Obsah (8)

§ 76§ 199§ 65§ 121§ 64§ 68§ 75§ 5

1-19-2377 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-2377 (18233001571) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Ruslan Nazarov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Ruslan Nazarovilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 120 (ükssada kakskümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-19-2377
2. Viru Vangla esitas 10.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Nazarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.04.2019 otsusega tunnistati Ruslan Nazarov süüdi

§ 199

lg 2 p 8,9 (28.08.2017 episood) järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2017 kohtuotsuse nr 1-17-10284 alusel mõistetud karistusega – 1 aasta vangistust ning Ruslan Nazarovile mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.12.2017 otsuse järgi täies ulatuses ärakantud karistus, 1 aasta vangistust, ning loeti karistus täielikult ärakantuks. Ruslan Nazarov tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 8,9 (30.11.-01.12.2018, 03.-05.12.2018, 04.12.2018, 04.-05.12.2018, 08.12.2018 episoodid) järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Ruslan Nazarov tunnistati süüdi

§ 121lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Ruslan Nazarovile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.10.2018 kuni 09.10.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti Ruslan Nazarovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.12.

1. Kohtuotsus jõustus 01.05.
3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.04.2019 otsusest tunnistati Ruslan Nazarov süüdi selles, et ta pani toime kuus

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavat kuritegu s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Täpsemalt seisnesid tema poolt toime pandud vargused selles, et ta võttis mootorsõidukitest akanaklaasi lõhkumise teel ära kannatanutele kuuluvaid erinevaid vallasasju 28.08.2017, 30.11.2018 kuni 01.12.2018, 03.12.2018 kuni 05.12.2018, 04.12.2018, 04.12.2018 kuni 05.12.2018 ja 08.12.2018. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 1 järgi, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Tema poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine seisnes selles, et ta 01.10.2018 kella 16:00 kuni 17:00 paiku kasutas füüsilist vägivalda J M suhtes. R. Nazarov lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku. Löögi tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu ning kukkus maha. R. Nazarov tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastuse: parema kulmu haava.

1. Kinnipidamisasutuses Ruslan Nazarovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb vägivalla kasutamises või sellega ähvardamises. Samuti vanglas narkootikumide tarvitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav jätkab narkootikumide tarvitamist, puudub sissetulek ning annustab ettenähtust rohkem ravimeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 62%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Ruslan Nazarovi tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata Ruslan Nazarovile katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni 09.09.2020 tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ruslan Nazarovile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 7 - mitte viibima paikades, 2 1-19-2377 kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega v.a. lähisugulased;

