lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut s.o summas 400.- eurot. Juhindudes
lg 2 konfiskeeriti asitõendina ära võetud narkootiline 1 aine, millise asukoht on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ning
Vaidlustatava väärteootsuse kohaselt R U 13.04.2019.a kella 11:20 ajal xxxx, aadressil xxxx pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et tema valdas ebaseaduslikult eelpool märgitud kuupäeval, ajal ja kohas väikeses koguses narkootilist ainet – kanepit – seda siis kahes minigrip kilekotis koguses vastavalt 1,4 grammi ja 0,6 grammi ning isekeeratud suitsus 0,6 grammi. Kohtuväline menetleja asus seiskohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda s.t väärteoprotokollis antud ütlustega, koostatud läbivaatuse aktiga nr 19LA0749901-1, läbivaatlusega, Priit Uibopuu valdusest leitud ja ära võetud kanepi mh selle kogusega, Cannabis Test kiirtesti tulemustega, fototabelitega. Kohtuväline menetleja asus märkis vaidlustatud väärteootsuses, et Priit Uibopuu pani
lg 1 ettenähtud väärteo toime kavatsetult, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud, õigusvastasust ja isiku süüd välistavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse Priit Uibopuu süü suuruse ning arvestas asjaoluga, et kaitsta tuleb ka õiguskorra huve. Vaidlustatavas väärteootsuses kohtuväline menetleja märkis, et Priit Uibopuule määratud karistusega tuleks välistada olukord, et menetlusalune isik paneks tulevikus toime uusi väärtegusid. Menetlusalusele isikule määrati
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses s.o summas 400 eurot ning konfiskeeriti keelatud aine kanep, milline hävitatakse otsuse jõustumisel. Kohtumenetluse poolte seisukohad: 28.05.2019.a esitas Priit Uibopuu Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, millises märkis, et tema ei ole eelpool märgitud otsusega nõus, asudes seisukohale, et talle karistuseks määratud rahatrahvisumma on liiga suur. Kohtule esitatud taotluses Priit Uibopuu taotleb tühistada väärteootsus osaliselt, alandada otsuses määratud trahv mõistliku suuruseni, milleks on 200 eurot, määrata rahatrahvi tasumine ositi, vastavalt KarS § 66 sätetele võimaldada tal tasuda trahvi 50 euro kaupa kuus. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et Priit Uibopuu ei vaidlusta väärteo toimepanemist, märkides, et kõiki asjaolusid on võimalik lugeda väärteootsuses. Priit Uibopuu vaidlustab üksnes temale mõistetud karistust ja nimelt vaidleb ta vastu trahvi suurusele. Nii on Priit Uibopuu asunud seisukohale, et temale karistusena mõistetud rahatrahv on ebamõistlikult suur. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et kaebaja oli kogu menetluse ajal koostööaldis, seda tõendab ülekuulamise protokoll. Samuti kaebaja ei vaidle väärteo toimepanemisele vastu. Kaebaja tunnistas oma teo ülesse, mida on võimalik lugeda kergendavaks asjaoluks, samuti saab kergendava asjaoluna hinnata keelatud aine koguse suurust. Kaebuse esitaja Priit Uibopuu on asunud seisukohale, et keelatud aine koguse suurus peab olema proportsioonis ka trahvi suurusega. Tema valduses olnud aine kogus oli väike. Väärteootsusega mõistetud karistus on ebamõistlikult suur ja riivab tema õigustunnet, trahv on finantsiliselt koormav, kuna kaebaja üritab tööle saada. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja määratud rahatrahv ei arvesta kergendavate asjaoludega ja süüteo raskusega. Tähelepanuta on jäetud teadmine, et raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja Priit Uibopuu on asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks pidanud talle karistusena määrama väiksema rahatrahvi s.o summas 200 eurot, siis see ei oleks riivanud kellegi õiglustunnet, kuid samas oleks täitnud üldpreventiivseid (tulevaste väärtegude ärahoidmise) eesmärke. 