Samuti ei ole hageja seadusliku esindaja M. Hi hooldamise selgitused käsitletavad kasutusjuhendina. Hageja ei paigaldanud kastmissüsteemi ja mulla vahele sellisest materjalist peenravaiba, mis juhtis kastmisvee istikute juurtele kättesaamatusse kaugusesse. Tegemist on vett läbilaskva sünteetilise kattematerjaliga, mis lisaks takistab pinnaselt vee aurustumist.
Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud lepingu taganemiseks mistahes õiguslikku alust, järelikult ei kaasnenud lepingust taganemisega õiguslikke tagajärgi.
) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 4 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda või see üles öelda. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus müügilepingu sõlmimise osas, on poolte vahel sõlmitud seega
Vaidlus
mõistes tarbijana (füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega). 18.
lg 1 kohasel tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. 19.
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. 20.
lg 1 lähtuvalt müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust 4 soodsam seisund.
sätestab, et tarbijale müügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
Kostja poolt on käesoleval juhul tõendamata, et pooled oleksid lepingu puntki 4 eraldi läbirääkinud. Hageja seletustest nähtuvalt ei arutletud müügilepingus garantiitähtaja üle, selle tingimuse muutmise üle. Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjadest (lk 107) nähtuvalt saadeti hagejale lepingu projekt, milles paluti hagejal lisada isikukood ja võimalusel digitaalallkiri, kuid ei tähenda, et kostja oleks arutlenud hagejaga läbi lepingus märgitud garantii tingimused. Et lepingu projekt saadeti hagejale, kinnitab see seda, et tingimused olid eelnvalt välja töötatud kostja poolt ning lepingu tingimuseks olev garantiitähtaeg ei olnud eelnevalt läbi räägitud. Eeltoodu alusel on tõendamata ja ebaõiged kostja väited, et garantiitingimus on hagejaga läbi räägitud. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist
lg 1 kohase tüüptingimusega, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, ning ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu hagejal ei olnud võimalik mõjutada. 10.05.2016 poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 4 kohaselt istikutele anti garantii vaid üks kuu, seega on eelnimetatud lepingu p 4 olulises vastuolus
lg 2 teises lauses sätestatud kuuekuulise garantiiperioodiga ning jätab hageja kui tarbija seaduses sätestatud aja perioodil ilma võimalusest kaitsta enda müügilepingu rikkumise korral ettevõtjast müüa vastu nn tõendamiseta. Tegemist on ebamõistlikult lühikese garantiitähtajaga. Eelkõige tähendab see tema jaoks seda, et müügilepingu p 4 ei võimalda tal tugineda ilma tõendamata seaduses sätestatud 6- kuulise tähtaja /mis on oluliselt pikem kui müügilepingus p 4 märgitu/ kostja poolsele müügilepingu rikkumisele, sest lepingu p 4 kohaselt pöördub tõendamise koormis hageja kahjuks ja osutub talle kulukaks ja raskemas oma õiguste maksapanemiseks. Nii on kohtu hinnangul tegemist
lg 1 mõttes teda oluliselt kahjustava tingimusega, sest kohustus, millest hageja tarbijana on seaduse järgi 6 kuud vaba, st ta ei pea kandma kulusid müüja poolse müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumise tuvastamiseks ja eeldus on, et müüja rikkus kohustust, on lepingu p-s 4 ümber pööratud hoopis kostja kasuks, sest sellise tingimuse korral ei eeldata müüja poolset lepingu rikkumist üldse ja kes ei pea ka sellisel juhul tõendama rikkumise puudumist ega kandma kulusid pärast lepingu p-s 4 nimetatud tähtaja möödumist. 22. Kuna kohus on eeltooduga tuvastanud, et 1) lepingu p 4 oli tüüptingimus ning 2) tegemist oli tarbija kahjuks ebamõistlikult lühikese garantiitähtajaga, siis leiab kohus, et tulenevalt
5 Lepingu rikkumise tuvastamine, ekspertiisikulude kui kahju hüvitamine 23. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et 17-19.05.2016 toimus istikute istutamine, peale mida hageja võttis töö vastu. Seega võib lugeda
lg 1 kohast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemiku ajaks ostjale kuupäeva 19.05.2016, millisest hetkest algas kulgema
lg 2 teise lause kohane kuue kuu pikkune tähtaeg, mille puhul eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja ostjale üleandmise päeval. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kohe peale istutamist hakkasid puud kolletuma ning juunis 2016 käis kostja töötaja puid kontrollimas. Seda, et puud kolletasid, kinnitavad kohtule esitatud fotomaterjal, videomaterjal. Ühtlasi ei ole vaidlust asjaolu üle, et 30.06.2016 e-kirjaga on kostja esindaja teatanud, et lubab välja vahetada 35 hukkunud elupuud uute istikute vastu septembris 2016 ja et uute puude istutamine toimus septembris 2016.a. Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (
Müüja asendas osa elupuid, valides selleks tema arvates kõige sobivama aja. Vaatamata sellele ka need hakkasid kuivama. Eeltoodud vaidlustamata asjaolude alusel leiab kohus, et tõendatud asjaolu, et lepingule mittevastavus ilmes
24. Tarbijale müügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija tõendama üksnes
Müüja aga peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel. Hageja vande all antud ütlustega (t/l 164-169), esitatud veearvetega on tõendatud (t/l 1416), et hageja hooldas kostja poolt 19.05.2016 üleantud puid (kastis, tegi multšipeenra, tal oli varasemalt kogemus elupuude heki kasvatamisega) kostja juhistest lähtuvalt. Esitatud pildi- ja videomaterjalidest (t/l 10 pöördel-13, 23, 64, 90) ning mh ka kostja enda seisukohtadest ja asjatundjate arvamustest (t/l 59-62) nähtub, et kostja poolt müügilepinguga mais 2016. aastal hagejale müüdud istikutest osad (ca 40) puud on kolletunud/kuivanud/surnud. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks vaid osa puid jätnud hooldamata (ca 40) ja ülejäänud puude osas täitnud oma lepingujärgset hoolsuskohustus. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel
25.
