Obsah (7)

§ 142§ 317§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-5376 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2019. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M Pi, A B, N

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD 2

1. Viru Maakohtu 26.03.
2. a kohtumääruse alusel on P Bl võetud ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus alaealiste laste M Pi, A B, N B, K B, A B, R B ja J B suhtes. Alaealistele lastele määrati eestkostjaks Kiviõli Linnavalitsus (peale haldusreformi Lüganuse Vallavalitsus). Lapsed on riiklikul ülalpidamisel asendushooldusteenuse alusel. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud miinimummääras ja tagasiulatuvalt ühe aasta hagi esitamisest.
3. Hagiavalduses teatasid hagejad, et neile on kostja elukoht teadmata. Rahvastikuregistri andmetel on P B elukoht xxx. Kohtul ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada.
4. Kuna kostja P B tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
5. aprillil
6. a

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 24.04.

1. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 7. Kuigi

§ 444

lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg

2. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on alaealine laps (hageja) õigustatud ülalpidamist saama ning PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.
3. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
4. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
5. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on alates 01.01.
6. a kuupalga alammäär 540 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 270 eurot. 3 Kuna hagejad nõuavad igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduse tõendamine vajalik.
7. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ühe aasta eest hagi kohtusse esitamisest. Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12 ja 25.05.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 19).
8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus M Pi, A B, N B, K B, A B, R B ja J B hagi P B vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
9. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 15. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab kostja P B. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4