← Eesti

2-17-8780/20

Obsah (22)§ 211§ 189§ 8§ 76§ 208§ 34§ 35§ 218§ 230§ 237§ 42§ 223§ 217§ 101§ 115§ 128§ 127§ 140§ 116§ 188§ 118§ 220

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 01.11.2018.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Lubja 4,

§ 211tähenduses.

Samuti ei ole hageja seadusliku esindaja M. Hi hooldamise selgitused käsitletavad kasutusjuhendina. Hageja ei paigaldanud kastmissüsteemi ja mulla vahele sellisest materjalist peenravaiba, mis juhtis kastmisvee istikute juurtele kättesaamatusse kaugusesse. Tegemist on vett läbilaskva sünteetilise kattematerjaliga, mis lisaks takistab pinnaselt vee aurustumist.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista 6935 eurot, 1002,60 viivis ja 1260 eurot asjatundja arvamusega seotud kulud, kokku 9197,68 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused (t/l 48-52, 74-78, 102-105, 142-149)
  2. Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Hageja ja kostja sõlmisid 10.05.2016 istikute ostu-müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt 201 „Brabant“ elupuud pikkuses 200-225cm ning, millega kostja kohustus elupuud transportima ja seejärel istutama. Ajavahemikus 17.-19.05.2016 toimus istikute ja 20 lisapuu istutamine. Kuivõrd kostja võttis Lepingu punktiga
  3. kohustuse vahetada kuni 25.06.2016 kasvama mitte läinud istikud välja, läks kostja töötaja kontrollima, kas hageja on ikka istikud varjutuskangaga ära katnud. Nähes, et hageja ei ole seda teinud ja istikutel on kuivamise tunnused (longu vajunud oksad), tõi kostja hea tahte korras hageja istikute katmiseks oma varjutuskanga ning kattis sellega kõik puud, sh istikud. Arvestades, et kuumalaine oli kahjustanud 35 puud, pöördus hageja abi saamiseks kostja poole. Kostja lubas, et saab need välja vahetada, kuid rõhutas, et suveperioodil võib puude kinni katmata jätmise ja piisava vee mittetagamisel sama korduda. Kostja pakkus välja, et 35 puu vahetus võiks toimuda septembrikuus. Kostja teostas seega kokku 45 puu istutamise kuupäeval 14.09.2016 ning 35 puud tõi kostja ja 10 lisapuud tõi hageja Aianduskeskusest Sesoon. Hageja vaatas tööd üle ning ei esitanud ühtegi pretensiooni. Kevade saabumisel, kuupäeval 23.03.2017, võttis kostjaga ühendust hageja abikaasa ning kurtis, et puude seisukord on halb. Kostja andis nõu, et hooldada puid korrapäraselt ning seejärel vaadata, kas vegetatsiooni perioodi lõpuks on näha paranemismärke. Juba järgneval päeval, 24.03.2017, saatis hageja kostjale e-kirja, milles teavitas, et koha peal on käinud ekspert ja puud üle vaadanud. Hageja nõudis, et kostja kõik surnud ja suremas olevad puud 2017.a aprillikuus välja vahetaks.
  4. Lepingu tagasitäitmisel peaks hageja esiteks hüvitama hävinenud puude väärtuse, teiseks hüvitama puude väärtuse vähenemise ja kolmandaks hüvitama puude transpordi ja istutamise väärtuse (

§ 189lg 2 p 1, 3), seega tuleks hagejal tasuda kokku 9988 eurot.

Kostja on seisukohal, et hagejal ei olnud lepingu taganemiseks mistahes õiguslikku alust, järelikult ei kaasnenud lepingust taganemisega õiguslikke tagajärgi.

  1. Kostja hinnangul ei ole lepingu p 4 puhul tegemist tüüptingimusega, kuna hageja sai esitada oma tingimused lepingu sõlmimisel. Kohtu põhjendused 3 Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 1) Poolte vahel on sõlmitud 10.05.2016 istikute ostu-müügileping, 2) Ajavahemikus 17-19.05.2016 toimus istikute istutamine, 3) 14.09.2016 teostas kostja 45 puu istutamise (35 puud tõi kostja ja 10 lisapuud tõi täiendavalt hageja), 4) 05.06.2017 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse.
  2. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 4 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus lepingust taganeda või see üles öelda. Kuivõrd pooltel puudub vaidlus müügilepingu sõlmimise osas, on poolte vahel sõlmitud seega

§ 208lg 1 alusel leping müügilepingu näol.

