Obsah (10)

§ 424§ 263§ 65§ 68§ 64§ 74§ 75§ 16§ 57§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8492 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarja

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. veebruari 2019 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Liisa Tamme kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja Vandeadvokaat Silver Reinsaar Süüdistatav Liisa Tamm isikukood 49503074916; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 12.01.2018 otsusega

§ 424

järgi rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuse, s.o summas 1200 eurot ning Tartu Maakohtu 25.06.2018 otsusega

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Karistuseks mõisteti

§ 65

lg 2 alusel rahaline karistus 170 päevamäära ulatuses, s.o 1700 eurot, millest arvati maha eelmise otsusega osaliselt ärakantud karistus; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. veebruari 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
2. aprillil 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
3. aprillist
4. Süüdistus
5. L. Tamme süüdistatakse

§ 424

lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 12.01.2018 otsusega

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 24.06.2018 kella 03.01 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus kuni peatumiseni Pargi tn 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mõõtmise ajal kell 03.41 oli 0,82 mg/l kohta. Sellega rikkus L. Tamm LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja LS § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 01.02.2019 otsusega mõisteti L. Tamm süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o rahalise karistuse summas 1650 eurot, võrra.

§ 64

lg 2 alusel viia Tartu Maakohtu 11.06.2018 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et L.

Tammele mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui L. Tamm ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75sätestatud kontrollnõudeid.

1. Menetluskuludena mõisteti välja sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi kulu 609,60 eurot. Menetluskulu 1419,60 eurot tuleb tasuda ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Kriminaalasja arutamisel kohtumenetluses ei olnud vaidlust selles, et L. Tamm juhtis 24.06.2018 kella 03.01 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere alevikus kuni peatumiseni Pargi tn 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobe seisundis.
3. Nimetatud fakte kinnitavad tunnistaja A.A. ütlused, mille kohaselt sai politsei teate, et Imaveres võib Volswageni juht olla alkoholijoobes. Juba tööalaselt varem tuttavat sõidukit nägi tunnistaja Tallinn-Tartu maanteelt tulemas. Tunnistaja koos paarimehega sõitsid sõidukile järele. Volkswagen oli pidevalt politseiametnike vaateväljas ja jäi pidama tupiktänavas. Niipea kui tunnistaja sõiduki taha jõudis, läks juhipoolne uks lahti ja välja läks naisterahvas, kes jooksis Pargi tn 3 maja poole. M.T. jooksis talle järele. Tegemist oli L. Tammega, kes eitas sõidukiga sõitmist ja väitis, et sõidukit juhtis K.V. .
4. Tunnistaja A.A. eelkirjeldatud ütlused on kooskõlas Häirekeskuse kõnesalvestisega, millest nähtuvalt anti Häirekeskusele kahel korral teada sõidukit alkoholijoobe seisundis juhtivast 2 juhist. Teisel korral (helistamise algusaeg 24.06.2018 kell 2.44) on teataja sõnul roolis naisterahvas, sõidukis veel meesterahvas (tl 29-34). Nimetatud asjaolud nähtuvad ka patrullilehelt (tl 21-22).
5. Sõiduki Volkswagen kinnipidamise asjaolud nähtuvad ka asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud politseisõidukis olnud pardakaamerat. Sellelt nähtub, et Volkswageni pidurdamisel ja seismajäämisest ühe sekundi pärast väljub sõiduki juhipoolsest uksest punaste pükste ja musta jakiga naisterahvas. Meesterahvas väljub sõidukist kõrvalistuja poolsest uksest 30 sekundit hiljem (tl 22-27, 29).
6. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt osutus juhiks L. Tamm (tl 17). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt tuvastati L. Tamme väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta (tl 18-19), mis on rohkem kui LS § 62 lg 2 p-s 1 sätestatud määr. L. Tamm kõrvaldati sõiduki juhtimiselt otsusega kuni kainenemiseni (tl 20). 24.06.2018 seisuga oli L. Tammel juhtimisõigus olemas (tl 38-40). Sõiduk, mida L. Tamm 24.06.2018 juhtis, kuulub OÜ-le Nemm Auto, vastutavaks kasutajaks on K.V. (tl 41-42).
7. Lisaks eeltoodule kinnitavad L. Tamme poolt kuriteo toimepanemist ka L. Tamme enda kohtus antud ütlused.
8. Maakohus leiab, et L. Tamme tegu on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Seda põhjusel, et L. Tamme on juba varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimelt tunnistati Tartu Maakohtu 12.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11889 L. Tamm süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus, mis tuli tasuda ositi ühe aasta jooksul (tl 63-65). Nimetatud rahaline karistus on L. Tammel tasumata. 11. Maakohus on seisukohal, et L. Tamm on