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele järelevalvele 3 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma 26.07.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Ruslan Nazarovi ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Ruslan Nazarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu Ruslan Nazarov teatas 30.07.2019 toimunud kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta kinnitas seda, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta väga loodab selle MTÜ L peale. Ta loodab, et nad aitavad teda korraldada oma elu korralikult, et tal läheks kõik hästi. Ta tahab lõpetada narkootiliste ainete tarvitamist ja kuritegude sooritamise, tahab elada korralikult. Seoses enda võlgnevusega 6 579, 87 eurot plaanis ta maksegraafikut kohtutäituriga ja maksta. Tal on kokkulepe tugiisikuga, kuid ta ei võtnud tema käest tõendit ja talle öeldi XXX, et tal seal võimaldatakse tööd. Viimati töötas ta ametlikult Eestis aastal 2016, töötas Tallinnas ettevõttes, siis ta läks Soome ja töötas ka seal. Ta viibib kinnipidamisasutuses vist kaheksandat või kümnendat korda. Ta on nõus sellega, et tal esineb narkosõltuvus. Ta proovis narkootilist ainet kui oli 15.-aastane ja hakkas tarvitama 20 aastaselt. Kõige pikem periood oli pool aastat, mil ta ei tarvitanud narkootilisi aineid. Ta langes tagasi tööprobleemide tõttu, ei osanud nendega toime tulla iseseisvalt, hakkas tarvitama. Hetkel ei ole nendest isikutest, kes on tema suhtlusringkonnas ja tarvitavad ebaseaduslikult narkootilisi aineid, palju järgi, sest mõned surid, mõned kolisid. Kui ta vabaneb, siis ta ei suhtle nendega. Tal on palju tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud, sest ta sattus vanglasse kui oli 14.-aastane. Ainult vanglas läbis igasuguseid sotsiaalprogramme, vabaduses seda ei teinud vabanemaks narkosõltuvusest. Lähedastest saavad talle vabaduses tuge osutada ema ja vend. Viimane on õiguskuulekas kodanik. Tal jäi sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ läbida kaks õppetundi ehk kaks nädalat. Vestlused, mis on talle ette nähtud individuaalses täitmiskavas, need veel toimunud ei ole. Ta tahab läbida kõike, mida tal on vaja. Sissetungimisega vargusi pani ta toime narkootiliste ainete tarvitamise tõttu, kuna tal oli vaja raha narkootilise aine jaoks. Ta tahaks pikemat elektroonilist järelevalvet ehk üheks aastaks, sest ta tahaks läbida programmi ja seda ta ei jõua kolme kuuga. Ta valis enda elukohaks XXX, kuna ta soovib täielikult muuta oma tuttavate ringi, oma elu ja tal puudus elukoht.
3. Kaitsja toetas Ruslan Nazarovi soovi vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab ka seda, et elektroonilise valve võib olla pikem ehk kuni 12 kuud, mida võimaldab ka seadus. Ruslan Nazarov ise siin kirjeldanud, et kuritegude toimepanemise põhjuseks oli narkootikumide tarvitamine. Ta soovib narkootikumidest loobuda ja sellele motiveeritud. Kui Nazarov osaleb programmis SÜTIK, siis isikud, kes korraldavad selle, saavad aidata ja motiveerida. Motivatsioon on olemas ja on alus arvata, et ta enam ei pane toime uusi kuritegusid. R. Nazarov ise on näidanud, et ta on motiveeritud, ta ise on otsinud endale tugiprogrammi. Seega on alust arvata, et vabaduses ta kuritegusid toime ei pane. Juhul kui tema suhtes kohaldatakse pikemat elektroonilist valvet, siis saab tema tegevust kontrollida. Vangistuses Ruslan Nazarov on käitunud hästi, distsiplinaarkaristusi ei ole ja kuna tema vangistus ei ole väga suur ta ei läbinud täitmiskava. Vabaduses tal on elukoht, toetav pere ja töökogemust arvestades leiab ta vabaduses endale töökoha. Kui hinnata Ruslan Nazarovi varasemat käitumist ja tema varasemat eluviisi ja kuritegusid, siis on selge, et need on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Head väljavaated vabanemise korral on olemas. 3 1-19-2377 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja täiendavalt asja materjalide juurde võetud dokumentidega, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et ei ole põhjendatud Ruslan Nazarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.04.2019 otsusega tunnistati Ruslan Nazarov süüdi

§ 199

lg 2 p 8,9 (28.08.2017, 30.11.-01.12.2018, 03.-05.12.2018, 04.12.2018, 04.-05.12.2018, 08.12.2018 episoodid) järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Ruslan Nazarov tunnistati süüdi

§ 121lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Ruslan Nazarovile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Arvati

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 08.10.2018 kuni 09.10.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti Ruslan Nazarovile lõplikult ärakandmisele 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.12.2018. 12.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on R. Nazarov temale mõistetud karistusajast (1 aasta 8 kuud ja 28 päeva), mis hakkas kulgema 12.12.2018, ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et R. Nazarovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka J OÜ juhatuse liige I K on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. 4 1-19-2377 Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 16. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76

lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et Ruslan Nazarovile on koostatud individuaalne täitmiskava 23.05.2019, kuhu on planeeritud toimetulekut mõjutavad tegevused, riskimaandavad vestlused, töötamine ja sotsiaalprogramm "Eluviisitreening". Ruslan Nazarov ei ole veel jõudnud tegevusi läbida, kuid 04.07.2019 alustas sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" läbimist. Ta osales aktiivselt, tunnistab probleemi olemasolu, praegu on motiveeritud ennast muutma. Kohtuistungil selgus, et tal on jäänud sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ läbida veel kaks kohtumist.
2. Lisaks kinnipeetu aktiivsele osalemisele eeltoodud programmis on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et R. Nazarovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 5 1-19-2377
3. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu käitumisele kinnipidamisasutuses ei ole võimalik mingeid etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud ka aktiivselt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisel. Seega räägib tema käitumine kinnipidamisasutuses tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Samas on oluline märkida seda, et tema suhtes koostatud individuaalne täitmiskava on suuremas osas veel läbimata, kuna süüdimõistetul pole olnud võimalik olla töö tegemisega hõivatud suurendamaks töötegemise harjumuse kinnistumist ning toimumata on ka mitmed vestlused, mis peaksid aitama kaasa süüdimõistetu edasisele õiguskuulekusele. Viimati nimetatu räägib praegusel hetkel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna talle on ette nähtud veel mitmeid tegevusi saavutamaks karistusega taotletavat eesmärki ning kohus ei alahindaks nimetatud tegevustega saavutatavat positiivset mõju. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
4. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Ruslan Nazarov elama asuda sotsiaalkodus aadressile XXX. J OÜ juhatuse liikme I K on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Mittetulundusühing LUNEST esitas 06.06.2019 Viru Vanglale kinnituse, et nad on valmis projekti SÜTIK raames toetama Ruslan Nazarovi taasühiskonnastamise protsessi pärast ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Projekti raames pakutakse tugiisikuteenuse kaudu igakülgset toetust, s.h sotsiaalset tuge, abi sotsiaalsete oskuste omandamisel, suunamist sõltuvusraviteenuste juurde, psühholoogilist abi ja muid vajalikke tugiteenuseid. Projekti eesmärk on parendada klientide elukvaliteeti ja toimetulekuoskuseid ning vähendada väär- ja kuritegude hulka. Iseloomustuse kohaselt R. Nazarovil on tasumata rahalisi nõudeid 6579,87 eurot. Lähedastest on vabaduses võimalik tuge saada enda emalt ja vennalt.
5. Kohus leiab, et eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta pigem tema ennetähtaegset vabastamist. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdimõistetul on olemas küll püsiv elukoht sotsiaalmajas ning ka toetus projektis SÜTIK osalemise näol ning kahe lähedase isiku tugi, kuid tal puudub püsiv töökoht ja seega pole talle kindlustatud iseseisev sissetulek vabaduses olles. Võimalus töötada projekti SÜTIK raames ja saada ka seoses sellega iseseisvat sissetulekut on paljasõnaline. Arvestades ka süüdimõistetul lasuvaid rahalisi kohustusi, mis iseloomustuse kohaselt on 6 579, 87 eurot ning ka seda, et süüdimõistetu sõnul on kannatanutele vargustega tekitatud kahju hüvitamata, siis kohus leiab, et eeltoodu kaalub üles positiivsete asjaolude esinemise süüdimõistetu elutingimuste osas vabaduses. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et kuriteo toimepanemise asjaolude kohaselt (6 sissetungimisega vargust lühikese perioodi jooksul) on just majanduslik kitsikus olnud selleks ajendiks, miks Ruslan Nazarov on vargusi toime pannud, sest tal ei ole olnud piisavalt rahalisi vahendeid narkootilise aine ostmiseks. Seda, et ta pani vargusi toime seetõttu, et tal oli vaja raha narkootilise aine ostmiseks kinnitas Ruslan Nazarov ka kohtuistungil. Arvestades iseloomustust ja süüdimõistetu enda poolt kohtuistungil väljatoodut, mille kohaselt esineb tal narkosõltuvus, mida kinnitavad ka karistusregistri andmed (karistatud NPLAS § 151 alusel kahel korral), siis ka see asjaolu soosib uute varavastaste kuritegude toimepanemist ning kohtul puudub veendumus, et käesoleval hetkel programmis SÜTIK osalemisega on võimalik saavutada sellist edu, et süüdimõistetu ei naase vabaduses olles narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise juurde. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et süüdimõistetu juba alates
6. eluaastast tarvitab narkootilisi aineid ning esineb pärast seda tema sõnul vaid üks pooleaastane vaheaeg vabaduses olles, kus ta seda ei teinud. Ka pole kohtul täieliku veendumust selles, et programmi SÜTIK läbimisega on võimalik hoida ära süüdistatava poolt narkootiliste ainete ebaseaduslik tarvitamine, kuna varasemalt pole süüdimõistetu vabaduses abi otsinud vabanemaks narkosõltuvusest ning seega on kaheldav tema allumine 6 1-19-2377 programmis osalejatele esitatavatele nõuetele. Seda kinnitab ka tema poolt välja toodu, mille kohaselt ta väga loodab selle MTÜ L peale. Kohus leiab, et motivatsioon elu mürgitavast sõltuvusest vabanemiseks peab tulenema eelkõige isiku enda seest ning kohtupraktika kinnitab seda, et pikaajaliselt narkootilisi aineid tarvitanud isikute puhul ei ole kõigil piisavalt tahtekindlust