kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlgnevuse 2000 euro osas tuleb sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 31.08.2018 kuni 27.08.2019 kostjalt välja mõista summas 159,28 eurot (0,022%x2000€x362p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 318,84 eurot (159,56+159,28). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras tagastamata põhisummalt 2000 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hagi kohaselt koosnevad sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjast, ülesütlemise hoiatuskirjast, ülesütlemise teatisest ja loovutamisteatest. Eelnimetatust on üksnes viimane edastatud kostjale pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 sätestab tarbijale esitatud sissenõudmiskulude osas piirangud, seega ei kehti tarbija suhtes võla sissenõudmisel üksnes lepingus kokkulepitud hinnakirjad. Lähtuma peab eelkõige VÕS §-st 1132. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud 6 sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal üksnes ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Meeldetuletuskiri on teade, mille eesmärgiks on tuletada võlgnikule meelde tema kohustuse täitmist. Ülesütlemise teatis pole käsitletav meeldetuletuskirjana, sest selle eesmärk ei ole võlgnevuse meeldetuletamine, vaid lepingu lõpetamise tahte väljendamine. Hageja saab sissenõudmiskulusid nõuda vaid meeldetuletuskirja saatmise eest, kuid mitte ülesütlemise hoiatuse teate eest, sest VÕS § 1132 lg 1 näeb ette tasu vaid ühe kirja eest. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Nimetatud säte hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist. Kohus on seisukohal, et loovutamisteate edastamise kostjale ei ole seotud võla sissenõudmisega. Tegemist on kostja teavitamisega sellest, et võlausaldaja on vahetunud. Seetõttu ei ole alust loovutamisteate saatmise eest hüvitise küsimiseks. Hageja esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei ole hageja pärast lepingu lõppemist teinud võla sissenõudmiseks toiminguid, mille eest saaks VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda kulude hüvitamist. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud on põhjendatud vaid 5 euro ulatuses ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Nimetatud summat ületavad kulud tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2757,82 eurot, millest 2000 eurot on põhivõlgnevus, 433,98 eurot intressid, 318,84 eurot viivised ja 5 eurot sissenõudekulud. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes
lg 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 23% hageja kanda ja 77% kostja kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega oma menetluskulude nimekirja. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1010 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 350 eurot ning esindajakuludest 660 eurot (km-ta). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kostja ei esitanud enda menetluskulude nimekirja. Seega tuleb järeldada, et kostjal puuduvad menetluskulud ning kohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 350 eurot vastavalt
7 Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt
p-dele 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja on lepingulise esindaja kuludena märkinud 660 eurot (km-ta). Nimetatud kulu koosneb hagiavalduse ettevalmistuse ja koostamise ajakulust 3h, kostja vastustega tutvumise ja seisukohtade ajakulust 2,5h. Kokku oli ajakulu 5,5h tasumääraga 120€/h (km-ta). Kohtu hinnangul on nii ajakulu kui tasumäär mõistlikud. Arvestades asja keerukust, mahtu ja hageja lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu, leiab kohus, et esindajakulud summas 660 eurot (km-ta) on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1010 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 660 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu. Kohus jättis menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja 77% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 232,30 eurot ja kostja kanda 777,70 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 777,70 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.