§ 424

lg 2 sätestatud süüteo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

L. Tamm oli teadlik, et ta on alkoholijoobes ja et sellises seisundis ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida, kuid sellele vaatamata juhtis ta sõidukit. Seda kinnitavad ka L. Tamme ütlused, millest järelduvalt juhtis ta sõidukit üksnes põhjusel, et K.V. oli niivõrd suures alkoholijoobes, et ei olnud suuteline sõidukit juhtima ja L. Tamm sõidukis viibijana väga kartis. Seega oli L. Tamm, otsustades sõidukit ise juhtima asuda, täielikult teadlik sellest, et kui ta sõidukit juhib, tuleb tal seda teha alkoholijoobes, samuti oli L. Tamm teadlik, et sellise tegevusega paneb ta toime kuriteo.

1. Maakohus leidis, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
2. Karistuse mõistmisel L. Tamme süü hindamisel võttis maakohus arvesse L. Tamme väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholijoobe suurust, s.o 0,82 mg/l kohta. Samas on oluline, et L. Tamm juhtis mootorsõidukit küll öisel ajal, kuid seda vahetult pärast riigipüha. Nimelt on Eestis
3. juunil võidupüha. Seega on eluliselt usutav, et just antud öösel on liikumas tavapärasest rohkem inimesi. Maakohus arvestas, et enne kinnipidamist oli L. Tamm juhtinud sõidukit pikema aja jooksul (Imaverest Adaverre), sealhulgas tuli tal sõita ka riigi ühel põhimaanteel. Maakohus võttis arvesse ka L. Tamme selgitusi põhjuste kohta, miks ta 24.06.2018 üldse sõidukit juhtima asus (sõiduki kasutaja K.V. oli sedavõrd suures alkoholijoobes, et ei olnud võimeline sõidukit juhtima ja seetõttu läks rooli just L. Tamm). Maakohtu hinnangul ei ole aga L. Tamme selgitused adekvaatsed ja ei õigusta või vähenda mingil viisil L. Tamme süü suurust. L. Tamm on täiskasvanud vastutusvõimeline inimene, kes peab oma valikud ja otsused tegema iseseisvalt. Seda ka L. Tamm 24.06.2018 öösel tegi. L. Tamm on kinnitanud, et ta teadis, et kui ta „vahele jääb“, siis on pahasti. Seega ilmselgelt oli L. Tamme mõttes hirm vahele jääda, mitte see, et keegi võib tema teo tõttu väga raskelt kannatada saada.
4. Maakohus leidis, et karistust kergendava asjaoluna on võimalik arvestada

§ 57lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust.

Siiski arvestas maakohus, et nimetatud kahetsust on L. 3 Tamm väljendanud alles kriminaalasja arutamisel kohtus. Varasemalt L. Tamm mingisugust kahetsust väljendanud ei ole. Sellele viitab kahtlematult ka asjaolu, et vahetult pärast toimepandud kuritegu on L. Tamm enda teguviisi eitama asunud, väites, et sõidukit juhtis hoopis K.V. , mitte tema. Alles asja arutamise käigus tunnistas L. Tamm ennast süüdi. Siinkohal peab maakohus aga oluliseks, et ilmselgelt on kahetsuse suurus sõltuvuses ka sellest, milline võib L. Tamme oodatav karistus olla. Seega ei ole maakohus veendunud, et L. Tamm on tõepoolest täielikult aru saanud toimepandud teo raskusest ja selle tagajärgedest. 15. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et L. Tamme on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 12.01.2018. otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11889 tunnistati L. Tamm süüdi

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. Rahaline karistus määrati tasumisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Vaatamata sellele, et L. Tammele anti võimalus tasuda vabatahtlikult talle mõistetud rahaline karistus (makstes igakuiselt 100 eurot!), tasus L. Tamm rahalisest karistusest vaid 50 eurot (tl 66). Rohkem ei ole L. Tamm ka senini rahalist karistust tasunud. Maakohtu hinnangul on antud asjaolu oluline, kuna näitab L. Tamme suhtumist talle mõistetud karistusse. L. Tamm on andnud ütlusi, millest järeldub, et tal on koguaeg töökoht olemas olnud, ta on olnud suuteline oma last üleval pidama ja on majanduslikult kindlustatud. Sellele vaatamata ei ole ta teinud pingutusi rahalise karistuse tasumiseks.