2 Priit Uibopuu selgitab kohtule esitatud kaebuses, et kui kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (ka osaliselt), siis ta taotleb kohtult võimaldada trahvi tasumist ositi 50 eurot kuus. Korraga oleks kaebajal keeruline trahvi tasuda, sest ta on olnud töötu ning suurema summa kohene maksmine tekitab finantsilist kohanemist ning põhjendamatut täitemenetlust, mis toob veelgi täiendavaid kulutusi. Kaebaja soovib, et trahv riivaks võimalikult vähe majanduslikku olukorda. Kohtule esitatud kaebuses Priit Uibopuu märgib, et tema taotleb kaebuse läbi vaatamist kirjalikus menetluses, sest käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust mitte väärteo asjaolude üle vaid trahvi suuruse osas ning asjaolus, et kas trahvi on võimalik täita ositi. Kohtuväline menetleja on kohtule 20.06.2019.a esitatud seisukohas andnud nõusoleku asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja tutvunud Priit Uibopuu kaebusega ja väärteoasja materjalidega on leidnud, et alused kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse nr 930019000925/3 tühistamiseks puuduvad Kohtule esitatud seisukohas kohtuväline menetleja märgib, et MTA on seisukohal, et tulenevalt menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteost on üldmenetluse otsusega nr 930019000925/3 määratud trahv proportsionaalne. Kohtuväline menetleja ei nõustu sellega, et menetlusaluse isiku pagasist leitud narkootilise aine koguse suurust võib arvestada kergendava asjaoluna karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et
lg 1 sätestab, et narkootilise aine väikses koguses ebaseadusliku valdamise eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut s.o kuni 1200 eurot. Tulenevalt sanktsiooniõigusest ja kohtupraktikast lähtutakse karistuse määramisel sanktsiooni keskmisest, milliseks käesoleval hetkel on 150 trahviühikut, menetlusalusele isikule on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, milline on madalam sanktsiooni keskmisest. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist juba vähendatud karistusega s.t arvestatud on juba isiku huvidega. Tulenevalt eeltoodust kohtuväline menetleja taotleb kohtult jätta Priit Uibopuu esitatud kaebus rahuldamata ning MTA 13.05.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930019000925 muutmata. Kohtuotsuse motiivid: Kohus võib kooskõlas VtMS § 117 p 4 lahendada väärteoasja kirjalikus menetluses vastavalt VtMS §-le 120. VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja ja kohtuväline menetleja on kohtule esitanud omapoolsed seisukohad, kohtule on edastatud väärteoasja originaaltoimik. Kohus selgitab, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule Priit Uibopuule tema suhtes 13.04.2019.a koostatud väärteoprotokolli 930019000925/2 ja vaidlustatud väärteootsuse nr 3 930019000925/3 kohaselt
lg 1 nõuete rikkumist ja
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi
) § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Käesolevas väärteoasjas ei ole kaebuse esitaja Priit Uibopuu vaidlustanud seda, nagu tema ei oleks vallanud väärteoprotokollis ja otsuses märgitud ajal ja kohas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet – kanepit. Kohtule esitatud kaebuses Priit Uibopuu on kinnitanud, et tema ei hakka väärteootsuses välja toodud asjaolusid üle kordama, nõustudes, et 13.04.2019.a, kui ta suundus xxxx laevale xxxx, leiti Maksu – ja Tolliameti poolt tema valdusest kaks minigrip kilekotti, mille sisuks oli kanep, seda vastavalt kaalule 0,6 grammi ning 1,4 grammi, samuti oli tal kaasas isekeeratud suits, milline sisaldas 0,6 grammi kanepit. Kaebuse esitaja Priit Uibopuu selgitab kohtule esitatud kaebuses, et temale karistuseks määratud rahatrahv summas 400 eurot on liialt karm, kohtuväline menetleja ei ole karistuse mõistmisel arvestanud temapoolset puhtsüdamlikku kahetsust ning süüteo raskust. Märgitust tulenevalt Priit Uibopuu taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ning rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Esmalt kohus peab vajalikuks anda hinnang Priit Uibopuupoolsele õigusvastasele käitumisele ning seejärel avaldab seisukoha kaebuse esitaja taotlustele. Antud väärteoasja menetluse käigus on kohtule kohtuvälise menetleja poolt hindamiseks esitatud 13.04.2019.a koostatud läbivaatuse akt, millisest nähtub, et 13.04.2019.a kella 11:20 kuni 13:00 vaadati läbi Priit Uibopuud, kes oli suundumas xxxx xxxx väljuvale laevale xxxx. Priit Uibopuu kontrollimisel leidsid Maksu – ja Tolliameti ametnikud viimase valdusest ühe minigrip kilekoti, millises oli kanepi 1,4 grammi, ühe minigrip kilekoti, millises oli kanepit 0,6 grammi ning ühe suitsu, milline sisaldas 0,6 grammi kanepit. Kaebuse esitajalt ära võetud aine sh suits, pakendati kilekotti ja suleti tollitõkendiga kilekotti. Kohtu hinnangul kinnitab märgitud teadmist läbivaatuse akti lisaks olev fototabelites ning 13.04.2019.a koostatud vaatlusprotokollis olev teave. Nimelt nii vaatlusprotokollist kui ka fototabelitest nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on fotografeeritud Priit Uibopuu valdusest leitud ja ära võetud