öelda narkootilistele ainetele ei kui eluteel ilmnevad raskused. Vabaduses on süüdimõistetut ootamas arvestades tema võlakoormat kehv majanduslik olukord ning ka ei pruugi talle sobida sotsiaalmaja elukohana ning kõik see võib viia uuesti narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise juurde, mida ei suuda ära hoida ka allutatus elektroonilisele valvele. Seda, et süüdimõistetu pole endas päris kindel selles osas, et suudab programmi SÜTIK edukalt läbida kinnitab kohtu hinnangul ka see, et ta tahaks pikemat elektroonilist järelevalvet kui kriminaalhooldaja ettepanekus on pakutud ehk ühte aastat, sest ta tahaks läbida programmi ja seda ta ei jõua kolme kuuga. MTÜ L 06.06.2019 kirjast ei selgu, et allutatus elektroonilisele valvele ja projektis SÜTIK osalemine oleksid omavahel kuidagi seotud.
7. Kokkuvõtvalt R. Nazarovi elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilise valve alla, sest kohtu hinnangul arvestades seda, et individuaalne täitmiskava on veel läbimata, siis esineb suur oht, et R. Nazarov jätkab vabaduses olles narkootilise aine tarvitamist, mis nõuab rahalisi vahendeid ning arvestades ka tema suurt võlakoormat ning garanteeritud töökoha puudumist vabaduses olles, siis pole kuidagi välistatud uued samalaadset varavastased kuriteod. Nimetatut kinnitab ka see, et teda on ka varasemalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Ruslan Nazarovi iseloomustus näitab, et keskerihariduse ta on omandatud karistuse kandmise ajal V. Käitumisraskused tulenevad sellest, et käis erikoolis pani esimese kuriteo toime 14 aastaselt. Erialaks on mööbelsepp-restaureerija. Riigikeele oskus hinnatud A2 tasemele. Suhtub hariduse omandamisse positiivselt.
9. Karistusregistri andmete kohaselt on Ruslan Nazarovi kriminaalkorras karistatud kolm korda. Vanglas viibib enda sõnul vist kaheksandat või kümnendat korda. Praegu kannab karistust süstemaatilise varguste eest sissetungimisega ja kehalise väärkohtlemise eest. Kehtivatest karistusandmetest nähtub, et tema poolt toime pandavad kuriteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja tema kuritegelik käitumine on tihe. Korduvad kriminaal- ja väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivate normide osas ja kuritegelike hoiakutele. Korduv karistatus näitab ilmekalt seda, et oma varasematest karistustest ei ole Ruslan Nazarov teinud mingeid järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist.
10. Eeltoodud andmete valguses ja arvestades ka pigem negatiivseid elutingimusi vabaduses leiab kohus, et Ruslan Nazarovi ennetähtaegne vabanemine käesoleval hetkel põhjendatud ei ole. Kohtu ette ei ole toodud mingeid selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et süüdimõistetu on enda elus ja mõtteviisis teinud selliseid kardinaalseid muutusi, mis annaksid kohtule aluse uskuda, et ta on enda kriminaalse käitumisega lõpparve teinud ning suudab ja tahab elada edaspidiselt selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik tema käitumisele mingeid etteheiteid teha. Alles sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine kinnipidamisasutuses ei ole kohtu hinnangul piisav jaatamaks süüdistatava puhul, keda on ka varem karistatud kriminaalkorras, uute kuritegude toimepanemise ohu äralangemist. Seda kinnitab ka see, et Ruslan Nazarov on enda sõnul ka varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis aga paraku ei päädinud sellega, et oleks põhjendatud jaatada tema puhul eluviisi muutmist.
11. Ruslan Nazarovi tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Kohtu hinnangul see aga käesoleval hetkel selline ei ole. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Ruslan Nazarovi 7 1-19-2377 tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks Ruslan Nazarovi ära uute kuritegude toimepanemisest. Ohuprognoos Ruslan Nazarovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Ruslan Nazarovi tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Seda kinnitab ka see, et individuaalne täitmiskava on valdavas ulatuses veel läbimata. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning kohus ei tajunud kohtuistungil, et süüdimõistetu on piisavalt motiveeritud enda elu muutmiseks seaduskuulekuse suunas.
12. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu Ruslan Nazarovi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning programmis SÜTIK osalemine ei anna piisavalt alust asuda teistsugusele seisukohale, sest kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu puhul on sellega võimalik sütitada teda enda elu kardinaalselt muutma, arvestades tema karistusregistri andmeid ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. Siiani ära kantud karistus, kus pole veel läbitud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, pole veel soovitud eesmärki saavutanud ning eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud (püsiva elukoha olemasolu, kahe lähedase tugi, eeskujulik käitumine kinnipidamisasutuses). Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
13. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Ruslan Nazarovi kaitsja Robert Sprengk riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 120 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ja süüdimõistetuga nõupidamist Viru Vanglas põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Ruslan Nazarovilt välja mõista. Kohus leiab, et Ruslan Nazarovile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 8