1. Pärast eelnimetatud kohtuotsuse tegemist tuvastati, et L. Tamm on varasemalt toime pannud veel ühe kuriteo, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 25.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-
2. Kohtuotsuste kogumis mõisteti L. Tammele karistuseks rahaline karistus 170 päevamäära, s.o 1700 eurot, millest arvestati maha eelmise otsuse järgi kantud 50 eurot. L. Tamme rahalise karistuse kandmata osa on 165 päevamäära, s.o 1650 eurot. Nimetatud rahaline karistus määrati tasumisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates (tl 67-72, 73-74). Kuigi kohtuotsusega määratud rahalise karistuse tasumise tähtaeg ei ole möödas, ei ole L. Tamm enda ütluste kohaselt teinud senini ühtegi makset rahalise karistuse katteks.
3. L. Tamme on korduvalt karistatud ka väärteokorras liiklusrikkumiste toimepanemise eest. L. Tammele on määratud erinevaid karistusi, kuid need ei ole tema suhtes mingisugust mõju avaldanud. Vahetult enne esimest alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimist (mille eest karistati L. Tamme Tartu Maakohtu 12.01.2018 otsusega), ületas L. Tamm suurel määral kiirust. Politsei – ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 06.07.2017 otsusega karistati L. Tamme LS § 227 lg 3 selle eest, et ta Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel juhtis mootorsõidukit kiirusega 146 +/- 5 km/h (tl 48-49, 50-52, 53-54). L. Tammelt võeti karistusena ära ka juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata jätkas ta sõitmist. L. Tamme karistati Politsei – ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.01.2018 otsusega juhtimisõiguseta sõitmise eest rahatrahviga (tl 55-56, 57-59). L. Tamme liikluskäitumine ei ole aga muutunud, kuna ta on jätkanud kiiruse ületamist. Nii on teda karistatud Politsei – ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 21.06.2018 otsusega kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi (juhtis sõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 +/- 4 km/h (tl 60-62). Seega, vaatamata sellele, et L. Tamme oli karistatud kolm päeva tagasi kiiruse ületamise eest, juhtis ta 24.06.2018 mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. L. Tamme suhtumist ja käitumist liikluses ei muutnud ka asjaolu, et käimas oli kriminaalmenetlus ja ta pidi ka teatud aja veetma kinnipidamisasutuses. L. Tamm ületas taaskord kiirust 14.09.2018 ja teda karistati selle eest Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 03.10.2018 otsusega sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks.
4. Eelkirjeldatust nähtuvalt ei ole senised karistused muutnud L. Tamme käitumist liikluses. L. Tamme enda ütluste kohaselt on ta impulsiivne. Maakohtu hinnangul muudab antud asjaolu L. Tamme äärmiselt ohtlikuks sõiduki juhiks. Olukorras, kus isik ei suuda sõidukit juhtides rahulikuks jääda ja elab enda viha välja, on suures ohus kõik teised liiklejad. 4
5. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Maakohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks on rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus isiku reageerimiskiirus ja – võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada.
6. Lisaks leidis maakohus, et õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad samalaadsete kuritegude toimepanijate karistamist üha rangemate karistustega. Maakohtu hinnangul ei ole L. Tamm temale varasemalt mõistetud karistusest vastavaid järeldusi teinud. Maakohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja L. Tamme isikut, leidis, et L. Tamme puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugines maakohus L. Tamme karistust mõjutavatele asjaoludele (mida maakohus eelnevalt käsitles). Lühiajaline šokivangistus ja hilisem tingimuslik katseaja kohaldamine peaks varem vangistust mittekandnud L. Tammele avaldama vajalikku mõju karistuse eesmärkide saavutamisel ja tulevikus seaduskuulekale teele asumisel. Samas vastab lühiajalise vangistuse kohaldamine L. Tamme süü suurusele ja võimaldab täita ka nii karistuse eri – kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Apellatsioon
7. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja L. Tamme õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse esiteks kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 274 lg 1 alusel seoses sellega, et süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Teiseks taotletakse alternatiivselt L. Tammele mõistetava karistuse kergendamist ja selle asendamist

§ 69lg 1 alusel üldkasuliku tööga. Ühtlasi taotletakse süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid arvestades jätta Kr