Vaidlus

  1. Pooled vaidlevad selle üle:1) kas hageja poolt esitatud lepingust taganemine on õiguslik või mitte, 2) kas müüja (kostja) rikkus müügilepingu tingimusi, müües ostjale (hagejale) ebakvaliteetset kaupa ning 3) kas müügilepingu p 4 müügilepingu garantii on ebamõistlik tüüptingimus. Lepingu punkti 4 tühisuse tuvastamine
  2. Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas poolte vahel 10.06.2016 sõlmitud müügilepingu garantiitingimuse punkt 4 on: 1) tüüptingimus, 2) kas see ostja suhtes ebamõistlik ning 3) kas sellest tulenevalt on lepingu punkt tühine.
  3. Vaidlus puudub asjaolu üle, et hageja eelnimetatud ostu-müügilepingu sõlmis

§ 34

mõistes tarbijana (füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega). 18.

§ 35

lg 1 kohasel tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. 19.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. 20.

§ 230

lg 1 lähtuvalt müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust 4 soodsam seisund.

§ 237

sätestab, et tarbijale müügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

§ 42

lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

  1. Hageja ja kostja vaidlevad asjaolu üle, kas lepingu p 4 (müügilepingu garantii) oli tüüptingimus. Kostja leidis, et pooled leppisid eraldi lepingu p 4 kokku, et garantiijuhtumiks on see, kui puud ei hakka kasvama, siis kehtib garantii kuni 25.06.
  2. Selleks, et lepingutingimustele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuste kasutaja

§ 35lg 2 lähtuvalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

Kostja poolt on käesoleval juhul tõendamata, et pooled oleksid lepingu puntki 4 eraldi läbirääkinud. Hageja seletustest nähtuvalt ei arutletud müügilepingus garantiitähtaja üle, selle tingimuse muutmise üle. Kostja poolt kohtule esitatud e-kirjadest (lk 107) nähtuvalt saadeti hagejale lepingu projekt, milles paluti hagejal lisada isikukood ja võimalusel digitaalallkiri, kuid ei tähenda, et kostja oleks arutlenud hagejaga läbi lepingus märgitud garantii tingimused. Et lepingu projekt saadeti hagejale, kinnitab see seda, et tingimused olid eelnvalt välja töötatud kostja poolt ning lepingu tingimuseks olev garantiitähtaeg ei olnud eelnevalt läbi räägitud. Eeltoodu alusel on tõendamata ja ebaõiged kostja väited, et garantiitingimus on hagejaga läbi räägitud. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist

§ 35

lg 1 kohase tüüptingimusega, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, ning ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu hagejal ei olnud võimalik mõjutada. 10.05.2016 poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 4 kohaselt istikutele anti garantii vaid üks kuu, seega on eelnimetatud lepingu p 4 olulises vastuolus

§ 218

lg 2 teises lauses sätestatud kuuekuulise garantiiperioodiga ning jätab hageja kui tarbija seaduses sätestatud aja perioodil ilma võimalusest kaitsta enda müügilepingu rikkumise korral ettevõtjast müüa vastu nn tõendamiseta. Tegemist on ebamõistlikult lühikese garantiitähtajaga. Eelkõige tähendab see tema jaoks seda, et müügilepingu p 4 ei võimalda tal tugineda ilma tõendamata seaduses sätestatud 6- kuulise tähtaja /mis on oluliselt pikem kui müügilepingus p 4 märgitu/ kostja poolsele müügilepingu rikkumisele, sest lepingu p 4 kohaselt pöördub tõendamise koormis hageja kahjuks ja osutub talle kulukaks ja raskemas oma õiguste maksapanemiseks. Nii on kohtu hinnangul tegemist

§ 42

lg 1 mõttes teda oluliselt kahjustava tingimusega, sest kohustus, millest hageja tarbijana on seaduse järgi 6 kuud vaba, st ta ei pea kandma kulusid müüja poolse müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumise tuvastamiseks ja eeldus on, et müüja rikkus kohustust, on lepingu p-s 4 ümber pööratud hoopis kostja kasuks, sest sellise tingimuse korral ei eeldata müüja poolset lepingu rikkumist üldse ja kes ei pea ka sellisel juhul tõendama rikkumise puudumist ega kandma kulusid pärast lepingu p-s 4 nimetatud tähtaja möödumist. 22. Kuna kohus on eeltooduga tuvastanud, et 1) lepingu p 4 oli tüüptingimus ning 2) tegemist oli tarbija kahjuks ebamõistlikult lühikese garantiitähtajaga, siis leiab kohus, et tulenevalt

§ 237ja § 42 lg 1 on lepingu p 4 tühine.

