevani on hageja isa juures. Muutunud on see, et hagejal on praegu rohkem trenne. Varem tal ei olnud nädalavahetustel trenni (tl 106). Kohtu hinnangul ei ole võrreldes eelmise kohtuotsuse 27.05.2015 tegemise ajaga hageja elukorraldus ja isa juures viibimise aeg sedavõrd muutunud, et need annaksid aluse elatise suurendamiseks. 2015 aastal viibis hageja isa juures kolmandiku ajast. Tunnistaja T Z ütlustega on tõendamist leidnud, et seoses trennide mahu suurenemisega ning igapäevase õppetöö pikenemisega koolis viibib hageja isa juures käesoleval ajal vähem aega võrreldes 2015 aastaga. Kohus märgib, et nimetatu ei tõenda seda, et hageja viibiks seetõttu rohkem emaga ja ema kanda oleks seetõttu rohkem hageja kuludest. Pooled ei vaidle selle üle, et isa juures viibides katab isa hageja kulud. Hageja ei ole vaidlustanud ka kostja poolt hageja isa juures viibimisel hageja ülalpidamiseks kantud kulude suurust 168,49 eurot. Kohus märgib, et kostjal tuleb ka käesoleval ajal võrreldes 27.05.2015 kohtuotsusega tasuda hageja viibimisel isa juures hageja vajalikud kulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud elatise suurendamine isa juures viibimise aja muutumisega.
5. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja kulud on võrreldes 2015 aastaga muutunud. Kohus kohustas 29.03.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil hagejat välja tuua ja tõendada enda igakuised vajadused eelmise kohtulahendi tegemise ajal ja igapäevased vajadused käesoleval ajal (tl 39). Hageja tõi 12.04.2019 menetlusdokumendis välja
6. aasta kui ka käesoleva aja kohta üksnes spordiga seotud kulutused (tl 40 pöördel). Enda igakuiseid vajadusi hageja kohtu ette ei toonud. Kostja tõi oma seisukohas esile, et hageja kulud 2015 aastal oli märgitud tsiviilasja nr 2-14-33788 12.05.2015 kohtuistungi protokollis. Nimetatud protokolli kohaselt olid hageja kulud 50 eurot võimlemine, 30 eurot inglise keel kahe kuu eest. Samuti lisandusid igakuistele kuludele võistluste kulud, laste ja sõprade sünnipäevad ning lisaks söök ja riided. Hageja nimetatule vastuväiteid ei esitanud. Summaliselt hageja igakuiseid kulusid 27.05.2015 kohtulahendis välja ei toodud. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Seega eeldab kohus, et hageja kulud olid 27.05.2015 otsuse tegemise ajal eelduslikult kahekordne elatise miinimummäär, so 390 eurot (2015 aastal oli miinimumelatise määra 195 eurot).
7. Hageja spordiga seotud kulud olid
8. aastal 85 eurot kuus.
9. aastal spordiga seotud kulud on 94 eurot kuus. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud maksekorraldustega (tl 42, 45, 47-48, 51-52, 57, 59, 61, 63-65, 66-70). Nimetatud igakuistele spordikuludele lisanduvad kulutused laagrile ja võistlustele (tl 43, 46, 49, 50, 53, 54, 55 ja 71). Maksekorraldus lennupiletite eest tasumise kohta aastal 2017, võistluskleidi eest tasumine aastal 2017 ja suvetrennide eest tasumine aastal 2017 on asjakohatud ja kohus jätab nimetatud tõendid tähelepanuta. Hagi on kohtule esitatud 27.11.2018 (tl 72, 78, 85). Seega ei oma
10. aasta kohta käivad tõendid asjas tähtsust. Laagrites ja võistlustel osalemise kulud on tõendatud perioodil 11.05.2018 kuni 02.04.2019 summas 1 332 eurot. Hageja ei ole aga tõendanud, et nimetatud kulud on suurenenud võrreldes 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajaga. Kostja tõi välja, et laagri ja võistluse kulud olid olemas juba 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajal. Hageja nimetatut ümber ei lükanud. Kostja tasub hageja ülalpidamiseks 180 eurot kuus ning kannab hageja kulud 168,49 eurot vahetult ajal, mil hageja on kostja juures. Hageja seaduslik esindaja nimetatud summat menetluses ei vaidlustanud. Seega kannab kostja hageja igakuiseid kulusid kokku summas 348,49 eurot. Hageja seaduslikul esindajal tuleb samuti kanda hageja ülalpidamiskulusid ning eeldatakse, et üks vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid miinimummääras, so käesoleval ajal 270 eurot. Seega on hageja seadusliku esindaja käsutada hageja seadusliku esindaja ülalpidamiseks rahalised vahendid kogusummas 450 eurot (hageja seadusliku esindaja enda poolt hageja kulude katteks tasutav 4 270 eurot + kostja poolt tasutav 180 eurot). Kuna hageja ei toonud välja enda igakuiseid kulutusi käesoleval ajal, siis kohus eeldab, et 450 euroga on hageja kulud ema juures elades kaetud. Kui siia arvestada juurde kostja poolt kantavad hageja kulud sel ajal kui hageja on kostja juures, siis on hageja kulud ühes kuus kaetud kokku 618,49 euro ulatuses. Kohus märgib ka, et hageja ei ole tõendanud, et tema kulud on ema juures elades kokku 540 eurot (kaks seadusjärgset miinimumi).
11. Kohus on seisukohal, et hageja spordiga seotud kulude suurus võrreldes 2015 aastaga ei ole sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise suurendamiseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et võistlustega seotud kulud olid olemas juba 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajal. Kohus möönab, et spordiga seotud igakuised kulud on kasvanud, kuid võrreldes
12. aastaga on suurenenud ka elatismiinimum ja kostja poolt makstav elatis. Hageja seaduslikul esindajal tuleb endal panustada hageja ülalpidamisse seadusjärgses miinimumis (so 270 eurot). Hageja esitas kohtule tõendeid rõivaste eest, sünnipäevakulude eest klassi raha tasumise, vitamiinide, kosmeetika ning tordi eest tasumise kohta. Hageja ei ole kohtule selgitanud, milliseid konkreetseid asjaolusid nimetatud tõendid tõendavad ning milline on nimetatud kulude suurus igakuiselt ning milline oli nende suurus 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajal. Kohus ei pea esitatud tõenditest ise asjaolusid tuvastama. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole enda igakuiseid kulutusi vaatamata kohtu selgitustele, va spordikulud, välja toonud, siis kohus ei saa nimetatud tõendeid hinnata ja jätab nimetatud tõendid arvestamata (tl 44, 56, 58, 60, 62, 73-77, 79-82).
13. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised vajadused on ema juures elades võrreldes 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajaga suurenenud sedavõrd mis annaksid alust muuta 27.05.2015 kohtuotsust. MENETLUSKULUD 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 20. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid

§ 162lg 1 alusel alaealise hageja kanda.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada

§ 162lg-t 4.

Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus hagejal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt n RKTKo nr 2-16-135, p 14). 21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5