MS § 180 lg 3 alusel osa käesolevas asjas tekkinud menetluskulusid riigi kanda ja võimaldada nende ositi tasumist 12 kuu jooksul. 22. L. Tammele on

§ 424

lõike 2 järgi esitatud süüdistus selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes 24.06.2018 kella 03.01 paiku. Seega tugineb L. Tammele esitatud süüdistus väitele, et L. Tamme väljahingatavas õhus oli kell 03.01 ajal alkoholi vähemalt 0,75 mg/l kohta. Kaitsja on seisukohal, et kella 03.41 ajal tuvastatud alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta väljahingatavas õhus ei ole piisav väitmaks, et ka kella 03.01 ajal, kui L. Tamm süüdistuse kohaselt mootorsõidukit juhtis, oli tema alkoholijoove vähemalt 0,75 mg/l kohta.

1. Korrakaitseseaduse alusel toimuva alkoholitaseme mõõtmise tulemus ei pruugi olla ülekantav mootorsõiduki juhtimise ajale, kuivõrd alkoholitase võib pärast isiku juhtimiselt kõrvaldamist tõusta. Nimelt võib alkoholitase isiku väljahingatavas õhus suureneda ka olukorras, kus alkoholi parajasti juurde ei tarbita. L. Tamme ütlustest nähtuvalt alustas ta alkoholi tarvitamist kella 00.00 paiku ja jätkas tarvitamist umbes kolme tunni jooksul. Samas ei ole asjas andmeid, kui palju konkreetselt ja mida L. Tamm selle kolme tunni jooksul tarvitas. Tarvitades mitme tunni vältel alkoholi, saab eeldada, et alkoholi joomine ei toimu järjepidevalt ja ühtlaselt ning isiku joove muutub alkoholi tarbimise käigus. Sealjuures võib joove tarvitamise käigus nii langeda kui ka tõusta, olenevalt isiku käitumisest. Näiteks võib joove tõusta mõnda aega pärast joomist ning seejärel langeda maksa tegevuse toimel, kui isik vahepeal mõne aja jooksul midagi juurde ei tarbi.
2. Üldteada on asjaolu, et alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus võib kõikuda olenevalt 5 alkoholi tarvitamise ajast. Seejuures ei ole seaduse kohaselt oluline kui palju isik on joonud, millal ta seda tegi või kas üldse joove on tekkinud alkoholi pruukimise tagajärjel. Oluline on küsimus vaid sellest, milline oli juhtimise hetkel isiku väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon.
3. Elulist teadmist, et alkoholijoove ei teki viivitamatult pärast joomist ning võib aja jooksul nii suureneda kui ka väheneda, toetab ka erialakirjanduses märgitu. Mitmetes erialastes teadusartiklites on viidatud, et alkoholil kulub läbi mao seina vereringesse imendumiseks aega, ca 30-60 minutit (vt nt M. C. Mitchell, Jr. E. L. Teigen, V. A. Ramchandani. Absorption and Peak Blood Alcohol Concentration After Drinking Beer, Wine, or Spirits. - Alcoholism, Clinical and Experimental research. 2014 38/5, pp 1200– 1204). Vereringest kopsudeni ja sealtkaudu väljahingatavasse õhku jõudmiseni kulub aga veelgi kauem aega.
4. Ennekõike tuleb seda arvesse võtta juhtudel, kui tuvastatud joove ületab LS § 69 lõike 2 p-s 1 nimetatud piirmäära vähe. Sel juhul tuleb vältimatult arvesse võtta alkoholisisalduse mõõtmise, mootorsõiduki juhtimise ja viimase alkoholikoguse tarvitamise ajavahemikke.
5. Kuna käesolevas asjas ei ole leidnud tuvastamist, kui pikka aega enne kinnipidamist L. Tamm alkoholi tarvitas ning samas on võimalik, et alkoholijoove võis saavutada tipptaseme alles pärast sõidu lõpetamist, siis ei anna kell 03.41 tuvastatud joobeseisund võimalust teha tõsikindlat järeldust L. Tamme väljahingatud õhus alkoholi kontsentratsiooni kohta kell 03.
7. Siinjuures juhib kaitsja tähelepanu ka Häirekeskusele kell 02.35.50 tehtud kõnele, mille järgi jõi isik alkoholi ning istus pärast seda autosse. Asjas ei ole teada, kas L. Tamm tarbis alkoholi veel seejärel juurde ning samas on ka väga suur tõenäosus, et kogu tarbitud alkoholi imendumiseks kulus rohkem kui 26 minutit. Erialakirjanduse kohaselt kulub alkoholi imendumiseks vähemalt 30, kuid mitte rohkem kui 60 minutit. Seetõttu on igati võimalik, et L. Tamme väljahingatud õhus ei olnud kella 03.01 paiku veel rohkem kui 0,75 mg etanooli ühe liitri kohta.
8. Selles küsimuses esineb KrMS § 7 lõike 3 tähenduses kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb in dubio pro reo põhimõttel tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu taotleb kaitsja L. Tamme õigeksmõistmist

§ 424lõike 2 järgi.