lg 1 p 3 ja
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 6 alusel on kahju hüvitamise eesmärk taastada kahju eelne olukord ja kohustuse rikkumisel peab olema seos kahju tekkimisega § 123 lg 3 järgi. Kulud kahju kindlaks tegemiseks hõlmavad mõistlikke eksperdikulusid, nt hindamaks kahju suurust või seda, kas üldse tasub asja parandada, või kas ja kui suures ulatuses on kahju väidetava kahju tekitaja poolt tekitatud. Eksperdi valik on põhimõtteliselt kannatanu õigus ning ta ei pea leppima kahju tekitaja poolt soovitatud eksperdiga või kahju tekitaja poolt palgatud eksperdi hinnanguga. Samuti kuuluvad siia alla kulutused, mis olid vajalikud lepingurikkumise (nt asja või töö lepingutingimustele mittevastavuse) kindlakstegemiseks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks (
Kuna asja üleandmisele järgneva kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste osas lasub tõendamiskoormus müüjal, kannab ta seetõttu ka selle täitmisega seonduvad kulud, eelkõige ekspertiisikulud. Seda, et müügilepingu rikkumisel võivad ekspertiisi kulud teisel lepingupoolele tekkida, et tõendada kostja /müüja/ poolset kohustuse rikkumist, siis on selliste kulude kui kahju tekkimine rikkumise tagajärjena ka
Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja tellitud ekspertiisikulud istikutele, nende puuduste olemasolu ja kostja kohustuse rikkumise tõendamiseks, mille viis läbi ja koostas dendroloog A. A 22.12.2016, kuulub kostja poolt hüvitamisele. Asjatundja arvamuse hinnaks kujunes 1260 eurot. Kuna aga kostjal puudus võimalus ekspertiisi läbiviija valikul, sj hinna osas seisukohta esitada ning kuna kohtule nähtuvalt ei ole hageja turult võtnud teisi (odavamaid) pakkumisi, siis kohtu hinnangul ei saa olla põhjendatud täies ulatuses ekspertiisikulude hüvitamise koormuse seadmine kostjale, kellel antud hinnaprotsessi kujunemisel ei olnud sõnaõigust. Seega on ebaõiglane kostja suhtes, et tema peab kandma kogu hageja poolt kantud ekspertiis kui kahju kulud. Nimelt võimaldab
lg 1, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks
lg 1 alusel kahju hüvitist vähendada, kuna täies ulatuses hüvitamine oleks kostja suhtes ebaõiglane ning seega tuleb kostjalt välja mõista
Lepingust taganemine 26.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui (
lg 2) 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.
lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. 7 Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (
Käesoleval juhul elupuude lepingutingimustele mittevastavusest teatati kostjale juba 2016 aasta juunis, see on vähem kui kuu aja jooksul nende ostmisest. Hageja on pöördunud asjatundja dendroloogi A. A poole, kes oktoobris tegi hageja aias ekspertiisi ja 22.12.2016 koostas arvamuse hageja aias olevate elupuu istikute osas. Tuginedes asjatundja arvamusele esitas hageja kostjale 24.03.2017 e-kirjaga, milles leidis, et hageja peab õigustatuks, et kostja vahetaks surnud puud välja (lk 11). Selles kirjas ei ole hageja viidanud, et ta ei soovi kostjaga lepingut ehk et oleks avaldanud tahet lepingust taganeda. 05.06.2017 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, kuna hageja sai teada võimalikust lepingu rikkumisest hiljemalt 22.12.2016 kui asjatundja esitas oma arvamuse. Samas oma taganemisavalduse kostjale esitas hageja alles 05.06.2017. Kuna hageja ühtlasi tugines taganemisavalduses asjatundja A. A arvamusele, so üle viie kuu hiljem, kui sai asjatundja A. A arvamuse (22.12.2016), siis kohtu hinnangul on ületatud
Seega on hageja kostjale esitanud müügilepingust taganemisavalduse ebamõistlikult hilja ning sellega kaotas hageja õiguse müügilepingust taganeda
lg 1 p 1 järgi ning kohtu hinnangul ei ole seetõttu õiguse kaotamise tõttu hageja ka lepingust 05.06.17 taganenud. Nimetatu tõttu ei saa hageja nõuda ka
Märgitud hageja nõue jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei anna hinnangut poolte muudele väidetele ja tõenditele. Kokkuvõte 27. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ekspertiisikulude kui kahju katteks 500 eurot
lg 1, 3, § 128 lg 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 140 lg 1 järgi, kuna kostja vabatahtlikult kahju hagejale ei hüvita. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.