5 Lepingu rikkumise tuvastamine, ekspertiisikulude kui kahju hüvitamine 23. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et 17-19.05.2016 toimus istikute istutamine, peale mida hageja võttis töö vastu. Seega võib lugeda

§ 218

lg 1 kohast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemiku ajaks ostjale kuupäeva 19.05.2016, millisest hetkest algas kulgema

§ 218

lg 2 teise lause kohane kuue kuu pikkune tähtaeg, mille puhul eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja ostjale üleandmise päeval. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kohe peale istutamist hakkasid puud kolletuma ning juunis 2016 käis kostja töötaja puid kontrollimas. Seda, et puud kolletasid, kinnitavad kohtule esitatud fotomaterjal, videomaterjal. Ühtlasi ei ole vaidlust asjaolu üle, et 30.06.2016 e-kirjaga on kostja esindaja teatanud, et lubab välja vahetada 35 hukkunud elupuud uute istikute vastu septembris 2016 ja et uute puude istutamine toimus septembris 2016.a. Müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (

§ 223lg1).

Müüja asendas osa elupuid, valides selleks tema arvates kõige sobivama aja. Vaatamata sellele ka need hakkasid kuivama. Eeltoodud vaidlustamata asjaolude alusel leiab kohus, et tõendatud asjaolu, et lepingule mittevastavus ilmes

§ 218lg 2 sätestatud 6 kuue kuu jooksul.

24. Tarbijale müügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija tõendama üksnes

§ 217tunnustele vastava puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke.

Müüja aga peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel. Hageja vande all antud ütlustega (t/l 164-169), esitatud veearvetega on tõendatud (t/l 1416), et hageja hooldas kostja poolt 19.05.2016 üleantud puid (kastis, tegi multšipeenra, tal oli varasemalt kogemus elupuude heki kasvatamisega) kostja juhistest lähtuvalt. Esitatud pildi- ja videomaterjalidest (t/l 10 pöördel-13, 23, 64, 90) ning mh ka kostja enda seisukohtadest ja asjatundjate arvamustest (t/l 59-62) nähtub, et kostja poolt müügilepinguga mais 2016. aastal hagejale müüdud istikutest osad (ca 40) puud on kolletunud/kuivanud/surnud. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks vaid osa puid jätnud hooldamata (ca 40) ja ülejäänud puude osas täitnud oma lepingujärgset hoolsuskohustus. Eeltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel

§ 217mõttes.

25.

§ 101

lg 1 p 3 ja

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 127

lg 1 6 alusel on kahju hüvitamise eesmärk taastada kahju eelne olukord ja kohustuse rikkumisel peab olema seos kahju tekkimisega § 123 lg 3 järgi. Kulud kahju kindlaks tegemiseks hõlmavad mõistlikke eksperdikulusid, nt hindamaks kahju suurust või seda, kas üldse tasub asja parandada, või kas ja kui suures ulatuses on kahju väidetava kahju tekitaja poolt tekitatud. Eksperdi valik on põhimõtteliselt kannatanu õigus ning ta ei pea leppima kahju tekitaja poolt soovitatud eksperdiga või kahju tekitaja poolt palgatud eksperdi hinnanguga. Samuti kuuluvad siia alla kulutused, mis olid vajalikud lepingurikkumise (nt asja või töö lepingutingimustele mittevastavuse) kindlakstegemiseks. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks (

§ 218lg 1).