1. Kaitsja möönab, et täielikult välistatud ei ole ka järeldus, et L. Tamme tegevuses võivad siiski esineda väärteo tunnused, mistõttu võib asjas esineda ka alus menetluse lõpetamiseks KrMS § 274 lg 1 alusel.
2. Kaitsja leiab, et isegi kui L. Tamme poolt kuriteo toimepanemine

§ 424

lg 2 järgi oleks tõendatud, ei ole mõistetud karistus põhjendatud ega saavutaks käesoleval juhul karistuse eesmärke.

1. Esiteks ei ole maakohus piisaval määral arvestanud sellega, mida võib L. Tammele reaalse vangistuse mõistmine tähendada tema lapse jaoks. Isiku laps on 2,5-aastane ja seega vanuses, kus ta vajab veel pidevat vanemate hoolt ja järelevalvet. Kuna lapse isa vabanes hiljuti vanglast ning on kuritegelikule teele kalduv isik, ei saa loota sellele, et lapse eest hakkab hoolitsema tema isa. Laps on harjunud sellega, et tema kasvatamisega tegeleb ema, mistõttu võib ema pikemaajaline eemal viibimine mõjuda lapsele äärmiselt traumeerivalt. Õiguskorra ülesanne on aga karistada norme rikkuvaid isikuid, mitte nende lapsi.
2. Samuti ei ole vangistuse mõistmine vajalik, sest varasemate rikkumiste eest mõisteti isikule rahalised karistused. Maakohus ei ole aga proovinud isikut mõjutada elektroonilise valve või üldkasuliku töö abil, mis oleksid raskemad kui rahalised karistused ning võiksid seega samuti karistuse eesmärki täita.
3. Reaalse vangistuse mõistmine oli seetõttu põhjendamatult karm, arvestades asjaolu, et L. Tamm 6 on tunnistanud oma eksimust ning avaldanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Üldkasulik töö kujundaks L. Tamme töötamisharjumust, mis on tema ühiskonda resotsialiseerimiseks vajalik, ning oleks ka riigile majanduslikult kasulikum kui isiku vangistamine.
4. Seega aitaks

§ 69

lg 1 alusel isikule mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eesmärke paremini saavutada kui reaalne vangistus, ning oleks proportsionaalsem meede õigusrikkumisele reageerimiseks. Samuti saaks L. Tamm oma sõnul üldkasuliku töö täitmisele – kui töö iseloom seda võimaldab – oma lapse kaasa võtta, mistõttu ei oleks L. Tammele üldkasuliku töö rakendamisel lapsele traumeerivat mõju. 36. Seega juhul kui maakohus peaks otsustama, et L. Tamme süü

§ 424lg 2 toimepanemise osas on siiski tõendamist leidnud, tuleks L.

Tammele mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga

§ 69lg 1 järgi.

Selline meede tagaks paremini karistuse eesmärke, hoiaks ära isiku põhjendamatu põhiõiguste rikkumise ning väldiks negatiivset mõju L. Tamme lapsele.

1. Lisaks, arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid, tema rohkeid perega seotud kohustusi ning eelnevaid menetluskulusid, palub kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda sõltumata apellatsioonimenetluse tulemusest. Ringkonnaprokuröri kirjalik vastus apellatsioonile
2. Prokurör leiab, et esitatud apellatsioon ei ole põhjendatud ja taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist.
3. Kohtuistungil vastas L. Tamm kaitsja küsimustele, et tarbis kogu alkoholi enne rooli istumist ja seda kolme tunni jooksul alates keskööst. Seega kogu organismis olev alkohol oli sinna sattunud enne juhtimise algust ja omas organismile mõju. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtus, et L. Tammel olid tugevad alkoholi tarvitamise tunnused, alkoholilõhn ja kerged tasakaaluhäired. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et häirekeskusesse helistades 24.06.2018 kell 02.35 ja 02.44, kinnitas väljakutse teinud isik, et Volkswageni rooli istus purjus naisterahvas (ja seda kinnitas isik visuaalsele vaatlusele tuginedes).
4. Alkoholijoobe tuvastamisel ei ole rikutud menetlusnorme, mistõttu on kaitsja kahtlused ja vastuväited paljasõnalised ning ei põhine tõenditel. Prokurör leiab, et L. Tamm juhtis sõidukit kriminaalses joobes ning antud fakt on tõendatud tõendusliku alkomeetri näiduga. Seega kaitsja taotlus mõista L. Tamm

