← Eesti

3-19-1557/8

Obsah (5)§ 235§ 121§ 4§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas Tallinna Vangla meditsiiniosakonnale 08.07.2019 taotluse vangla kulul prillide väljastamiseks. Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja jättis 02.08.2019 vastuskirjaga nr 7-8/173994 XX taotluse rahuldamata. 3-19-1557
  2. XX esitas 06.08.2019 Tallinna Vanglale vaide 02.08.2019 vastuskirja tühistamiseks osas, millega jäeti tema taotlus vangla kulul prillide saamiseks rahuldamata ning taotles prillide võimaldamist. Tallinna Vangla tagastas 13.08.2019 otsusega nr 5-15/19/141-2 vaide haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna isikul puudub õigus vaiet esitada. Kuna vaie on suunatud meditsiinilise abivahendi väljastamisele, mille vajadust vanglas hinnatakse tervishoiuteenuse osutamise raames (s.o eraõiguslikus suhtes), mis ei saa olla vaidemenetluse esemeks, puudub isikul vaide esitamise õigus.
  3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.08.2019 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale prillid. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi andmist.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 02.09.2019 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Prillide kui meditsiinilise abivahendi määramise vajadust vanglas hinnatakse tervishoiuteenuse osutamise raames (vt nt Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3-3-1-56-11, p 8). Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (vt nt Riigikohtu 21.12.2010 otsus nr 3-3-1-69-10, p 9). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. XX palub 05.09.2019 määruskaebuses halduskohtu 02.09.2019 määrus tühistada. Ühtlasi palub määruskaebuse esitaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda talle riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab üldjoontes

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

  1. Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Vangistusseaduse § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. TTKS § 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenuseks tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Prillid (läätsed koos raamidega) on käsitatavad nägemisteravust korrigeerivate meditsiiniliste abivahenditena. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 "Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord" § 3 lg 2 järgi otsustab meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kusjuures tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise 2

(3)3-19-1557 abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Seega hinnatakse meditsiiniliste abivahendite (sh prillide) väljastamise vajadust vanglas tervishoiuteenuse osutamise raames eraõiguslikus suhtes (vt ka Riigikohtu 12.10.2011 määrus nr 3‑3‑1‑56‑11, p 8). Haldusotsusega on tegemist siis, kui meditsiiniline vajadus on tuvastatud, kuid vangla keeldub sellegipoolest abivahendit väljastamast (Riigikohtu 16.03.2016 määrus nr 3‑2‑1‑1‑16). Praegusel juhul ei ole tegemist niisuguse olukorraga. 9. Praeguses asjas on silmaarst tuvastanud XX-l nägemisteravuse osalise languse ning hinnanud, et kaebaja nägemisteravuse langust arvestades ei ole prillide kasutamine vältimatult vajalik, mistõttu ei ole ka nende väljastamine vangla kulul põhjendatud. Eeltoodut arvestades osutati kaebajale vanglas tervishoiuteenust, mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis kuulub see maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1).

§ 4

lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega ei kuulu XX kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse (

§ 121lg 1 p 1).

  1. XX taotlus määruskaebemenetluses riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kuigi kahtlust ei ole kaebaja maksejõuetuses, on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks asjaoludest tulenevalt vähesed (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5).
  2. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.09.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.