KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-19-114978 Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2019. a, Jõhvi Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Holm Bank AS hagi I. R. vastu võlgnevuse nõudes M

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 7.

§ 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse

-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus).

1. Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
2. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.
3. a otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.
4. a määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
5. Avalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx xx-xx, xxx. Rahvastikuregistrist nähtub, et ülaltoodud aadressil ei ole kostja kunagi omanud sissekirjutust. Registrist nähtub, et kostja elukohana oli märgitud perioodil 15.08.2017-28.09.
6. a aadress xxx xx-xx, xxx. Alates 02.01.2019 on kostja elukoht registris Eesti.
7. Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt. 2
8. Võlgnikul on Läti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Läti) pass. Korteriomand xxx xx-xx-, xxx kuulub P. O.le.
9. Maksukohustuslase registri andmetel ei ole võlgnik Eestis ametlikult töötanud.
10. Politsei andmekogus puudub informatsioon I. R. võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta.
11. Kuna võlgniku alaline elukoht on Läti Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Läti Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. 16.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

1. Kohus märgib, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring Läti elanike registrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/populationregister Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2. detsembri
3. a määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm.
4. Lisaks märgib kohus, et võlgniku täpne elukoht, sh Läti Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Läti Vabariigis tunnustada ega täita.
5. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.
6. a otsus kohtuasjas C-292/10 p 67). / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 3