§ 424

lg 2 süüdistuses õigeks või alternatiivina lõpetada menetlus, sest isik võis olla väärteojoobes, on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei nõustu prokurör kaitsja etteheidetega selles osas, et mõistetud karistust ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kaitsja ja süüdistatav ei nõustu maakohtu seisukohtade ja faktide esitlusega, ei sea kahtluse alla kohtuotsuse motiveeritust. Maakohus on kohtuotsuse p-s 6 äärmise põhjalikkusega analüüsinud L. Tammele mõistetavat karistust ja teinud seda suisa kahel lehel. Põhjendused ja maakohtu veendumuse kujunemine on igati jälgitavalt esitatud ja arusaadav. 41. Kaitsja, vaidlustades karistust, on suurt rõhku pannud L. Tamme 2,5 aastase lapse olemasolule. Õigesti on märgitud, et lapsel on ka isa, kes käesoleval ajal viibib vabaduses ja seega saaks (ja peakski) tegeleda lapse kasvatamisega. Märkus, et isa on kuritegelikule teele kalduv isik, ei ole asjakohane. Ka L. Tamm on antud definitsioonile vastav isik, kuid teda peab kaitsja lapse kasvatamiseks sobilikuks. Kriminaalmenetluse objektiks ei ole lapse kasvatusõiguse küsimuse lahendamine ning ainuüksi väide, et L. Tammel on alaealine laps, ei ole asjakohane vangistuse mitte kohaldamisele. Samuti leiab kaitsja, et vangistuse mõistmine ei ole vajalik, sest varasemalt on talle mõistetud rahalisi karistusi. Siinjuures juhib prokurör kaitsja tähelepanu asjaolule, et seadusandja tahte kohaselt karistatakse isikut

§ 424

lg 2 teo eest kuni nelja aastase vangistusega (alternatiivid puuduvad).

§ 424lg 4 p 1 alusel ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Seega korduvalt alkoholijoobes rooli istuvale juhile 7 ei saa olla vangistusse minek ootamatu, vastupidi, see ongi olnud seadusandja tahe. Kaitsja apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, mis tingiks L. Tammele mõistetud vangistuse asendamist alternatiividega. Ka üldkasuliku töö tegemisest on L. Tammel (eeldatavalt kaitsja on oma kaitsealusele seda karistuse asendamist selgitanud) väga vale ettekujutus – ta võib oma lapse kaasa võtta, mistõttu ei oleks L. Tamme üldkasuliku töö tegemine lapsele traumeeriva mõjuga. Antud arusaamaga ei ole võimalik kuidagi nõustuda. Teha tööd karistusena vangistuse asendusena ja samas valvata 2,5 aastast last, ei ole kindlasti sugugi kerge ja leida sellega nõustuvat tööandjat, oleks kindlasti raske, kui mitte võimatu. Kokkuvõttes on see vastuvõetamatu tingimus. Küsitav oleks ka sellisel kujul tehtava töö tulemuslikkus. Kaitsja ei ole kordagi püüdnud põhjendada, miks on L. Tamm korduvalt jätnud arvestamata lapse olemasoluga ning toime pannud kuritegusid ja väärtegusid. Miks ta püüab last kasutada nn kaitsekilbina karistuse kandmisest kõrvale hiilimisel. Prokurör juhib tähelepanu asjaolule, et pärast käesoleva kriminaalasja raames lahendatava kuriteolt tabamist viibis L. Tamm kaks päeva eelvangistuses ja isegi antud mõjutus oli ebapiisav, et mõjutada tema käitumist seaduskuulekusele, järgnes raske liiklusalane rikkumine, mille tõttu isikul ei ole karistuse mõistmise ajaks enam juhtimisõigust (politsei poolt karistusena ära võetud 6 kuuks).

