Obsah (6)

§ 657§ 232§ 654§ 652§ 5§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 24. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus hindas

§ 232

lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

25.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 4 26.

§ 5

lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Hageja tugines maakohtus ning tugineb ka apellatsioonimenetluses üksnes oletusele, et testament on koostatud ja allkirjastatud kahtlastel asjaoludel, kuid samas ei ole ta hagiavalduses märgitud asjaolusid millegagi tõendanud. Kuigi hageja leidis enda väitel pärandaja korterist paberilehed, millel oli hageja arvates harjutatud pärandaja allkirja kirjutamist selle võltsimise eesmärgil, ei esitanud ta neid pabereid tõendina kohtule, kuigi ka nende allkirjade osas oleks saanud ekspert kindlaks teha vähemalt selle, kas need on kirjutanud SS või kostja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole samas eluliselt usutav, et kostja või mõni muu isik oleks käinud CC allkirja kirjutamist harjutamas tema korteris. Sellele puuduks mõistlik seletus.
2. Maakohus hindas eksperdi arvamust õigesti koos tunnistajate ütlustega ja leidis põhjendatult, et need tõendid ei ole otseses vastuolus, sest eksperdi arvamus ei välista seda, et testamendile kirjutas alla CC. Hageja viitab apellatsioonkaebuses põhjendamatult üksnes CC poolt 18.10.2017 Swedbank AS avaldusele antud allkirjale. Ekspertiisi tegemisel kasutati võrdlusmaterjalina 15 erinevatel aegadel antud allkirja, kusjuures kõikide puhul ei tuvastanud ekspert võrreldes testamendil oleva allkirjaga üldse erinevusi ja teiste puhul tuvastas ta lahkuminekuid osades tunnustes. Maakohus leidis põhjendatult, et võib olla mitmeid põhjusi, miks testaatori allkiri võis tavapärasest erineda. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et testaator kirjutas testamendi esimesele eksemplarile allkirja liiga tugevalt vajutades ja paber läks katki. Teisel korral kirjutas ta allkirja tugeva aluse peal ja tegi seda seekord hoolikalt. Maakohus leidis põhjendatult, et seetõttu võis tema allkiri tavapärasest erineda. See, et maakohus loetles veel asjaolusid, mis võisid põhjustada tavapärasest erineva allkirja kirjutamist (vanus, tervisehäire, allkirja muutumine ajas), ei ole ebaõige, arvestades asjaolu, et võrdlusmaterjaliks olid allkirjad aastatest 1996-
4. Apellatsioonkaebuses väidab hageja üldsõnaliselt, et tunnistajate ütlused on vastuolus kostja väidetega. Ringkonnakohus nendes vastuolusid ei tuvastanud. Tunnistajad andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, kuidas koduse testamendi allkirjastamine toimus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.
5. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et tunnistajad ei saanud olla kindlad, kas testamendi allkirjastas CC või keegi teine. Tunnistajate ütluste kohaselt olid nad CC-ga juba varem tutvunud. See, mitu korda nad olid kohtunud, ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust. Tunnistaja SS kinnitas testamendi allkirjastamisega seonduvaid asjaolusid kirjeldades muu hulgas seda, et ta nägi enne testamendi allkirjastamist CC isikutunnistust. Asjaolu, et KK ei kirjeldanud ütlusi andes isikutunnistusega tutvumist, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest maakohus tunnistajatele selle kohta küsimusi ei esitanud. Samuti ei esitanud maakohus tunnistajatele küsimusi selle kohta, kes kirjutas testamendile kuupäeva ja mis kell see allkirjastati. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks allkirjastamise kellaaeg olulise tähtsusega. Seadus ei näe ette, et kodusele testamendile tuleb märkida selle allkirjastamise kellaaeg. Tunnistaja KK ei kinnitanud, et testament allkirjastati 2018.aastal, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Tunnistaja ütles 23.01.2019 kohtuistungil, et seda tehti eelmisel aastal, kuid see on ilmselgelt sõnavääratus, sest tunnistaja jättis arvestamata, et aasta oli vahetunud. Maakohus on käsitlenud testamendi tegemise aja küsimust piisava põhjalikkusega ja leidis põhjendatult, et testament tehti 19.10.
6. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks. 5
7. Testamendi tühisuse tuvastamise hagi aluseks ei saa olla ainuüksi asjaolud, et testament ei ole hageja suhtes positiivne ja tal on kahtlused selle koostamise asjaolude suhtes. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt välja toodud asjaolu, et CC ja hageja omavahel ei suhelnud. Tuvastatud asjaolude ja tõendite valguses on arusaadav ja eluliselt usutav CC soov pärandada oma vara kostjale, st isikule, kes temaga suhtles ja teda erinevate toimingute tegemisel abistas. CC sellekohast soovi tõendavad ka tunnistajate KK ja SSi ütlused.
8. Maakohus ei võtnud tõenditena asja juurde kostja esitatud AA pangakonto väljavõtet ja telefonikõnede väljavõtteid (protokolliline määrus tlk 47). Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited eelnimetatud dokumentide sisu tõlgendamise kohta.
9. Kuna ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 6