7. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigilõivu kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja edastada Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 22.04.2019 esitas Silver Sten Kruus Tartu Maakohtule hagiavalduse RL Varad vastu XX.XX.XXXX sõlmitud eluruumi XXX üürilepingust tuleneva võlgnevuse 650 euro nõudes. Esitatud hagiavaldusele on lisatud menetlusabi taotlus hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks summas 125 eurot. 05.06.2019 kohtuistungil kuulas kohus pooled ära enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Kohtuistungil avaldas kostja soovi lahendada tsiviilasi kompromissina ja oli nõus tasuma hagejale haginõude ja menetluskulude katteks 400 eurot. Pooled sõlmisid 05.06.2019 kohtuistungil kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Kohus võttis protokollilise määrusega esitatud hagi menetlusse. Kohus selgitas menetlusosalistele kokkuleppe sõlmimise ja kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise tagajärgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pooled on teadlikud
sisust, mille kohaselt kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.
lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse
Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt tasub kostja hagejale haginõude ja menetluskulude katteks 400 eurot. Seega ei ole pooltel teineteise suhtes 2 kompromissi väliseid nõudeid, seda ka menetluskulude osas. Arvestades eeltoodut jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht hageja menetlusabi taotluse osas ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas Hagiavaldusega koos esitas hageja menetlusabi taotluse hagiavalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja soovisid tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kohus on seisukohal, et hageja tahe kompromissi sõlmimisega menetlus lõpetada hõlmab ka hageja poolt esitatud menetlusabi taotluse menetlemist. Seoses menetluse lõpetamisega, ei lahenda kohus hageja menetlusabi taotlust.
Sama sätte lõike 3 kohaselt, riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 650 eurot riigilõivu 125 eurot. Seega tuli hagejal esitatud hagilt tasuda riigilõivu 125 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv (125:2) 62,50 eurot riigituludesse. Kohus märgib, et
lg 3 kohaselt ei saa riigilõivu väljamõistmise osas esitada antud määrusele määruskaebust, kuna kaebuse hind on alla 64 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.