1. Prokurör ei nõustu kaitsja taotlusega jätta menetluskulud riigi kanda. L. Tamm on oma ütluste kohaselt koguaeg tegelenud ettevõtlusega, teinud tööd, omanud sissetulekuid. Samuti on tal plaanis asutada uus firma, eelmise müüs maha. Tegevusvaldkonnaks on tal iluteenindus. Seega on tal olnud võimalus tasuda eelnevaid menetluskulusid ja karistust, kuid need ei ole olnud tal prioriteetideks. Kaitsja apellatsioonist ei nähtu ühtegi põhjendust, miks ei peaks L. Tamm tasuma menetluskulusid või mis põhjusel peaks neid vähendama. Seega leiab prokurör, et maakohus on põhjendatult mõistnud välja L. Tammelt menetluskulud. Kohtuistungil ei kõlanud taotlust menetluskulude tasumiseks ositi, seetõttu maakohus ei olegi seda otsuses lahendanud. Juhul kui süüdistatav või tema kaitsja antud taotluse oleksid esitanud, oleks seda kindlasti ka rahuldatud. Ka prokurör ei vaidle vastu, et süüdimõistetu saaks võimaluse tasuda menetluskulusid ositi. Kuigi antud isiku puhul on see küsitav, kas ta hakkab vabatahtlikult neid ositi tasuma, sest eelnev käitumine (otsused täitmata) näitab, et antud võimalusi isik ei kasuta, pigem võtab seda võimalusena saada maksmise alustamise pikendust. Ringkonnakohtu järeldused
2. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni, prokuröri kirjaliku seisukoha ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuses toodud põhjendused L. Tamme süüdi tunnistamise kohta on kooskõlas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel läinud vastuollu karistuse mõistmise põhimõtete ja materiaalõigusega. Apellatsioonis toodud vastuargumendid ei too kaasa L. Tammele mõistetud karistuse kergendamist. Sellest tulenevalt jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastusena apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Kaitsja on seisukohal, et kella 03.41 ajal tuvastatud alkoholisisaldus 0,82 mg/l kohta väljahingatavas õhus ei ole piisav väitmaks, et ka kella 03.01 ajal, kui L. Tamm süüdistuse kohaselt mootorsõidukit juhtis, oli tema alkoholijoove vähemalt 0,75 mg/l kohta. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, kui pikka aega enne kinnipidamist L. Tamm alkoholi tarvitas ning on võimalik, et alkoholijoove võis saavutada tipptaseme alles pärast sõidu lõpetamist. Seega ei anna kell 03.41 tuvastatud joobeseisund võimalust teha tõsikindlat järeldust L. Tamme väljahingatud õhus alkoholi kontsentratsiooni kohta kell 03.
5. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja tugineb faktilistele asjaoludele, mis on järgmised.
6. Süüdistatav L. Tamm on andnud ütlusi, et südaööst kuni kinnipidamiseni kella 03 paiku oli ta tarvitanud alkoholi (veini) selliselt, et algul kodus jõi 2 pokaali ning seejärel jaanipäeval koos 8 sõbrannadega ühe pudeli. Ta arvab, et oli joonud kokku pool liitrit, kuid ei tundnud ennast alkoholijoobes olevat (lk 95-96).
7. Kaaskodanike arvates ta siiski oli alkoholijoobes, sest Häirekeskusesse tehti 24.06.2018 kell 02.35.50 ja 02.44.51 kõned, mille kohaselt teavitati purjus juhist (naisterahvas), kes Imavere jaanitulelt ära sõitis (lk 29-32).
8. Tunnistaja A.A. (politseinik) tõendab, et politseiauto sõitis väidetavalt joobes juhi poolt juhitaval autol järel ning sinised-punased vilkurid töötasid. Jälgitav auto sõitis tupiktänavasse, jäi seisma ja juhipoolsest uksest väljus naisterahvas, kes proovis ära joosta. Kõik on salvestatud ka pardakaameras. Teine politseinik (M.T. ) jooksis naisele järgi ja sai ta kätte. Selleks osutus L. Tamm, kes väitis, et tema ei juhtinud autot. L. Tamm oli tugevate alkoholi tarvitamise tunnustega, alkoholilõhnadega. Kuna politseinikel polnud alkomeetrit sõidukis kaasas, siis sõideti Põltsamaa konstaablijaoskonda, kus L. Tamm nõustus tõendusliku alkomeetri näiduga, kuid väitis endiselt, et tema ei juhtinud autot (lk 94-95).
9. Tõendusliku alkomeetri I mõõtmise lugem oli 0,95 ja II oli 0,
10. Mõõtetulemuseks jäi laiendmääramatust (0,09) arvestades 0,82 mg/l (lk 19).
11. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud seda, et L. Tamm autot juhtis, kuid väidetavalt kinnipidamise hetkel tal ei olnud alkoholijoovet vähemalt 0,75 mg/l kohta, sest see tekkis hiljem.
12. Ringkonnakohus leiab, et see väide ei ole millegagi tõendatud. Selleks ei saa lugeda apellatsiooni punktis 22 toodud viidet erialakirjandusele, et alkoholil kulub läbi mao seina vereringesse imendumiseks 30-60 minutit ning väljahingatavasse õhku jõudmiseni veelgi kauem aega. Need andmed võivad õiged olla, aga antud asjas ei ole apellant esitanud tõendeid, et L. Tamme kinnipidamise ja temal alkoholijoobe mõõtmise vahele jäänud 40 minuti jooksul oleks toimunud selline alkoholi imendumine, mis andis tulemuse 0,82 mg/l kohta, kuid varem oli see kindlasti alla 0,75 mg/l kohta.
13. Ringkonnakohus märgib, et L. Tamme ütluste kohaselt ta tarbis kogu alkoholi enne rooli istumist ja seda kolme tunni jooksul alates keskööst. Seega kogu organismis olev alkohol oli sinna sattunud enne juhtimise algust ja omas organismile mõju. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtub, et L. Tammel olid tugevad alkoholi tarvitamise tunnused, alkoholilõhn ja kerged tasakaaluhäired. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et häirekeskusesse helistades 24.06.2018 kell 02.35 ja 02.44 kinnitas väljakutse teinud isik, et Volkswageni rooli istus purjus naisterahvas (ja seda kinnitas isik visuaalsele vaatlusele tuginedes). Arvestamata ei saa ka jätta, et tõendusliku alkomeetri I mõõtmise lugem oli 0,95 ja II oli 0,91, kuid mõõtetulemuseks jäi laiendmääramatust (0,09) arvestades 0,82 mg/l. Seega näidud olid tublisti üle 0,75 mg/l kohta ja kõik kahtlused mõõtmisel juba arvestati L. Tamme kasuks.
14. Ringkonnakohus leiab, et L. Tamme süü