Kuna asja üleandmisele järgneva kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste osas lasub tõendamiskoormus müüjal, kannab ta seetõttu ka selle täitmisega seonduvad kulud, eelkõige ekspertiisikulud. Seda, et müügilepingu rikkumisel võivad ekspertiisi kulud teisel lepingupoolele tekkida, et tõendada kostja /müüja/ poolset kohustuse rikkumist, siis on selliste kulude kui kahju tekkimine rikkumise tagajärjena ka

§ 127lg 3 järgi kostjale ettenähtav.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja tellitud ekspertiisikulud istikutele, nende puuduste olemasolu ja kostja kohustuse rikkumise tõendamiseks, mille viis läbi ja koostas dendroloog A. A 22.12.2016, kuulub kostja poolt hüvitamisele. Asjatundja arvamuse hinnaks kujunes 1260 eurot. Kuna aga kostjal puudus võimalus ekspertiisi läbiviija valikul, sj hinna osas seisukohta esitada ning kuna kohtule nähtuvalt ei ole hageja turult võtnud teisi (odavamaid) pakkumisi, siis kohtu hinnangul ei saa olla põhjendatud täies ulatuses ekspertiisikulude hüvitamise koormuse seadmine kostjale, kellel antud hinnaprotsessi kujunemisel ei olnud sõnaõigust. Seega on ebaõiglane kostja suhtes, et tema peab kandma kogu hageja poolt kantud ekspertiis kui kahju kulud. Nimelt võimaldab

§ 140

lg 1, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks

§ 140

lg 1 alusel kahju hüvitist vähendada, kuna täies ulatuses hüvitamine oleks kostja suhtes ebaõiglane ning seega tuleb kostjalt välja mõista

§ 128lg 3 kohane varaline kahju summas 500 eurot.

Lepingust taganemine 26.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 188

lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui (

§ 116

lg 2) 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis.

§ 118

lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. 7 Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada (

§ 220lg 1).

Käesoleval juhul elupuude lepingutingimustele mittevastavusest teatati kostjale juba 2016 aasta juunis, see on vähem kui kuu aja jooksul nende ostmisest. Hageja on pöördunud asjatundja dendroloogi A. A poole, kes oktoobris tegi hageja aias ekspertiisi ja 22.12.2016 koostas arvamuse hageja aias olevate elupuu istikute osas. Tuginedes asjatundja arvamusele esitas hageja kostjale 24.03.2017 e-kirjaga, milles leidis, et hageja peab õigustatuks, et kostja vahetaks surnud puud välja (lk 11). Selles kirjas ei ole hageja viidanud, et ta ei soovi kostjaga lepingut ehk et oleks avaldanud tahet lepingust taganeda. 05.06.2017 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, kuna hageja sai teada võimalikust lepingu rikkumisest hiljemalt 22.12.2016 kui asjatundja esitas oma arvamuse. Samas oma taganemisavalduse kostjale esitas hageja alles 05.06.2017. Kuna hageja ühtlasi tugines taganemisavalduses asjatundja A. A arvamusele, so üle viie kuu hiljem, kui sai asjatundja A. A arvamuse (22.12.2016), siis kohtu hinnangul on ületatud

§ 118lg 1 p 1 sätestatud mõistliku aja piir.

Seega on hageja kostjale esitanud müügilepingust taganemisavalduse ebamõistlikult hilja ning sellega kaotas hageja õiguse müügilepingust taganeda

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning kohtu hinnangul ei ole seetõttu õiguse kaotamise tõttu hageja ka lepingust 05.06.17 taganenud. Nimetatu tõttu ei saa hageja nõuda ka

§ 189lg 1 järgi tema poolt kostjale tasutud raha ega sellelt intresse.

Märgitud hageja nõue jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei anna hinnangut poolte muudele väidetele ja tõenditele. Kokkuvõte 27. Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ekspertiisikulude kui kahju katteks 500 eurot

§ 127

lg 1, 3, § 128 lg 3, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 140 lg 1 järgi, kuna kostja vabatahtlikult kahju hagejale ei hüvita. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

  1. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 8691,6 eurot. Menetluskulude jaotamine
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi osaliselt (6% ulatuses), mistõttu tuleb 8 jätta hageja menetluskulud kostja kanda 6% ulatuses (8691,6*100/500) ja kostja menetluskulud hageja kanda 94% ulatuses. Protokolli parandamise taotluse lahendamine
  3. 24.09.2018 esitas kostja taotluse 19.09.2018 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb TsMS § 53 lg 4 järgi parandada 19.09.2018 toimunud kohtuistungi protokolli järgmiselt: lk 4 „Kohus avaldab videofaili 02.11.2017.“ Protokolli leheküljel 6 sõnastust järgnevalt: „Riisiko läks üle 17-19.05.2016 ja hageja pole suutnud tõendada, et sellel hetkel oleks olnud puudel puuduseid.“ Parandada protokolli lehekülge 7 järgnevalt: „Lepingu alusel istutati algselt aga 200-225 cm puud.“ /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.