keelatud ainet, millist on kaalutud, millise kaudu on fikseeritud keelatud aine kogus. Antud väärteoasja menetluse raames on koostatud 23.04.2019.a kauba üleandmise – vastuvõtmise akt, millisest nähtub, et kõne all oleva aine ja suitsu omanikuks on olnud Priit Uibopuu ning kanepi kahtlusega aine on edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Kohtu hinnangul märgitud tõenditega on kinnitamist leidnud fakt, et väärteootsuses märgitud koguses kanep võeti ära just Priit Uibopuu valdusest. Antud teadmist toetab ka Priit Uibopuu isikutunnistusest ning reisija laevalepääsu kaardist tehtud koopiad. Käesoleval hetkel ei ole kohtule vähetähtsaks ka teadmine, et menetlusalune isik Priit Uibopuu ise on end temale etteheidetud väärteos, milline on kvalifitseeritud
Nii nähtub kohtule esitatud väärteoprotokollist, et viimane on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel kinnitanud, et tema oli teel Xxxx , et minna puhkama ning aine, mis tema valdusest leiti oli kanep ning tegemist oli temale ja talle enda jaoks mõeldud ainega. Ainet soetas ta xxxx 40 euro eest, ainele ta täiendavat ekspertiisi ei soovi. Kohtu hinnangul märgitud menetlusaluse isiku ütlused on haakuvad eelpool välja toodud tõendites sisalduva teabega ning kohtu hinnangul 4 menetlusaluse isiku end süüstavad selgitused kinnitavad ja toetavad kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitajale etteheidetud süüteo toimepanemist. Menetlusaluse isiku Priit Uibopuu on ülekuulamisel kinnitanud, et temale ei olnud teada, et kanepi näol on tegemist keelatud ainega. Kohus sellekohaseid menetlusaluse isiku ütlusi peab enda tegu õigustavaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et seaduse mittetundmist ei saa pidada ja ei peeta isiku õigusvastast käitumist õigustavaks ning ei vabasta isikut vastutusest. Samuti ei saa kohus tähelepanuta jätta teadmist, et Priit Uibopuu näol on tegemist isikuga, keda on varasemalt karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, kinnitab märgitut karistusregistri sellekohane õiend, seega on viimasel ka varasemalt olnud kokkupuutumust narkootiliste ainete käitlemisega ning Priit Uibopuu eelpool antud selgitus, et talle ei olnud teada, et kanep on keelatud aine - ei ole eluliselt usutav ega kohut veenev. Kohus juhib tähelepanu sellele, et narkootikumide käitlemine - on narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Käesoleval hetkel Priit Uibopuu hoidis narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses väikses koguses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Priit Uibopuu oleks võinud vallata kanepit sellises koguses, milline ta valdusest leiti ja ära võeti.
lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Käesoleval hetkel ei ole tekkinud vaidlust selles, et kanep, milline Priit Uibopuu valdusest leiti oli väikses koguses ja nimelt kokku leiti ja võeti viimase valdusest keelatud ainet ära 2,60 grammi, kohtuväline menetleja ei ole tõendanud käesolevas väärteoasjas, et tegemist oleks olnud suures koguses kanepi kogusega. Märgitust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Priit Uibopuu valdusest leiti väike kogus kanepit. Kohus kinnitab kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitaja suhtes koostatud väärteoprotokollis välja toodud seisukohta selles, et kanep ja selle töötlemisproduktid sh marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud Priit Uibopuule etteheidetud,
Kohtu hinnangul Priit Uibopuu on temale etteheidetud väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul Priit Uibopuule etteheidetud õigusvastane käitumine s.t keelatud narkootilise aine – kanepi väikses koguses ebaseaduslik valdamine 13.04.2019.a ei olnud viimase poolt juhuslik vaid pigem menetlusalust isikut iseloomustav tegu, kohus ei saa pidada tavapäraseks, et isik, kes soovib minna puhkama enne seda läheb ja ostab kaasa ka kanepit. Kohtu hinnangul Priit Uibopuu süü
narkootilise aine väikses koguses ebaseaduslik valdamine), toimepanemises tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, Priit Uibopuule etteheidetud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Priit Uibopuu on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on Priit Uibopuu oma tegevusega täitnud
lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu tunnused, kõnealuse väärteo on Priit Uibopuu toime pannud tahtlikult, ostes teadlikult keelatud ainet - kanepit, võttes selle enda valdusesse väikeses koguses ja üritades seda endaga kaasa võtta, viis kaebaja end teadlikult situatsiooni, mis on seadusega keelatud. Kohus kinnitab kohtuvälise menetleja tuvastatut selles, et Priit Uibopuu on temale etteheidetud väärteo toime pannud kavatsetult nii on kohtule teada, kaebus esitaja selgitused selle kohta, et tema ise soetas 40 eurot eest talle tundmatult isikult xxxx jaamas kanepit. Võttes 5 keelatud aine endaga ühes ning üritades sellega minna teise riiki, pidi viimane ka arusaama ja teadlik olema oma toime pandava teo keelatusest s. mõistma, et sellise teo toimepanemise tagajärjel saabub ka karistus, kuid vaatamata sellele ei olnud antud teadmine tema tegutsemisele takistuseks. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et antud juhul võib kaebaja süüd hinnata mitte väga suureks. Kohus asub seisukohale, et märgitu kajastub ka kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi ulatuses. Kohtuvälise menetluse kestel menetlusaluse isiku osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kaebemenetluses kohtus, kohus ei tuvastanud kaebuse esitaja käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt kaebuses välja toodud seisukohad temale määratud rahatrahvi vähendamiseks kuni 200 euroni ei ole asjakohased ja põhjendatud. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuse selgitanud, et temal tööd ei ole ja kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahvi summas 400.- euro tasumine oleks temale ülejõukäiv, riivab tema majanduslikku olukorda ning õiglustunnet, suure summa kohene maksmine takistab ta finantsilist kohanemist ning toob kaasa põhjendamatut täitemenetlust ja täiendavaid kulutusi. Käesoleval hetkel peab kohus vajalikuks viidata Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-40-04 ja nr 31-1-99-06 avaldatule ja nimelt on Riigikohus märkinud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlase isikut. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja Priit Uibopuud
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 400.- eurot karistades on seda ka teinud. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et märgitud väärtegude toimepanemise eest näeb seadusandja maksimaalse rahalise karistusena ette 300 trahviühikut s.o 1200.- eurot. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud rahatrahv summas 400.- eurot on igati kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga. Tähelepanuta ei saa jätta teadmist, et märgitud väärteo toimepanemise eest oleks võimaldanud kohtuvälisel menetlejal menetlusalusele isikule määrata veel karistuseks aresti, kuid võttes arvesse isiku isikuomadusi, jättis märgitu kohaldamata. Käesoleval hetkele ei pea kohus vähetähtsaks teadmist, et Priit Uibopuu on lisaks karistuse vähendamisele taotlenud temale mõistetud karistuse – rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi. Kohus peab kaebuse esitaja sellekohast taotlust asjakohaseks ja põhjendatuks ning märgitust tulenevalt võimalikuks KarS § 66 lg 1, 3 kohaldamist. KarS § 66 lg 1, 3 kohaselt võib kohus rahalise karistuse tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi ühe aasta jooksul. Kaebus esitaja Priit Uibopuu on korduvalt kohtule esitatud kaebuses rõhutanud, et käesoleval hetkel on ta töötu ning temale määratud rahatrahvi tasumine käiks talle ilmselgelt üle jõu. Kohus tõdeb, et varasemalt narkokuriteo toimepanemise eest karistatuna, pidanuks menetlusalune isik teadma, et ka väikses koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise korral võib järgneda karistusena, kas rahatrahv või arest ja sellest võivad olla tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kuid võttes arvesse, et Priit Uibopuu igakuist kindlalt sissetulekut mitteomava isikuna, olles kohustatud tasuma temale eelpool märgitud väärteo toimepanemise eest ettenähtud rahatrahvi küllaltki suures ulatuses ühekordse maksena, samuti võttes arvesse üldist majanduslikku seisu s.t igapäevast elukallidust, võib antud olukord viia menetlusaluseisiku sellistesse makseraskustesse, milline võib veelgi suuremaid finantsilisi kohustusi isikule kaasa tuua. 6 Kohtu hinnangul esinevad praeguses asjas kaebuse esitaja majanduslikku seisu arvestades piisavalt mõjuvaid põhjuseid selleks, et tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 100 eurot kuni kohustuse täitmiseni. Muus osas tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub VTMS § 120; § 132 p 2, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.