§ 424

lg 2 järgi on tõendatud ning pole alust teda selles õigeks mõista või lõpetada menetlust seoses väärteo tunnustega.

1. Kaitsja taotleb asendada L. Tammele mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu.
2. Maakohus on äärmiselt põhjalikult põhjendanud L. Tammele karistuse mõistmist, kusjuures maakohtule oli teada kaitsja taotlus asendada vangistus üldkasuliku tööga (lk 98). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (vt käesoleva otsuse p-d 13-20) ja ei pea vajalikuks neid korrata.
3. Kaitsja arvates tuleb karistuseks mõista üldkasulik töö seetõttu, et L. Tammel on alla 3 aastane laps, kes vajab hoolt. Samuti tuleb arvestada, et varem on teda karistatud ainult rahaliste karistustega ning talle reaalse vangistuse mõistmiseks pole alust.
4. Maakohus on lapsega seonduvat kohtuistungil käsitlenud ja selgus, et lapsel on isa ja 9 vanavanemad (lk 98). Seega L. Tammele mõistetud ühekuulise vangistuse kestel on võimalik lapse heaolu korraldada.
5. Maakohus on põhjalikult käsitlenud varasemalt mõistetud rahalisi karistusi ja kuna need on täitmata, siis õigustatult leidnud, et samalaadsete kuritegude toimepanijat tuleb karistada rangemalt, s.o lühiajalise šokivangistuse ja hilisema tingimusliku katseaja kohaldamisega (vt käesoleva otsuse p-d 15-17 ja 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et alust üldkasuliku töö kohaldamiseks ei ole. Seega L. Tammele mõistetud karistus jääb muutmata.
6. Kaitsja taotleb KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamist, s.o osa menetluskulude riigi kanda jätmist ning ülejäänu osas võimaldada need tasuda ositi ühe aasta jooksul.
7. Maakohus mõistis L. Tammelt menetluskuludena välja 1419,60 eurot ühes kohustusega tasuda need ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
8. Ringkonnakohus leiab, et alust KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamiseks ei ole. L. Tamm on maakohtus kinnitanud, et tal oli ilusalong, kuid müüs selle maha ja tahab teha uue firma, seni pakub iluteenuseid eraisikuna (lk 93). Seega on ta materiaalselt kindlustatud ja võimeline tasuma menetluskulusid.
9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 01.02.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 10 Tiit Lõhmus